Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-14-36690
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Aktsiaselts Kiviõli Soojus hagi V. J.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 000 eurot (põhinõue 1 801, 83 + viivised 1 236, 52), lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2015.a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht: Aasa 19, 43122 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
(Condor Inkasso OÜ, Peterburi tee 53, 11415 Tallinn; postiaadress Sikupilli Postkontor, Pallasti 28, postkast 1292, 11402 Tallinn; epost: [email protected])
Kostja:
V. J.š (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
(Maksim Fedotv Õigusbüroo OÜ, Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Jätta AS Kiviõli Soojus hagi V. J. vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta AS Kiviõli Soojus kanda.
Välja mõista AS-lt Kiviõli Soojus V. J. menetluskulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
hageja esitatud arvetele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et soojusenergiat kostja korteris tarbiti. Kostjal tekkis kohustus tasuda keskkütte eest alates korteriomanikuks saamisest, samuti tasuma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutised (KOS § 13 lg 1). Hageja märgib, et kostja pole vaidlustanud osutatud teenuste tarbimist, lisaks sellele on kostja tasunud hageja poolt esitatud 2 arvet nr 24202 31.12.2010 ja nr 1967 31.01.2011, mida saab hageja arvates käsitleda nõude tunnustamisena. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et hagejaks saab olla vaid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ning kostjal saab kohustus olla vaid viimase ees. Hagejaks ja teenuse osutajaks on AS Kiviõli Soojus ning teenuse saajaks kostja. Kostja on 07.05.2015.a esitatud menetlusdokumendile lisanud erinevad lepingud, mis on pärit ajavahemikust 1995.a -1999.a. Hageja juhib tähelepanu sellele, et hageja nõue tuleneb ajavahemikus 31.03.2004 -31.01.2011.a hageja osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest kostja poolt. Hageja leiab, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke tenuseid (sh küte) lepinguta, siis on tegemist käsundit sjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13 p 13) Hageja leiab, et nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjajaja tasunõudele. Hageja saab VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistlikku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Lõppsisukohtades leiab hageja, et nõue ei ole aegunud 31.03.2004-30.11.2010 arvete osas. Kuivõrd kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist 187, 75 eurot, jääb hageja nõue: põhinõue 1 659, 49 eurot, sissenõutavaks muutundu sedusjärgsed viivised 1046, 42 eurot ja viivised TsMS § 367 alusel 133, 26 eurot. Hageja palub hagi rahuldada.
Kostja esitas kohtuistungil maksekorralduse, mille kohaselt on esialgse haginõude summas 187, 75 eurot hagejale tasunud. Kostja leiab, et VÕS § 11 lg 1 ja KKütS § 11 lg 1 tulenevalt võib teha järelduse, et poolte vahelisi suhteid võib vaadelda kui lepingulisi suhteid. Kostja seab kahtluse alla hageja viited VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023.
Hageja leiab, et nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel (kui käsundita asjaajaja tasunõue). Kostja esindaja leiab, et VÕS § 11 lg 1 ja KKütS § 11 lg 1 tulenevalt võib poolte vahelisi suhteid vaadelda kui lepingulisi suhteid. Kostja seab kahtluse alla hageja viited VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023. 30.09.1999.a sõlmisid Kiviõli Soojus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ lepingu soojusenergia vahendamiseks ja õiguste ning kohustuste üleandmiseks. Kostja leiab, et AS Kiviõli Soojus andis viidatud lepinguga oma õigused soojusenergia kasutamiseks lepingute sõlmimiseks Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le, kes omakorda sõlmis kostjaga lepingu tema korteri teenindamiseks. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted. Kostja V. J. saatis kohtule omapoolse seisukoha, milles leiab, et kostjale teenuse osutamisega ning arvete esitamisega AS Kiviõli Soojus poolt tekkis poolte vahel lepinguline suhe ning kostja oli AS Kiviõli Soojus klient. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Kohus on eeltoodut arvesse võtte seisukohal, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, summas 420 eurot (arvestades nii hagile vastuse kui hageja täpsustatud hagile vastuse koostamise eest 80 min ajakulu ja tasu 160 eurot, osalemine istungil 16.04.2015 40 eurot, kompromissettepaneku ettevalmistamine 60 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest tasunõue ei ole põhjendatud. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 420 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.