lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16798/26

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16798/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 4, 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕVS § 18 lg 1, 5VÕVS § 10 lg 1VÕVS § 17 lg 1, 2TsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 230 lg 3Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 3401TsMS § 465 lg 2Määruse sisuVÕVS § 15

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-16798

Tsiviilasi

A.P. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. detsember 2015.a määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): A.P. (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Valli Murde (Võlausaldaja) Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Külli Reinfeld

10060701),

(Võlausaldaja) AS Kiviõli Soojus (registrikood 13012625), lepinguline esindaja Olga Vijard

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 15. detsembri 2015 määrus ja saata A.P. esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.09.20262-26-18021/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.09.20262-26-18102/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17684/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17993/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
VÕVS § 1 lg 1
VÕVS § 11 lg 3
VÕVS § 12 lg 1
VÕVS § 15 lg 1
VÕVS § 20 lg 1
VÕVS § 22
VÕVS § 23
VÕVS § 28
VÕVS § 5
A.P. esitas 08.11.2015.a Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja nõustaja määramiseks. Avaldusele oli lisatud võlanimekiri, kontoväljavõte perioodi 01.09.2012.a kuni 18.10.2015.a kohta, makseettepanek tsiviilasjas nr 2-14-40263, alaealise lapse sünnitunnistus,

maksekäsk tsiviilasjas nr 2-11-47726, rahalise nõude arestimise akt ja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt täiteasjas nr 072/2014/429, võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe Bigbank AS ja A.P. vahel, kinnistusraamatu väljatrükk A.P.le kuuluvate korteriomandite kohta,

2.Maakohus kohustas sissenõudjaid Bigbank AS-i, Swedbank AS-i ja Kiviõli Soojus AS-i esitama seisukoht A.P. võlgade ümberkujundamise suhtes. Maakohus pöördus Ida-Virumaa piirkonnas võlanõustamisteenust osutava Ene Mändla poole A.P. nõustajaks hakkamiseks nõusoleku ja seisukoha saamiseks. Swedbank AS asus seisukohale, et esitatud avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja tuleks jätta menetlusse võtmata. Nõustaja määramiseks ei ole avaldaja tasunud deposiiti vajalikku summat. Kiviõli Soojus AS ei võtnud avalduse osas seisukohta seoses sellega, et A.P.ga on käimas kohtumenetlus soojusenergia võlgnevuse väljamõistmiseks. Kiviõli Soojus märkis, et avaldaja ei ole esitanud võlgade ümberarvestuse kava.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus keeldus 15.12.2015.a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et kuna võlanõustaja Ene Mändla kohtule vastust ei esitanud, võtab kohus seda kui võlanõustaja keeldumist nõusoleku andmiseks. Seega puudus maakohtul võimalus võlanõustaja määramiseks. Võlgnik ise ei ole võimaliku võlanõustaja andmeid kohtule esitanud. Maakohus küsis kolme võlausaldaja arvamust avalduse menetlusse võtmise kohta. AS Swedbank ei olnud nõus avalduse menetlusse võtmisega, võlgnik ei ole pöördunud enne kohtule avalduse esitamist võlausaldaja poole, esitatud andmed on ebaõiged, esitatud ei ole ümberkujundamiskava ning ei ole tasutud nõustaja tasu ettemaksu. Kiviõli Soojus AS esindaja teatas, et võlgnik ei ole esitanud ümberkujundamiskava, samuti on poolte vahel pooleli kohtumenetlus – seega ei saa võlausaldaja arvamust anda. Bigbank AS oma seisukohta ei esitanud. Tuginedes võlausaldajate seisukohtadele, leidis maakohus, et puudub võimalus avalduse menetlusse võtmiseks. Maakohus tugines VÕVS § 10 lg-le 1, § 17 lg-tele 2 ja 4.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A.P. esitas määruskaebuse Viru Maakohtu 15.12.2015.a määrusele, millega taotleb Viru Maakohtu 15.12.2015.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata tsiviilasi tagasi maakohtule A.P. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise uueks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei vaidle avaldaja, et tema esitatud tõendid ei pruugi olla piisavad tema võlgade ümberkujundamise võimaldamiseks. Maakohus pidi kohustama avaldajat esitama kohtule täiendavad tõendid majandusliku olukorra kindlakstegemiseks (VÕVS § 15 lg 1); 2) jättis maakohus avaldaja ära kuulamata, mille tõttu jäid välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud (VÕVS § 15 lg 1). Ärakuulamise käigus oleks avaldaja selgitanud võlgnevust Swedbank AS-i ees, oma sissetulekuid, varalist olukorda ja laenulepingute ärakirjade puudumist;

3) ei ole avaldaja pika aja jooksul suutnud täita tema vastu suunatud nõudeid (VÕVS § 1 lg 1, § 2). Nt Swedbank AS-i nõue on tunnustatud tsiviilasjas nr 2-11-47726 kohtuotsusega maksekäsu kiirmenetluse korras 22.11.2011.a; 4) ei vaidle avaldaja, et tal puudub selge ettekujutus võlgnevuste suuruse kohta, mistõttu avaldaja taotleski nõustaja määramist (VÕVS § 18 lg 1). Avaldajale ei ole teada inimesed, kes osutavad võlanõustaja teenust, mille tõttu heita talle ette võlanõustaja nimetamata jätmist ei ole õiglane ega tulene seadusest; 5) kavatses avaldaja taotleda riigipoolset menetlusabi enda osaliseks vabastamiseks nõustaja tasu maksmisest (VÕVS § 18 lg 5); 6) nähtub esitatud dokumentidest, et avaldaja makseraskused on püsiva iseloomuga. Kogumis võib see kaasa tuua avaldaja pankrotistumise; 7) ei ole kohtumäärus põhjendatud. Ühe võlausaldaja etteheidete kordamist ei saa pidada põhjenduseks TsMS § 465 lg 2 p 8 mõttes.

5.Swedbank AS ei nõustu määruskaebuse põhjendustega ning on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) ei esitanud avaldaja VÕVS § 12 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumente, mistõttu oli kohtul alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest lisaks kohtumääruse põhjendustele (VÕVS § 17 lg 1 p 4); 2) on avaldaja õigusteadmistega isiku advokaat Valli Murde abiga koostanud maakohtusse esitatud avalduse, avaldajal oli võimalik esitada kõik omapoolsed seisukohad, selgitused, tõendid jne, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks avaldaja vajama veel eraldi nõustajat korrektse avalduse ning ümberkujundamiskava esitamiseks; 3) ei nõustu võlausaldaja avaldaja seisukohaga, et talle ei antud võimalust olla ära kuulatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab ärakuulamiseks lugeda piisavaks ka isiku kirjalikult esitatud seisukoha (TsMS § 477 lg 4); 4) on avaldaja tunnistanud, et ei ole oma kohustusi pika aja jooksul suutnud täita ning et näiteks Swedbank AS-le ei ole avaldaja suutnud võlgnevust ka mitte osaliselt tasuda. Võlausaldaja hinnangul on avaldaja pankrotiseisus ning tegemist ei ole enam võlgade ümberkujundamise olukorraga (VÕVS § 1 lg 1, § 2 lg 1). Kui isik ei ole aastate jooksul suutnud võlausaldajale võlgnevust tasuda ka mitte paari euro kaupa, siis ei eluliselt usutav, et ta suudaks seda teha pärast ümberkujundamiskava kinnitamist; 5) on avaldaja selgitanud, et on korduvalt püüdnud Pargi tn 1 asuvast korteriomandist vabaneda, kuid see ei ole õnnestunud ning nimetatud asjaolu on kontrollitav portaalis kv.ee. Võlausaldaja on seisukohal, et kui avaldaja esitab seisukohtasid või väiteid, tuleb tal neid tõendada, mitte võlausaldaja ei pea hakkama võlgniku väiteid iseseisvalt kontrollima.
6.Kiviõli Soojus AS palub jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja jätta kõik menetlusega seotud kulud avaldaja kanda. Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) ei vastanud avaldaja võlgade ümberkujundamise avaldus seaduse nõuetele, mistõttu jättis maakohus selle õigustatult menetlusse võtmata; 2) ei ole asjakohane viide VOVS § 15 lg-le 1, kuna puudutab eelkõige lisateavet avaldaja majandusliku seisu ja maksevõime kohta. Eraldi ärakuulamise taotlust TsMS § 477 lg 4 alusel avaldaja kohtule esitanud ei ole;

