Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-22-1689

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.A T (hageja) esitas 1. veebruaril 2022 Viru Maakohtule hagi K T (kostja I) ja K-M T (kostja II) vastu elatise vähendamise nõudes (dtl 1-13). Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51921 A T K T ja K-M T ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni ning määrata alates 1. veebruarist 2022 igakuiseks elatise summaks K T 213,44 eurot kuus ja K-M T 213,44 eurot kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 14.04.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51921 A T välja elatis alates 01.05.2014 K T kasuks 177,50 eurot kuus kuni K T täisealiseks saamiseni XXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alates 01.05.2014 K-M T kasuks 177,50 eurot kuus kuni K-M T täisealiseks saamiseni XXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja tugineb elatise vähendamise nõude esitamisel õigusliku olukorra muutumisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 2172. Hageja keskmine töötasu viimase 6 kuu kohta on 885,55 eurot kuus (neto). Hagejale kuulub kinnisasi aadressil XXX (arestitud) ja 1995. a sõiduauto Rover 620. 2.Viru Maakohus 3. veebruari 2022 määrusega võttis hagi menetlusse (dtl 14-17).

Tsiviilasi nr 2-22-1689

K-M T ülalpidamiseks aga maksab hageja elatist summas 250 eurot kuus alates 01.02.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

