Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Viru Maakohtu menetluses oli AS-i Kiviõli soojus (hageja) hagi Viktor Jasjukevitši (kostja) vastu võlgnevuse 1801 eurot 83 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1091 eurot 83 senti ja täiendava viivise 106 eurot 36 senti väljamõistmiseks. Hageja nõue tulenes asjaolust, et hageja võrguettevõtjana on kütnud elamut, kus asub kostjale kuni 2011. a kuulunud korter. Hageja esitas korteriomanikele arved vastavalt osutatud teenusele. Kostja on jätnud arved tasumata. Viru Maakohus jättis 15. jaanuari 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole. Maakohus leidis tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, § 147 lg-tele 1–3, et aegumata on vaid arvetest nr 24202 ja nr 1967 tulenevad nõuded. Kostja on nimetatud arvetest tulenevat võlgnevust tunnistanud ja põhivõla koos hageja arvestatud viivisega tasunud 10. aprillil 2015 (tl 86). Ülejäänud osas on hageja nõue (tl 68–71) aegunud. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole. Hageja hinnangul on kohus elamu hoolduslepingu p-i 10 valesti tõlgendanud. Teenuse osutajaks on hageja ja elamu hoolduslepingu p 10 ütleb üheselt, et korteriomanik kohustub tasuma eraldi soojavarustamiseks vajaliku soojusenergia eest teenuse osutajale, s.o hagejale, mitte Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le. Alates 1994 hakkas hageja arveldama soojusega otse elanikkonnaga, kellega sõlmiti soojusenergia lepingud. Kostja ei sõlminud nimetatud perioodil hagejaga lepingut. Siis kui kostja sõlmis elamu hoolduslepingu Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, osutas teenust ja esitas osutatud teenuse eest arveid hageja. Seega olid kostjal lepingulised suhted Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, kuid mitte hagejaga. Maakohus jättis tähelepanuta hageja poolt 4. jaanuaril 2016 menetlusdokumendile lisatud 29. juuli 2003 akti (tl 144), mille kohaselt otsustas Kiviõli linn 23 mai 2003 korraldusega nr 197, et soojusega hakkab arveldama uuesti hageja. Kõik võlad, mis tekkisid elanikkonnal soojusenergia eest perioodil X 1999 - V 2003 anti üle hagejale. Arvete edastamist hageja poolt kostjale tõendavad hageja nõukogu liikmete erinevad protokollid, sh 6. mai 2013 hageja nõukogu protokoll, mille kohaselt otsustati ühehäälselt lõpetada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ leping 1. oktoobril 2003 koos juriidiliste ja füüsiliste isikute võlgadega. Hageja nõue tuleneb perioodil 31. märts 2004 – 31. jaanuar 2011 hageja poolt osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest kostja poolt. Vastavalt 29. juuli 2003 aktile arveldas soojusega hageja. Kostja pole isiklikku soojusenergia ostu-müügilepingut sõlminud. Maakohtu poolt viidatud 30. septembri 1999 hageja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel sõlmitud leping soojusenergia vahendamiseks ja õiguste - kohustuste üleandmiseks, on asjasse puutumatu. Kuivõrd hageja nõude saab kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena, ei ole hageja nõue aegunud. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.