3) on avaldaja seisukoht maakohtu määruse põhjendatuse osas vastuoluline. Ehkki avaldaja väitel puuduvad maakohtu määruses põhjendused, on määruskaebuses viidatud maakohtu määruses sisalduvatele põhjendustele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15. detsembri 2015.a määrus tuleb tühistada ja saata A.P. avaldus võlgade ümberkujundamise nõudes Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Õige on määruskaebuses esitatud seisukoht, mille järgi on võlgade ümberkujundamise menetluse näol tegemist hagita menetlusega, kus kohtul on võrreldes hagimenetlusega suurem selgitamiskohustus ning kehtivad leevendatud tõendamisreeglid. VÕVS § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib hagita menetluses arvestada tõendina ka niisuguseid tõendusvahendeid, mis ei vasta sama lõike esimeses lauses toodud loetelule. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus hagita asjas koguda tõendeid mh ka omal algatusel. Samas ei tule kohtul endal siiski asuda võlgade ümberkujundamise menetluses täitma nõustaja ülesandeid.
9.Ehkki avaldaja esitas avalduse advokaadi vahendusel, kellelt tuleb eeldada õigusalaste teadmiste olemasolu, ei tähenda see, justkui puuduks kohtul igasugune selgitamiskohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus pärast avalduse saamist küsinud seisukohti küll avalduses märgitud võlausaldajatelt, samuti pöördunud kohtunõudega potentsiaalse võlanõustaja poole, kuid kohus ei ole andnud võlgnikule võimalust oma puudustega avalduse täiendamiseks või kohtu poolt vajalikuks peetud lisaandmete esitamiseks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus sellega rikkunud menetlusnormi. TsMS § 3401 kohaselt tuleb kohtul anda menetlusosalisele võimalus puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja ja jättes menetlusdokumendi seniks käiguta. Ka VÕVS §-st 15 tuleneb kohtu õigus küsida enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist võlgnikult ja/või võlausaldajatelt täiendavaid andmeid, mis on kohtule vajalikud veendumaks, kas esinevad VÕVS §-s 17 sätestatud alused avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et kui VÕVS § 17 lõikes 1 sätestatakse absoluutsed alused avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, siis sama paragrahvi lõikes 2 nähakse ette kohtu diskretsioon, s.o mõne loetletud asjaolu esinemise korral võib kohus avalduse sellegipoolest menetlusse võtta, kui kohtu hinnangul oleks võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine asjaomasel juhul siiski nii võlgniku kui võlausaldajate huve silmas pidades eesmärgipärane. Käesoleval juhul ei ole maakohus täpsustanud, missugusel VÕVS § 17 lõikes 2 sätestatud alusel pidas kohus põhjendatuks keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruses on allajoonimisega esile toodud VÕVS § 17 lg 2 p 2, mille põhjal võib kaudselt järeldada, et kohtu hinnangul jättis võlgnik täitmata VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse – astuda vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb kohtul selle kohustuse võlgnikupoolse täitmise hindamisel arvestada ka seda, kas võlgniku ja võlausaldajate vahel on võlgnevuste üle toimunud ka kohtumenetlusi või on võlgnevust tunnustatud muul viisil. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et sisuliselt on kõigil kolmel võlausaldajal võlgniku suhtes olemas täitedokument (v.a AS Kiviõli Soojus, kus Kohtute

infosüsteemi andmetel on maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-14-40263 otsuse 16. märtsil 2016.a ning käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole kohtuotsus veel jõustunud). Sellises olukorras võivad võlgniku võimalikud sammud saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt jääda piiratuks.