Tsiviilasi nr 2-22-1689

andmed hagejale, kostjale I ja kostjate emale väljamakseid teinud asutuste ja väljamaksete aegade kohta; Äriregistri andmed kostjate ema kohta; Kinnistusraamatust andmed hageja ja kostjate ema omandis olevate kinnistute kohta, asja materjalide juurde. Ka andis kohus pooltele teada, et tegemaks hageja, kostja I ja kostjate ema S T (XXX) varalist seisundi alates 1. augustist 2021 kindlaks, teeb kohus päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Pensionikeskus AS-ile. Vastuste saamisel lisab kohus need asja materjalide juurde ja edastab menetlusosalistele. Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Hageja nõuab pärast nõude täpsustamist (dtl 62-63) vähendada Viru Maakohtu 14.04.2014. a otsusega asjas nr 2-13-51921 A T K T ja K-M T ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni ning määrata alates 01.02.2022 igakuiseks elatise summaks K T 213,44 eurot kuus ja K-M T 213,44 eurot kuus. Alates 01.04.2022 määrata igakuiseks elatise summaks K-M T 225,64 eurot kuus ning miinimumelatise määra edaspidisel muutumisel arvestada uueks elatise määraks PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus tegi kindlaks Kohtute Infosüsteemi kaudu, et Viru Maakohus 14. aprilli 2014. a otsusega nr 2-13-51921 (varasem otsus), jõustunud 16. mail 2014, mõistis p-s 4 välja A T elatis alates 01.05.2014 K T kasuks 177,50 eurot kuus kuni K T täisealiseks saamiseni XXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning elatis alates 01.05.2014 K-M T kasuks 177,50 eurot kuus kuni K-M T täisealiseks saamiseni XXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab hagejat maksma kostjate ülalpidamiseks igakuist elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras. Hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS § 459 lg 1 tähenduses alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel väljaarvutatud elatise määrani. Hageja tugineb elatise vähendamise nõude esitamisel õigusliku olukorra muutumisele vastavalt PKS §-le 2172. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, 4(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele tuginedes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on hageja lapsed ning et hagejal on kohustus PKS § 96 ja § 97 järgi kostjatele ülalpidamist anda kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kostjad tuginevad sellele, et nende vajadused on suurenenud. Kostja I õpib Tartu Ülikooli rakenduslikus õppeastmes, elab ühiselamus, kulud kannab ema. Kostja II õpib, tegeleb tantsimisega, kulud tütrele on oluliselt suurenenud. Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud 1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot (243-60/2); ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot (255,6460/2); ajavahemikul 01.02.2023-31.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2) ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2). PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus leidis 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16, et olukorras, kus hageja on pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega PKS § 2172 lg 2 alusel 5(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise baassummat (mis on väiksem PKS § 2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud suuruseni. Seega, miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostjate vajaduste rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjatel, kes ei ole seda teinud. Kohus on kostjatele nende tõendamiskoormist 14. detsembri 2022. a kohtumäärusega (dtl 49-54) selgitanud. Kompromissi esitamata jätmisel kohustas kohus kostjaid esile tooma kummagi kostja igakuised kulutused (kulu liik ja selle suurus) ja esitama kulutusi tõendavad tõendid. K T suhtes tuli andmed esitada kuni tema täisealiseks saamiseni XXX. Hagejal tuli täpsustada oma nõuet KM T suhtes (arvestades elatise miinimumi muutmist alates 01.04.2022) või põhjendada taotletava elatise suurust. Pooled ühiselt allkirjastatud kompromissi kohtule ei esitanud. Kostjad on küll esitanud kulude loetelu (kulu liik ja selle suurus) (dtl 57-59, 60-61), kuid nende kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Seega nende väited jäid paljasõnalisteks. Hagi vastusele lisas tol ajal mõlema kostja esindaja Tartu Rakendusliku kolledži 16.02.2022 tõendi (dtl 23), mille kohaselt K T õpib 2021/2022. õppeaastal automaalri õppekaval (kood 200521, statsionaarne õpe) 2. kursusel. Õpilane alustas õpinguid 01.09.2020 ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2023. K T oli määratud põhitoetus 2021/2022 I poolaastal perioodil 01.09.202131.01.2022 igakuiselt 60 eurot. Õpilane on elanud Tartu Rakendusliku Kolledži õpilaskodus Põllu tänaval perioodil 01.09.2021 - 31.01.2022. Koha maksumus õpilaskodus on 50 eurot kuus. Võlgnevused puuduvad. Kostjate ema S T pangakonto väljavõte (dtl 25-26) tõendab ajavahemikul 11.01.2021-14.05.2021 ja 22.10.2021-18.01.2022 igakuised maksed summas 50 eurot Tartu Kutsehariduskeskusele väidetavalt ühiselamu eest. Samuti kostjate ema pangakonto väljavõttest (dtl 27) tulenevalt tasuti K-M T tantsuringi eest 01.10.2021. a 35,35 eurot ja 29.01.2022. a 45 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et iga kulutatud sendi kohta võib tõendi esitamine ja järelikult kostjate vajaduste suuruse täpne väljaarvutamine keeruline olla, kuid kohtu hinnangul kostjate esindaja ei esitanud ei kulutusi liigiti ega neid tõendavaid dokumente, millest saaks järeldada, et iga kostja igakuised ülalpidamiskulud ligilähedased 584 eurole. Samas, PKS § 102 lg-st 3 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus 22. juuni 2022 otsuse 2-19-19160 p-i 14.8 teises lõigus leidis, et kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Poolte vahel puudub vaidlus, et asja arutamise ajal jätkas hageja kostja I ülalpidamiseks tema täisealiseks saamiseni maksma elatist 292 eurot. Kosta I kinnitas kohtule, et tema täisealiseks saamiseni tasus hageja elatist 292 eurot. 6(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

