lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-15584/12

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15584/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 383 lg 1Hagi tagamine tagatise vastuTsMS § 135Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja pooltTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 389 lg 4Vara arestimineTsMS § 390Määruskaebuse esitamineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-15584/38Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas22.12.20162-15-15584/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-14197/40Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15584

Tsiviilasi

M.M. hagi M.J. vastu 24.11.2011 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.J. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): M.J. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Senny Pello

esindajad

Vastustaja (hageja): M.M. (isikukood XXX), esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

20.oktoobri 2015 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
M.M. (hageja) esitas 19. oktoobril 2015 Tartu Maakohtule hagi M.J. (kostja) vastu 24.11.2011 sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas M. M hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks palus hageja seada M. J kuuluvale 2/3 suurusele mõttelisele osale Põlvamaal Räpina vallas XXX külas asuva XXX kinnisasjast keelumärge. Taotluse kohaselt on kostja keeldunud kinkelepingu eset tagastamast. Kostja keeldumine ja senine käitumine hageja suhtes annab alust arvata, et kostja võib hakata kohtulahendi täitmisest kõrvale hoidma. On oluline, et hageja ja hageja alaealiste laste koduks olev kinnisasi säiliks tervikuna ning seda ei koormataks ega võõrandataks kohtumenetluse ajal. Tegemist ei ole rahalise nõudega hagiga TsMS § 383 lg 11 tähenduses ning seega puudub alus hagi tagamise tagatise määramiseks. Kui kohus hagejaga ei nõustu, tuleb jätta tagatis TsMS § 383 lg 12 alusel asjaolusid arvestades nõudmata. Kui kohus kohustab hagejat tasuma tagatist, palub hageja määrata selle tasumine osade kaupa ja mitte suuremate osamaksetena kui 50 eurot kuus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2015 määrusega hagi tagamise avalduse. Maakohus määras, et hagi tagamise korras tuleb arestida M. J kuuluva 2/3 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust (XXX küla Räpina vald Põlvamaa, registriosa nr XXX) ning kanda kinnistusraamatusse keelumärge M. M kasuks. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub elektroonilise kinnistusraamatu registriosa väljatrükist, et M. J on saanud 2/3 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust 24.11.2011 asjaõiguslepingu alusel. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 24.11.2011 sõlmitud notariaalne kinke- ja asjaõigusleping, millega M. M andis 2/3 suuruse mõttelise osa M. J üle. Hageja on 15.09.2015 edastanud kostja esindajale nimetatud kinkelepingust taganemise avalduse. Hagis on esitatud nõue kohustada kostjat tagastama eelnimetatud kinkelepingu alusel üleantud kaasomandi osa ning andma nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Arvestades hageja nõuet ei ole hagi tagamine kaasomandi osa käsutamise keelamise teel ebaproportsionaalne. Käsutuskeeld ei takista kinnistu valdamist ega kasutamist, takistatud on vaid omandi üleandmisele ning kinnisasja koormamisele suunatud toimingud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.M. J esitas vastuväite kohtu tegevusele ning määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2015 määrus, määrata tsiviilasja hinnaks 120 000 eurot, määrata hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata, kohustada hagejat esitama enda tegeliku elukoha aadress ning seada hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus taganud hagi enne selle menetlusse võtmist. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtule lahendi nr 3-2-1-124-04 p-le 17. Hagi oli esitatud oluliste puudustega, kuivõrd hagihinnaks ei ole mitte 75 000 eurot, nagu hageja on märkinud, vaid 120 000 eurot; 2) on hageja kohut oma elukoha osas eksitanud, kuivõrd hageja ning poolte lapsed ei ela XXX kinnistul;

