Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. jaanuar 2024
Tsiviilasja number
2-22-16021
Tsiviilasi
A.K. hagi S.K. vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. märtsi 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.K. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja):
A.K.
(isikukood
Kostja (apellant): S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Menetluse liik
kirjalik menetlus
(Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber 99924700002194.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohus leidis, et leppimisaja määramine ei ole põhjendatud. Kostja eitab vägivalda ega tunnista, et tema käitumine võib olla lahutuse põhjuseks. Kohus ei saa olla kindel, et juhul, kui kohus määrab leppimisaja, kostja eelnev käitumine ei kordu. Pooled on eraldi elanud natuke rohkem kui viis kuud. Pooltel oli võimalus selle aja jooksul leppida, kuid seda ei toimunud. Kohus ei pidanud võimalikuks kohustada hagejat koos nelja alaealise lapsega elama vägivaldses suhtes. Kostja suhtes algatati kriminaalasi seoses füüsilise vägivalla kasutamisega hageja suhtes. Kostja suhtes kohaldati lähenemiskeeldu hagejale. Kostja viibib Viru Vanglas seoses menetlusega, mis ei ole hagejaga seotud. See näitab kostja kalduvust vägivaldusele. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et ta ei ole kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Abielu tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 alusel lahutada.
Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on perekonnaseaduse mõtte kohaselt piisav abielu lahutamiseks. Hageja on olnud aastaid kostja füüsilise vägivalla ohver. Kostja suhtes algatati kriminaalasi ja kohaldati lähenemiskeeldu, lähenemiskeeld kehtib. Hageja ei soovi vägivaldset suhet jätkata. Kostja väited on ebaõiged.
Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et abielu lahutamise eeldused ei ole täidetud. Pooled ei ela koos. Hageja ei soovi kooselu taastada ning on seda menetluses läbivalt kinnitanud. Pooltel ei ole seega enam abielulist kooselu. Kuna hageja ei soovi kooselu taastada, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaksid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud andma pooltele leppimisaja. Leppimisaja andmine PKS § 67 lg 3 teise lause alusel on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole maakohus leppimisaja andmata jätmisel diskretsioonipiire ületanud. Kohus saab leppimisaja anda juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimalik või mõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooltele leppimisaja andmine ei ole käesoleval juhul mõistlik. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi. Olukorras, kus kostja vägivaldsuse tõttu on kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeld hagejale lähenemise keelamiseks, ei ole leppimisaja määramine vastu hageja tahtmist millegagi põhjendatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.