Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.Hageja esitas 28.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus tuvastaks, et kostja ei põlvne hagejast.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 30.11.2022 määrusega.
3.Kostja esitas 12.12.2022 oma vastuse hagile ning vastuhagi elatise väljamõistmiseks hagejalt. Kostja kinnitab vastuses, et pooled ei ole DNA testi teinud. Kostja hagi ei tunnista.
4.Hageja esitas 20.12.2022 taotluse tsiviilasjade 2-22-17916 ja 2-22-145568 liitmiseks, kuna mõlemad asjad on õiguslikult seotud.
5.Kohus keeldus 21.12.2022 määrusega C.C.P.a 12.12.2022 vastuhagi C.P.a vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest, kuna kostja esindaja esitas elatise nõude hageja vastu 22.11.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale, tsiviilasi nr 2-22-145568.
6.05.01.2023 esitas kostja täiendava vastuse hagiavaldusele. Kostja jääb 12.12.2022 menetlusdokumendis avaldatud seisukohtade juurde. Kostja seaduslik esindaja on valmis hagejale vastu tulema ja osalema kohtuliku ekspertiisi läbiviimisel, et tuvastada C.C.P.a põlvnemine C.P.ast.
7.Kohus määras 12.01.2023 määrusega molekulaargeneetiline ekspertiisi.
8.23.01.2023 esitas kostja seisukoha hageja 20.12.2022 taotluse osas liita 2-22-17916 ja 2-22145568 menetlused. Kostja hinnangul ei teeks menetluste liitmine ja ühine menetlemine kohtumenetlust kiiremaks ega lihtsamaks. Kostja on seisukohal, et puudub vajadus tsiviilasjade liitmiseks ning menetlemine ühe tsiviilasjana.
9.Hageja esitas 23.01.2023 oma seisukoha kostja 23.01.2023 seisukohale. Hageja jääb oma taotluse juurde, et liita tsiviilasjad 2-22-17916 ja 2-22-145568 ühte menetlusse. Kui kohus leiab, et menetluste liitmiseks ei ole alust, siis sel juhul palub hageja elatise nõue peatada kuni isaduse tuvastamise nõude lahendi tulekuni.
10.30.01.2023 esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiakti, mille kohaselt on tõenäosus, et C.P. on C.C.P.a bioloogiline isa 99,999999999%.
11.Kohus jättis 31.01.2023 määrusega C.P.a 20.12.2022 taotluse tsiviilasja nr 2-22-17916 liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-22-145568 rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus tähelepanuta ja tagastas C.P.a 23.01.2023 taotluse tsiviilasja 2-22-145568 peatamiseks.
12.28.02.2023 toimus kohtuistung. Hageja kinnitas istungil, et jääb esitatud hagi juurde. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuvaidlusteks pooled sõna ei soovinud. Kohus määras pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks ning vastuväidete esitamiseks tähtajad.
Tsiviilasi nr 2-22-17916
13.28.02.2023 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumise osas ning taotluse poole riigilõivu tagastamise osas (TsMS § 150 lõige 2 p 2). Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.
14.02.03.2023 esitas kostja oma seisukoha ning menetluskulude nimekirja. Kostja ei nõustu hageja poolt hagi tagasivõtmisega. Kostja jaoks on oluline, et poolte vahel ei oleks enam vaidlust C.C.P.a põlvnemise osas ning C.P. ei saaks tulevikus enam samas asjas uuesti kohtusse pöörduda. Kostja hinnangul on kõikide osapoolte huvides, et oleks olemas kohtulahend, millest nähtuks üheselt, et C.C.P. põlvneb C.P.ast.