3) on kohus hagi tagamisel kohaldanud üheaegselt mitut hagi tagamise abinõud. Hageja ei ole arestimise taotlust esitanud. Arestimine on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4; 4) kui kohus peab hagi tagamist õigustatuks, tuleb hagi tagamine seada sõltuvusse tagatise andmisest. Tagatise summaks on 12 000 eurot. Tegemist ei ole mittevaralise nõudega. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tagatis tuleb tasuda osade kaupa. Töövõimetus ei ole aluseks tagatise määramata jätmiseks või osamaksetega tagatise tasumiseks. Ebaõiged on ka hageja väited seoses elatise mittemaksmisega kostja poolt; 5) võib määruskaebuse esitajale tekkida kahju. Määruskaebuse esitajal on oma kaasomandi osale leitud potentsiaalne ostja; 6) tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4.M. M vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei rikkunud hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist kostja õigusi. Kohus saab tagada hagi, mis ei ole veel menetlusse võetud, kuid mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu praktikale on eksitav; 2) on kostja vastuväide hagihinna osas otsitud ja paljasõnaline. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. Tegemist on objektiivse hinnanguga ning kostja vastupidist tõendanud ei ole; 3) ei koorma hagi tagamine kostjat ebamõistlikult, vaid on vajalik ja põhjendatud. Kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmine on olemuslikult kinnisasja arest, seega ei ole tegemist kahe erineva abinõu kohaldamisega. Heas usus käituv kostja ei võõrandaks talle kuuluvat mõttelist osa ajal, mil käib kohtuvaidlus; 4) ei ole tegemist rahalise nõudega TsMS § 383 tähenduses. Lisaks oleks tagatise nõudmine hagejalt ebaõiglane. Hageja on püsivalt kaotanud töövõime 60% ulatuses ning kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises; 5) ei eita kostja jämedalt tänamatut käitumist. Hageja nõue ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.oktoobri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
6.Kostja on 5. novembri 2015 menetlusdokumendis esitanud nii vastuväite kohtu tegevusele kui ka määruskaebuse. Menetlusdokumendist ei selgu, milline osa on käsitletav vastuväitena ning milline määruskaebusena. Olukorras, kus kohtu menetluslikku otsustust saab vaidlustada määruskaebusega, ei ole sama otsustuse peale menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades võimalik vastuväidet esitada. Vastuväite korras saab vaidlustada neid menetlusnormide rikkumisi, mida määruskaebusega vaidlustada ei saa. 23. novembri 2015 määruses käsitles maakohus vastuväitena kostja menetlusdokumendi p-des 4-12 esitatud väiteid (hagi ebaõige menetlusse võtmine). Maakohus leidis, et p-des 13-21 esitatud väited on seostatavad hagi

tagamise määruse vaidlustamisega, mis kuuluvad lahendamisele määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning käsitleb käesolevas määruses üksnes hagi tagamisega seotud väiteid.

7.Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-04 ei tulene, et tagada saab üksnes hagi, mis on menetlusse võetud. Nimetatud lahendi p-s 17 on Riigikohus õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitanud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Olukorras, kus hagi on tagatud 20. oktoobril 2015 ning menetlusse võetud järgmisel päeval (s.o 21. oktoobril 2015) saab asuda seisukohale, et hagi tagamise ajal oli kohus hagiavalduse sisu- ning vorminõudeid kontrollinud ning otsustanud selle menetlusse võtta. Hagi tagamine päev enne hagiavalduse menetlusse võtmist ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
8.Määruskaebuses ei tugineta asjaolule, et käesolevas asjas ei ole täidetud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused, st et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja on viidanud vaid sellele, et hageja on oma elukohaga seoses kohut eksitanud ning vaidlusalune kinnistu ei ole hageja ega poolte laste elukohaks. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagi tagamise põhjuseks asjaolu, et tegemist on hageja koduga, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja vastavasisuline väide asjakohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on täidetud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused. Hagi tagamise vajalikkust ning põhjendatust kinnitab määruskaebuse esitaja enda väide selle kohta, et tal on oma kaasomandi osale leitud potentsiaalne ostja. Olukorras, kus hageja on nimetatud kaasomandi osa kinkelepingust taganenud ning on esitanud kostja vastu hagi kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks, muudaks kostjapoolne kaasomandi osa võõrandamine kolmandale isikule võimaliku kohtuotsuse täitmise raskendatuks, kui mitte võimatuks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on samaaegselt kohaldanud mitut hagi tagamise abinõud. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 389 lg 4 sätestab, et kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Eeltoodust tuleneb, et kinnisasja arestimine ning kinnistusraamatusse keelumärke kandmine ei ole erinevad hagi tagamise abinõud, vaid kinnisasja arestimisel kantaksegi hageja kasuks kinnistusraamatusse keelumärge.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4 ning Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-48-04. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Üldjuhul on keelumärge kinnisasja omanikule kõige koormavam märge (RKTKm 15.04.2004 nr 3-2-1-48-04, p 11) ning seda tuleks kohaldada vaid erandjuhtudel. Hageja nõuet arvestades on keelumärge aga ainus hagi tagamise abinõu, mis tagab nõuet piisavalt. Keelumärke seadmine

tagab selle, et hagi rahuldamise korral on võimalik kostjal anda kaasomandi osa hagejale üle. Muud hagi tagamise abinõud (sh kohtuliku hüpoteegi seadmine) seda ei taga. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, milline hagi tagamise abinõu koormaks kostjat vähem, kuid samas tagaks võimaliku kohtuotsuse täitmise.

11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et hageja peaks andma tagatist kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg-st 11 tulenevalt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui hageja annab tagatise. Muudel juhtudel (st kui tegemist ei ole rahalise nõudega) võib kohus hagejalt tagatist nõuda. Käesoleval juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, seega oli tagatise nõudmine maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et tagatise küsimuses ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
12.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses hagi aegumisega, sest aegumise üle saab kohus otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla põhjendatud.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
14.TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja