Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

rahalised kohustused kogusummas 16333,19 eurot (võlgnevus 15163,19 eurot + menetluskulud kogusummas 1170 eurot), millele lisandub edasiulatuv viivis, endiselt täitmata hoolimata asjaolust, et kohtuotsuse jõustumisest on möödunud pikk aeg ja algatatud on täitemenetlus. Kostjad ei ole teinud ühtegi makset kohtulahendist tuleneva kohustuse katteks. Kohtutäituri poolt esitatud täitemenetluses andmete alusel ei ole, arvestades võlgnike kohustusi ning varalist seisu, sissenõudja nõude rahuldamine eeldatavasti võlgnike lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Kostja I ja kostja II on alates: 21.08.2018 kinnistu aadressiga Xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, mitteeluruumi üldpind on 15,60 m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte); 21.03.2019 kinnistu aadressiga xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, eluruumi üldpind on 61,40 m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte); 13.01.2020 kinnistu aadressiga xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, mitteeluruumi üldpind on 15,70m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte). TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul. Kostjad ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks eelnimetatud kinnisasjale. Kuna kostjad ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja nendel puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada on järgmiseks seaduses sätestatud sammuks võlanõude täitmisel ühisvara jagamine ja sissenõude pööramine selle tulemile. Hageja taotleb lõpetada kostjate ühisomand kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha jagada J N ja A N vahel võrdsetes osades. II Kostjate vastus Kostjad hagile kirjalikke vastuseid ei esitanud, kuid võtsid hagi õigeks asjas peetud 17.01.2024 ja 29.04.2024 istungil. III Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulates pooled suulises menetluses, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostjate poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Menetluskulud Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja esindaja kulu 420 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest ning kuulub kostjatel väljamõistmisele. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse astmega ja peetud kohtuistungite arvuga ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 910 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 sätestatud korras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.