Hageja oli valmis kompromissi sõlmimisega selliselt, et hageja jätkab K T elatise maksmist summas 292 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX, K-M T ülalpidamiseks aga maksab hageja elatist summas 250 eurot kuus alates 01.02.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Kostja II oli kompromissi korras (dtl 45) nõus elatise suurusega 262 eurot. Hageja varaline seis Kohus leiab, et tuleb hinnata hageja varalist seisundit tuvastamaks kas ta on või oli võimeline andma kostjatele ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas. Kostjad küll ei esitanud tõendeid oma kulutuste suuruse kohta, kuid kohtu hinnangul andes kummalegi kostjale ülalpidamist suuruses 292 eurot, kindlustas hageja neile teatud elustandardi, mille tuleb neile säilitada kui hageja varaline seis see lubab. Hagiavalduses tõi hageja esile, et tema keskmine töötasu viimase 6 kuu kohta on 885,55 eurot kuus (neto). Hagejale kuulub kinnisasi aadressil XXX (arestitud) ja 1995. a sõiduauto Rover 620. Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Äriregistris puuduvad andmed hageja kohta, et talle kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 101) hageja omandis on sõiduk ROVER 620, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 1995. Samuti hageja on kostjale I alates 17.03.2023 kuuluva sõiduki RENAULT MASTER KAUBIK, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2007, vastutavaks kasutajaks (dtl 100). Liiklusseaduse § 2 p 93 kohaselt on vastutavaks kasutajaks Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Eluliselt on arusaadav, et sõidukid, iseäranis 1995. a ja 2007. ehitusaastate omad, nõuavad kulutusi nende hooldamiseks, korras hoidmiseks jne. Kinnistusraamatu andmetel (tl 96) on hageja omandis XXX asuv 1154,0 m2 suurune kinnisasi ja XXX asuv 334 m2 suurune kinnisasi. Hagiavalduses väitis hageja, et aadressil XXX asuv kinnisasi on arestitud, kuid asja materjalidest see ei nähtu. Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja aadressil XXX. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel alates hagi esitamisest 01.02.2022 seisuga 08.12.2023 (tl 168-171) töötab hageja alates 01.03.2021 OÜ-s K ning töötanud R OÜ-s ajavahemikel 09.04.2022-18.09.2022 ja 01.05.2023-31.10.2023. Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 91) tegi hagejale viimati väljamakse seisuga 08.12.2023 OÜ K 2023 novembris. Hagiavaldusele lisatud hageja palga tõendi (dtl 7) kohaselt sai ta ajavahemikul 07.2021-12.2021 K OÜ-lt netopalk kokku 5313,34, mis teeb keskmiselt 885,56 eurot kuus. Hagiavaldusele lisatud 7(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt (dtl 8-11) samal ajavahemikul kandis K OÜ hageja pangakontole töötasu summas 292 eurot igakuiselt. Maksu- ja Tolliameti 12.12.2023. a teatisest (dtl 143) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (dtl 137-140) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.08.2021–30.11.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 37 936,95 eurot. AS-i Pensionikeskus 13.12.2023. a teatise (dtl 154) kohaselt on A T nimel avatud pensionikonto. A T on esitanud raha väljavõtmise avalduse 06.01.2021. Väljamaksed olid tehtud kokku suuruses 12 049,76 eurot 2021. a septembris. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2023. a (dtl 158) vastuse kohaselt ei ole A T pensioni ja/või toetuseid alates 01.08.2021 kuni käesoleva ajani määratud. Eesti Töötukassa 11.12.2023. a teatise (dtl 123) kohaselt A T on olnud ajavahemikul 21.12.2020–28.02.2021 töötuna. A T ei ole saanud ajavahemikul 21.12.2020–28.02.2021 töötutoetust. A T oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 29.12.2020–28.02.2021. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp 07.01.2021 10.02.2021 09.03.2021

Algus kp 29.12.2020 01.01.2021 01.02.2021

Lõpp kp 31.12.2020 31.01.2021 28.02.2021

Summa 42,18 435,86 393,68

Ajavahemikul 21.12.2020–11.12.2023 ei ole A T töövõimet hinnatud ega saanud ta töövõimetoetust. Kostjate ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt (dtl 21-22) 2021 detsembris ja 2022 jaanuaris tasus hageja kohtutäitur A. Kreki kaudu igakordselt kokku 584 eurot, mis vastab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurusele ja PKS §-s 2172 sätestatule.

Kostja I Kostja I teatas kohtule, et hageja tasus tema täisealiseks saamiseni elatist nõuetekohaselt ja tal ei ole hagejale pretensioone. Kostja I sai täisealiseks 20.03.2022. Kuigi tavaliselt ei oma alaealised lapsed sissetulekuid ega vara, kontrollis kohus kostja I varalist seisundit kuna enne täisealiseks saamist õppis ta Tartu Rakendusliku kolledžis ja eeldatavalt võis omada võimalust hankida endale ülalpidamist ise. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (dtl 104-105) ei töötanud kostja I alates hagi esitamisest 01.02.2022 kuni täisealiseks saamiseni 20.03.2022. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 98-99) kostja I omandis on alates 17.03.2023 sõiduk RENAULT MASTER KAUBIK, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2007 ning alates 10.11.2023 sõiduk MERCEDES-BENZ E 300 TURBODIESEL T, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 1998. kuid need sõidukid olid kostja I poolt soetatud pärast tema täisealiseks saamist.