15.04.03.2023 esitas hageja oma seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja jääb nõudest loobumise taotluse juurde ning palub kohtul avaldus rahuldada. Ka palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi. Hageja leiab, et kostjal ei olnud lepingulise esindaja olemasolu vajalik, kuna isaduse tuvastamise menetluses osalevad mõlemad pooled isiklikult. Kuna mõlemad pooled kasutasid esindajat, siis seetõttu oleks igati mõistlik antud menetluses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti on kostja menetluskulude nimekirjas asju, mis ei ole hageja arvates põhjendatud, s.o kostja esindaja sõidukulu, hageja taotlusega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu, kohtuistungiks ettevalmistamise kulu. Kohtu põhjendused
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagist loobumise avaldus tuleb rahuldada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
17.TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on avaldanud, et soovib hagist loobuda, kuid on ilmselt ekslikult viidanud TsMS § 429 asemel TsMS § 424, mis reguleerib hagi tagasivõtmist. Kohus käsitleb hageja avaldust hagist loobumise avaldusena, kuna avaldusest on kohtu hinnangul aru saada, et hageja peab silmas hagist loobumist, mitte hagi tagasivõtmist. Hageja on avalduses läbivalt viidanud hagist loobumisele, hagi tagasivõtmist on nimetatud ainult hageja poolt viidatud TsMS §-s 424. Hageja on avalduses taotlenud ka poole riigilõivu tagastamist, viidates TsMS § 150 lg 2 p-le 2, mis reguleerib poole riigilõivu tagastamist hagist loobumise korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus hagist loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks. Käesolevas asjas ei rikuta hagist loobumisega avalikku huvi. Kostja sünnitunnistusel on isakanne olemas hageja kohta ja isakannet hagist loobumisega ei muudeta. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb vastu võtta ja käesoleva asja menetlus lõpetada otsust tegemata. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on isaduse vaidlustamine kostja jaoks siduvalt lahendatud hagist loobumise vastuvõtmisega. Hagist loobumise vastuvõtmist ei takista asjaolu, et kostja loobumisele vastu vaidleb (TsMS § 429). TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
Tsiviilasi nr 2-22-17916 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 103 lg 1 sätestab, et põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Eeltoodust tulenevalt on käesolev tsiviilasi põlvnemisasi. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagilises kumbki pool abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. Seda ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Käesoleval juhul ei tee kohus asjas sisulist otsust, vaid lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on oma 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p-s 9 asunud seisukohale, et ka hagist loobumise korral tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et hagejat ei ole hagist loobumisel põhjendatud panna halvemasse olukorda, võrreldes sellega, milles ta oleks, kui hagi jääks rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel rakenduks TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannavad pooled oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Antud juhul ei ole kostja välja toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kulud jaotada TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja kohtusse pöördumine oli täielikult põhjendamatu. Asjaolu, et pooled olid teinud kohtuväliselt kostja põlvnemise tuvastamiseks DNA-testi, mille tulemusi küll pooltele ei väljastatud (nimetatud asjaolu üle puudub kohtu hinnangul vaidlus), viitab asjaolule, et kostja põlvnemise osas eksisteerisid kahtlused. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et menetluskulude jagamine TsMS § 164 lg 1 alusel ei oleks õiglane. Pelgalt asjaolu, et kostja on alaealine laps, kellel endal rahalised vahendid puuduvad, ei anna alust järeldada, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, s.t kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.
19.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot.
20.Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lõige 2 p 2 alusel. Kohus on 30.11.2022 määrusega hageja esitatud hagi menetlusse võtnud. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, kuna hageja on hagist loobunud, siis kuulub hageja taotlus rahuldamisele. Hageja on tasunud riigilõivu 40 eurot. Seega tuleb riigilõiv summas 20 eurot hagejale tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada hageja pangakontole nr XXXXXXXXXX, AS-s SEB Pank.
21.Kostja on tasunud 12.12.2022 vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 20 eurot. Kohus keeldus 21.12.2022 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Seega on kostjal õigus tasutud riigilõiv kohtult tagasi taotleda TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1
Tsiviilasi nr 2-22-17916 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 alusel riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.