2-14-62986/24 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

R.T. (hageja) esitas 22.12.2014. a kohtule taotluse töövaidluskomisjoni 24.11.2014. a otsuste vaidlustamiseks töövaidlusasjades nr 4-1/856 ja 4-1/975. Töövaidluskomisjonis palus hageja 1Logistika OÜ-lt (kostja) välja mõista töötasu perioodi eest 1.04.2014. a kuni 14.04.2014. a summas 488,20 eurot (bruto), kasutamata puhkuse kompensatsiooni TLS § 71 alusel summas 84,78 eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 2312,52 eurot (bruto), viivise summas 17,64 eurot. Kostja esitas vastunõude, paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks TLS § 107 lg 1 ja lg 2 alusel, välja mõista kahju hüvitis TLS § 95 lg 3 alusel ning hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr 4-1/975 hageja nõude osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis R.T. kasuks välja töötasu perioodi eest 1.04.2014. a kuni 14.04.2014. a summas 483,30 eurot ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni ühe päeva eest 84,78 eurot. Muus osas jäeti hageja nõue rahuldamata. Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr 4-1/856 1Logistika OÜ (kostja) vastunõude osaliselt. Töövaidluskomisjon luges, et tööleping poolte vahel ei lõppenud 14.04.2014. a ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2014. a ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 3 alusel summas 800 eurot. Muus osas jäeti kostja nõue rahuldamata. Kohtule esitatud avalduses palub hageja jätta rahuldamata 1Logistika OÜ hüvitisenõue summas 800 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest tööandja olulise rikkumise tõttu brutopalgana summas 2849,98 eurot. Kohtule esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.07.2010. a tähtajatu töölepingu, milles pooled leppisid kokku, et töötaja netopalk on 800 eurot ühes kalendrikuus ja töötasu tuli välja maksta hiljemalt viiendaks kuupäevaks. Kostja hilines pidevalt palga maksmisega, mistõttu hageja ütles 14.04.2014. a e-kirjaga töölepingu erakorraliselt üles. Hageja toob välja, et tööleping sõlmiti 5.07.2010. a, ent esimene töötasu ülekanne toimus alles 10.10.2011. a; töötasu on pidevalt makstud oluliselt hiljem, kui järgneva kuu viiendaks kuupäevaks; hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2013. a veebruaris kandis kostja töötasu kahes jaos, kõigepealt 315,95 eurot ning seejärel 183,12 eurot; kostja viivitas hagejale puhkusetasu maksmisega ligikaudu kuu aega – hageja esitas puhkuse avalduse 9.12.2013. a ning soovis puhkusele minna alates 20.01.2014. a, seega tuli puhkusetasu töötajale üle kanda hiljemalt 16.01.2014. a, mitte alles 11.02.2014. a.

15.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudis kostja mõistlikku hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. Viidatud Riigikohtu 15. aprilli 2015. a lahendist tulenevalt ei olnud tööandjal sellises olukorras õigust nõuda mõistlikku hüvitist, vaid tööandjale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole välja toonud, millist kahju hageja talle põhjustas, seega ei oleks kostja hüvitise nõue saanud rahuldamisele kuuluda. Taotlus hagi tagamiseks Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 23.12.2014. a määrusega käiguta. Kohus ei ole taotluse osas seisukohta võtnud. Hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu kohus jätab taotluse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood). Menetluskulud Arvestades hagi rahuldamata jätmist vastuhagi osalist rahuldamist peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1⁄4 ulatuses kostja ning 3⁄4 ulatuses hageja kanda. Hageja on 23.03.2016. a esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 98-100), mille kohaselt tema menetluskuluks on õigusabikulu 1200 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis ajakuluga kokku 10 tundi; õigusabi hõlmab järgimisi toiminguid: konsultatisioon kliendile 1 h, materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine 1 h 30 min, seisukoha esitamine ja koostamine Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonis 2 h 30 min, otsusega tutvumine 1 h, õigusliku positsiooni kujundamine 1 h 30 min, avalduse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule 2 h 30 min. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (3 tundi töövaidluskomisjonis ning 3 tundi hagimenetluses kohtus, sh töövaidluskomisjoni otsusega tutvumine). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtupraktikas peetud tavapäraseks.