8(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

Eesti Töötukassa 11.12.2023. a teatise (dtl 123) kohaselt K T ei ole registreeritud töötuna/tööotsijana. Maksu- ja Tolliameti 12.12.2023. a teatisest (dtl 145) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.08.2021– 30.11.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale I väljamakseid 11 955,36 eurot. Kuid teatisele lisatud TSD kokkuvõtetest (dtl 128-130) nähtub, et väljamakseid tehti pärast kostja I täiselaiseks saamist, mistõttu jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2023. a (dtl 158) vastuse kohaselt kostja I eest tasuti tema emale ajavahemikul 01.08.2021 kuni 31.12.2022 igakuine lapsetoetus summas 60 eurot ning alates 01.01.2023 kuni 31.08.2023 igakuine lapsetoetus 80 eurot. 11.2022 tasuti kostja I eest hinnatõusu leevendamise toetus (ühekordne toetus) summas 50 eurot. AS-i Pensionikeskus 13.12.2023. a teatise (dtl 154) kohaselt on K T nimel avatud pensionikonto. K T ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Eeltoodud andmetest tulenevalt ei töötanud kostja I ajavahemikul hagi esitamisest 01.02.2022 kuni täisealiseks saamiseni 20.03.2022 ega omanud sissetulekut. Samuti kostjal ei olnud vara samal ajavahemikul. Kohtu hinnangul ei kuulu hagi kostja I osas rahuldamisele, sest eespool toodu põhjal ei ole alust vähendada varasema otsusega kostja I kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kostja I kinnitusel on elatis nõuetekohaselt küll välja makstud. Ka oli hageja nõus kompromissina tasuma kostja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni kostja I täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot, mida tegigi. Elatise vähendamise soovitud ajavahemik on 01.02.2022–20.03.2022 ning kostja I täisealiseks saamisega lõppes hageja kohustus kostja I ülalpidamiseks varasema otsuse alusel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on täiteasi 066/2017/1086, milles täideti varasema otsusega kostja I ülalpidamiseks väljamõistetud elatis, arhiveeritud. Kohus jätab rahuldamata hagi kostja I osas. Kostja II Hageja väitel jätkas ta kostjale II elatise tasumist 292 euro ulatuses ka pärast kohtusse pöördumist. Tõendeid oma väidete kohta hageja ei esitanud, kuid kostja II seaduslik esindaja ei vaielnud hageja väitele vastu. Maksu- ja Tolliameti 12.12.2023. a teatisele (dtl 143) lisatud TSD kokkuvõtetest (dtl 138-139, 140-141) nähtuvalt tegi OÜ K ajavahemikul 02.2022–12.2022 (dtl 138-139) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 9626 eurot ehk keskmiselt 875 eurot kuus. 2023. a-l ehk ajavahemikul 01.2023–12.2023 (dtl 140-141) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist tegi OÜ K hagejale väljamakseid 10723 eurot ehk keskmiselt 894 eurot kuus. Arvestades kohtu tuvastatud − hageja varalist olukorda ja sissetulekuid aastatel 2022 ja 2023 ning − et hagi esitati 1. veebruaril 2022 ja kostja I sai täisealiseks 20. märtsil 2022, seega, sellest ajast jäi hagejal varasema otsuse alusel kohustus tasuma elatist vaid kostja II ülalpidamiseks, leiab kohus, et hageja on võimeline andma kostjale II ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas enda huve kahjustamata. 9(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

Küll aga kohtu hinnangul jääb alates hagi esitamisest 1. veebruaril 2022 elatise suurust puudutavate seadusesätete alates 1. jaanuarist 2022 muutmise tõttu põhjendatuks vähendada varasema otsusega kostja II kasuks väljamõistetud elatis alla PKS § 2172 lg-s 1 märgitud suuruse. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 järgi on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 17 lg 1 tulenevalt lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi enne 01.02.2023 kehtinud lg 3 redaktsiooni järgi oli lapsetoetuse suurus 60 eurot pere esimese ja teise lapse kohta. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud PKS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot, seejuures see rakendatakse alates 01.01.2023. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2023. a (dtl 158) vastuse kohaselt tasuti kostja II eest tema emale ajavahemikul 01.08.2021 kuni 31.12.2022 igakuine lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 kuni tänaseni igakuine lapsetoetus 80 eurot. 11.2022 tasuti kostja II eest hinnatõusu leevendamise toetus (ühekordne toetus) 50 eurot. Kuna lapsetoetuse maksmisega tagatud lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine, leiab kohus põhjendatuks elatisest 292 eurot maha arvata ajavahemikul 01.02.2022–31.12.2022 pool lapsetoetusest ehk 30 eurot ja selle summa võrra vähendada kostja II kasuks igakuist elatist (292–30=262). Alates 01.01.2023 tuleb elatisest 292 eurot maha arvata pool ehk 40 eurot ja selle summa võrra vähendada kostja II kasuks igakuist elatist (292–40=252). Hageja ega kostja II ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja II viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). Osapooltel ei ole vaidlust, et hagejal ja kostja II esindajal pole enam ühiseid alaealisi lapsi peale kostja II. Seetõttu ei ole alust elatise suurust vähendada PKS § 101 lg 1 p 7 alusel. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi kostja II osas osaliselt. Kohus muudab varasemat kohtuotsust ja vähendab kohtuotsusega kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 igakuise summani 262 eurot ning alates 1. jaanuarist 2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni või lapsetoetuse suuruse muutmiseni summas 252 eurot kuus. Kostja II ema sissetulekud ja varaline seisund Kohus kontrollis ka kostja II ema S T sissetulekud ja varalise seisundi üle. Äriregistri andmetel (dtl 92-93) kostja II ema oli seisuga 08.12.2023 KÜ V (XXX) (Likvideerimisel) likvideerija. Kinnistusraamatu andmetel (tl 94-95) on kostja II ema omandis XXX asuv 50,50 m2 suurune eriomand, mis on koormatud hüpoteekiga. Asja materjalidest nähtuvalt elavad sellel aadressil kostjad ja nende ema. 10(11)

Tsiviilasi nr 2-22-1689

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel alates hagi esitamisest 01.02.2022 seisuga 08.12.2023 (tl 102-103) töötab kostja II ema alates 26.05.2024 L OÜ-s. Samuti ajavahemikul 01.08.2023-3.08.2023 töötas ta V korteriühistus. Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 89-90) tegid kostja II emale viimati väljamaksed seisuga 08.12.2023 Korteriühistu V 2023. a augustis ja L OÜ 2023. a oktoobris. Maksu- ja Tolliameti 12.12.2023. a teatisest (dtl 147) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (dtl 127, 131-132, 133-134, 135-136, 148) nähtuvalt tehti ajavahemikul 01.08.2021–30.11.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostja II emale väljamakseid 18 129,48 eurot. AS-i Pensionikeskus 13.12.2023. a teatise (dtl 154) kohaselt on S T nimel avatud pensionikonto. S T ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2023. a (dtl 158) vastuse kohaselt isikute pensioni ja/või toetuse maksed alates 01.08.2021 kuni käesoleva ajani: S T (ik XXX) lapsetoetus: 01.08.2021 kuni 31.12.2022 – igakuine summa 60,00 eurot K-M T (XXX), igakuine summa 60,00 eurot K T (XXX) eest; 01.01.2023 kuni tänaseni - igakuine summa 80,00 eurot K-M T (XXX), 01.01.2023 kuni 31.08.2023 – igakuine summa 80,00 eurot K T (XXX) eest; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus (ühekordne toetus): summa 50,00 eurot K-M T (XXX), summa 50,00 eurot K T (XXX) eest. Eesti Töötukassa 11.12.2023. a teatise (dtl 123) kohaselt ei ole S T registreeritud töötuna/tööotsijana. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostja II ema sissetulek võimaldab tal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses nagu mõisteti hagejalt alates 01.02.2022 välja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja II oleks näljas, et temal ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et kostja II oli vajaminevaga kindlustatud. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.