11.Iseenesest ei ole võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud kohtule võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 11 lg 3 kohaselt ei pea avaldusele lisama võlgade ümberkujundamiskava, kui võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil. Käesoleval juhul on kohtule esitatud avaldusest võimalik kaudselt aru saada, et avaldaja soovis ümberkujundamiskava koostamist nõustaja kaasabil. Ehkki ümberkujundamiskava koostamist nõustaja kaasabil ei ole sõnaselgelt taotletud, on avaldaja märkinud, et ei ole ise võimeline iseseisvalt selgeks tegema kõiki sissenõudjaid ja võlgade suurust, samuti võlgade põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus pidada võlgniku varalist seisundit ja võlgnevuste koosseisu sedavõrd ebaselgeks, et võlgnik ei peaks suutma tulla toime võlanimekirja ja võimaliku ümberkujundamiskava koostamisega. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikul kohustused kolme võlausaldaja ees (AS Bigbank, AS Swedbank ja AS Kiviõli Soojus). Nõuete arvestuse mõningane täpsustumine (nt vastavalt AS Swedbank 25.11.2015.a seisukohale, mille kohaselt oli nõude suurus nimetatud aja seisuga kokku 2951,09 eurot) ei takista avalduse menetlemist. Võlausaldaja nõude suurust on võimalik täpsustada menetluse käigus (VÕVS § 23).
12.Avalduse menetlemisest keeldumise aluseks ei ole ka ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole nimetanud isikut, keda oleks võimalik nimetada nõustajaks. VÕVS § 18 kohaselt võib kohus määrata nõustaja nii võlgniku avalduse alusel kui ka omal algatusel. Seega saab ja tuleb kohtul võimaluste piires teha toiminguid võlanõustaja leidmiseks. Käesoleval juhul on maakohus pöördunud 17.11.2015.a kirjaga Ene Mändla poole, kes maakohtule teadaolevalt tegutseb IdaVirumaa piirkonnas võlanõustajana. Kohtu pöördumisele vastust ei laekunud. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus või avaldaja oleksid pöördunud võlanõustaja leidmise küsimuses Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsusüksuse poole. Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/integreeritud-teenusteosutamine-toimetulekuraskustes-inimestele-3/?highlight=Multiprobleemidega,inimestele kättesaadava teabe põhjal jätkub 2016.-2018. aastatel Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatav projekt, mille raames osutatakse toimetulekuraskustes inimestele muuhulgas võlanõustamise teenust. Kodulehekülje andmetel tegutseb Ida-Virumaa piirkonnas nimetatud valdkonna koordinaatorina Enely Kullamäe. Kiviõli linna kodulehekülje andmetel tegutseb linnavalitsuse struktuuris sotsiaalüksus ning ka Kiviõli Päevakeskuses pakutakse muuhulgas võlanõustamise teenust.
13.Ringkonnakohtu arvates tulnuks maakohtul võlgnikule enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist selgitada, et võlanõustajaks sobiva isiku mitteleidmise korral tuleks avaldajal iseseisvalt koostada ja kohtule esitada võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava on VÕVS § 22 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse oluliseks aluseks ning kava puudumisel ei ole menetluse eesmärgipärane läbiviimine võimalik. Ümberkujundamiskavast peab nähtuma võlgniku realistlik ja ka võlausaldajate huve mõistlikult arvestav nägemus sellest, kuidas oleks tal võimalik võlgnevusi kasvõi osaliselt likvideerida. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks üldpõhimõttena lähtuda sellest, et võlausaldaja ei tohiks seeläbi sattuda oluliselt halvemasse olukorda sellega võrreldes, mida ta saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja arvestades võimalusi saada lisa kuni võlgniku võimaliku võlgadest vabastamiseni.
14.VÕVS § 20 lg 1 kohaselt peatub võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete suhtes, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle. Lg 3 kohaselt peatab kohus avalduse menetlusse võtmisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtul on õigus vastavalt VÕVS § 28 lg-tele 1 ja 2 jätta avaldus läbi vaatamata pärast võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti keeldunud A.P. avalduse menetlusse võtmisest seoses avalduses esinevate puuduste tõttu ilma, et avaldajale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, on ebaõige maakohtu järeldus, et puuduste tõttu avalduses tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata.
15.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15503/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja