Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-10-35422
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Swedbank AS avaldus täitekorralduse tõendi saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 alusel. AK avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Puust Puudutatud isik: AK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX-XXXXX XXX XX X XX, XXXXXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 196 790,77 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest 23.07.2010. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 17 500 krooni.
toimetatud puudutatud isiku emale AR-le. TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Vastavale viitele on tuginenud ka Harju Maakohus 22.09.2010 tagaseljaotsuses. Kuivõrd Harju Maakohus on 28.12.2015 Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisel kontrollinud selle väljastamise aluseid ning puudutatud isik ei ole käesoleval juhul vaidlustanud muid täitekorralduse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, peale menetlust algatavate dokumentide kättetoimetamise õigsuse küsimuse, ei hinda kohus käesolevas kohtumääruses muid täitekorralduse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise alused on täidetud ning puudutatud isiku taotlus tõendi tühistamiseks ei ole põhjendatud. Lisaks selgitas maakohus, et puudutatud isikul on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja. Määruskaebus
juhul võib kinnituse andnud kohus kinnitamise kostja või võlgniku avalduse alusel määrusega tühistada, kui kinnitus on väljastatud ebaõigesti. Määruse artikkel 10 lõige 1 punkt b sätestab, et Euroopa täitekorraldus võetakse tagasi, kui see on määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes selgelt valesti antud.
põhjendamata ning asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks saab aadressi, kus menetlusdokumendid anti üle puudutatud isiku emale, lugeda puudutatud isiku koduseks aadressiks või elukohaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt oli puudutatud isiku aadress dokumentide kättetoimetamise ajal määratletud üksnes Nõmme linnaosa täpsusega (tl 39). Puudutatud isiku enda väidete kohaselt on tema alaline elukoht olnud juba alates 2009.aastast Soomes. Selle kinnituseks on ta esitanud 12.02.2009 Soomes sõlmitud töölepingu, samuti sõidukimaksu tõendi. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 805/2004 artikli 14 lõike 1 punkti a kohane kättetoimetamine eeldab dokumentide kättetoimetamist võlgnikuga samas leibkonnas elavale isikule aadressil, mis on võlgniku elukohaks ning sama artikli lõike 2 järgi ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. Seega juhul, kui aadress, millele menetlusdokumendid edastati, ei olnud puudutatud isiku elukohaks, ei saa määruse artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt lugeda nõuetekohaseks hagimaterjalide kättetoimetamist puudutatud isiku emale. Ka Euroopa Kohus on lahendis nr C-292/10 rõhutanud, et määruse nr 805/2004 sõnatusest tuleneb, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. See järeldus nähtub ka kõnealuse määruse eesmärkide ja süsteemi analüüsist. Määrusega on nimelt kehtestatud mehhanism, mis kaldub kõrvale kohtuotsuste tunnustamise üldisest korrast, mille tingimusi tuleb üldjuhul tõlgendada kitsalt (p 64).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.