Kohtuasja number
3-2-1-106-15
Määruse kuupäev
Tartu, 23. mai 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
L. P avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks. A. K (K) esindaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa
Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus
Tartu Maakohus määras 1. oktoobri 2014. a määrusega A. K eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse. Tartu Maakohus määras avaldajale esimese astme kohtus esindamise eest tasu suuruseks 468 eurot (koos käibemaksuga). L. P esitas eestkoste määramise määruse peale määruskaebuse.
taotlus osaliselt ja mõista Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks välja koos käibemaksuga 48 eurot tsiviilasjas nr 2-14-53163 A. K-le ringkonnakohtu istungil osutatud riigi õigusabi eest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldajal määruskaebuse esitamise õigus. Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa praegusel juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-s 2 nimetatud määra 200 eurot. Kui see määr kehtib ka riigi õigusabi tasude ja kulude kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel, on kord põhiseadusega vastuolus. Riigi õigusabi tasu on esindaja töötasu. Esindajal peab olema võimalik oma õiguste kaitseks esitada määruskaebus. Lisaks toimub riigi õigusabi tasude kindlaksmääramine eelkõige menetlust lõpetavas määruses, mille peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Kohus ei saa jätta riigi õigusabi tasu välja mõistmata kohtuistungil osalemise aja eest, kuna istungil osalemine on kohustuslik ja põhjendatud toiming. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kord ei kehtesta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu väljamõistmiseks piirmäära. Seetõttu pidanuks kohus advokaadile mõistma välja istungil osalemise ajale vastava töötasu 48 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus sisuliselt vähendas tagasiulatuvalt juba väljamõistetud töötasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks kulutatud aja eest. Korra p 11 kohaselt on võimalik töötasu suurendada, kui asi on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus on hinnanud üksnes asja õiguslikku keerukust ning on jätnud analüüsimata esindaja tehtud toimingud ja nende vajalikkuse. Jääb selgusetuks, millest lähtudes on ringkonnakohus pidanud advokaadile menetluse raames määratud tasu mitu korda piirmäära ületavaks. Tartu Maakohtus avaldajale määratud tasu ei ületanud määruse tegemise ajal kehtinud piirmäärasid. Määruskaebemenetluses maakohtu määratud tasu ületas kehtinud piirmäärasid vaid 100 euro võrra, mida maakohus pidas põhjendatuks.
ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses (vt Riigikohtu 3. oktoobril 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 10; 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). Kolleegium leiab, et sarnaselt TsMS § 696 lg-ga 3 on riigi õigusabi osutanud advokaadile tema avalduse alusel määratud esindajatasu määrus TsMS § 660 lg 3 mõttes menetlust lõpetavaks määruseks (vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-14, p 10). Kuivõrd vaidlusaluse määrusega jättis ringkonnakohus advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramata, siis on avaldaja õigusi määrusega ka kitsendatud. Seega on avaldajal õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.