lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-2586/3

Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2586/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63 lg 1Märke kandmine kinnistusraamatusseTsMS § 478 lg 1, 2Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 463KohtumäärusTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 475 lg 1Hagita asjadTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-2586

Tsiviilasi

Eesti Metsafondi OÜ, OJ omanikukande muutmiseks registriosas nr 1208306

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kandemäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Metsafond OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/kaebuse esitaja Eesti Metsafond OÜ (reg/kood 10816151), lepinguline esindaja v/adv Raul Ainla Avaldajad OJ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja MJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja AJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

ja

MJ avaldus kinnistusregistri

kinnistusosakonna

28.01.2016

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 28.01.2016 kandemäärus ning saata Eesti Metsafondi OÜ, OJ ja MJ avaldus omanikukande muutmiseks kinnistusregistri registriosas nr 1208306 kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lõike 2 alusel kaebuse esitaja kanda, kel on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist lõike 1 punkti 5 alusel.

Sarnased lahendid

Kandemääruse vaidlustamine
  • 12.03.20202-19-18809/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.02.20202-20-756/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.09.20192-19-11840/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20192-19-6153/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20192-18-4232/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.01.20192-18-10407/9
TsMS § 150
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.20.05.2015 kinnistamisavaldusega palusid Eesti Metsafondi OÜ (ostja), OJ ja MJ (müüjad) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, paludes kustutada kinnistusregistri registriosa nr 1208306 teises jaos kanded seniste kaasomanike O. ja MJ kohta ning kanda 5065/5165 omanikuna sisse Eesti Metsafondi OÜ. 20.05.2015 müügilepinguga müüsid O. ja MJ enda mõttelise osa kinnitust Eesti Metsafondi OÜle.
2.21.12.2015 kandemäärusega kohustas maakohus avaldajaid viima avalduse kooskõlla taotletava omandi üleandmise kandest tulenevalt kinnistusregistriosa III jao kannetest nähtuvate andmetega ja esitada vastav notariaalses vormis kandetaotlus. Samuti määras maakohus, et kuni 12.01.2016 puuduste mittekõrvaldamisel ja sellekohaste dokumentide esitamata jätmisel jäetakse kinnistusavaldus rahuldamata.
3.Kandemäärusega 28.01.2016 jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna 21.12.2015 kandemääruses esiletoodud puudusi ei kõrvaldatud.
4.Maakohus jäi 21.12.2015 kandemääruse põhjenduste juurde ning selgitas, viidetega kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lõigetele 1, 3 ja 5, et registriosa III jakku on 05.05.2015 kantud sisse märkus kaasomandi lõpetamise kohta. Kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõuet tagav eelmärge OJ, MJ ja E OÜ kasuks vastavalt 28.04.2015 lepingu punktidele 4.1-4.3. 20.05.2015 lepingu punktis 2.4 avaldasid lepinguosalised, et sama lepingu punktis 1.2 toodud hoonestusõiguse ja kasutuskorra märkuse aluseks olevate lepingute sisu on neile teada. Samuti avaldasid nad punktis 3.3, et punktis 1.2 toodud piiratud asjaõigused ja märked jäävad kehtima ka peale ostja lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning müüjad ei pea neid kõrvaldama. Müüjate kohta kaasomandi kande kustutamisel ja ostja kandmisel kaasomanikuna kinnistusraamatusse ei saa müüjad olla kinnistusraamatust nähtuvalt kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise eelmärkega õigustatud isikuteks. Tulenevalt AÕS § 63 lõike 1 punktist 1 tagab eelmärge konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks. Määruskaebus
5.15.02.2016 määruskaebuses palub ostja Eesti Metsafondi OÜ maakohtu 28.01.2016 kandemääruse tühistada ja saata 20.05.2015 kandeavaldus uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
6.20.05.2015 kinnistamisavaldusega palutakse kustutada kinnistusregistriosa nr 1208306 teises jaos senine kanne müüjate kohta ning 5065/5165 suuruse mõttelise osa omanikuna sisse kanda Eesti Metsafond OÜ. Seega on tegemist kinnistu mõttelise osa kahe kaasomaniku poolt kolmandale võõrandamisega (müügileping, asjaõigusleping ja

kinnistamisavaldus), mille seadusest tulenevaks tagajärjeks peab olema omanikukande muutmine – omanikuna tuleb sisse kanda Eesti Metsafond OÜ.

7.Kohtunikuabi on registrikande tegemisest keeldumisel esitanud täiesti asjasse puutumatu põhjenduse – et müüjate kohta kaasomandi kande kustutamisel ja ostja kandmisel kaasomanikuna kinnistusraamatusse ei saa müüjad olla kinnisturaamatust nähtuvalt kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise eelmärkega õigustatud isikuteks. Arusaamatuks jääb ka kande tegemisest keeldumise seos kohtunikuabi poolt viidatud Riigikohtu 08.11.2006 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06. On selge, et eelmärge tagab konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks, kuid antud juhul ei ole kandeavaldus esitatud eelmärke seadmiseks ega kaasomandi lõpetamiseks, vaid omanikukande muutmiseks, mille aluseks on kehtiv tehing.
8.Avaldaja on seisukohal, et kande tegemisest keeldumine rikub tema põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat omandiõigust ning kinnistamisavalduses toodud kannete tegemisest keeldumiseks puudub kinnistusosakonnal õiguslik alust. Kuna registrist ei nähtu käsutuskeeldu, siis oli ühisomanikel õigus oma kaasomandiosa avaldajale võõrandada ning kaasomanikul, kes oma kaasomandiosa ei müünud, oli seadusest tulenevalt õigus ostueesõigust rakendada. Isegi, kui kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise tagamiseks on seatud eelmärge, puudusid ühisomanikel õiguslikud takistused oma kaasomandiosa müümiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus kandemääruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus TsMS § 659, § 656 lõike 1 punkti 5 ja § 667 lõike 2 teise lause alusel tühistada ning kandeavaldus saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
10.TsMS § 475 lõike 1 punkti 10 kohaselt on registriasi hagita asi. TsMS § 478 lõike 1 kohaselt on hagita menetluses lahendiks kohtumäärus, millele kohaldatakse hagimenetluses tehtava määruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas tegi maakohus kandemääruse, millega jättis avalduse kinnistusraamatusse kannete tegemiseks rahuldamata. Sellise määruse sisule seadus erisusi, võrreldes hagiasjas tehtava määrusega, ette ei näe (TsMS § 478 lõike 2 esimesest lausest tuleneb erisus sellistele määrustele, millega avaldus rahuldatakse ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi). Seega pidi maakohus vaidlustatud määrust vormistades lähtuma TsMS § 465 lõike 2 punktist 8, mille kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab esitada määruskaebust, sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusakte, millest kohus juhindus. Kooskõlas TsMS § 463 lõikega 2 ja § 442 lõikega 8 peavad määruse põhjendused, st kohtu loogiline ja jälgitav mõttekäik, sisalduma lahendi põhjendavas osas.
11.Vaidlustatud määruse tegemisel on maakohus oluliselt rikkunud eelnevalt esiletoodud menetlusõiguse norme, sest määruse põhjendav osa (t lk 39-40) sisaldab vaid kolme kinnistusraamatu sätte tsiteeringut, kuid puuduvad mistahes faktilised asjaolud ja kohtu tehtud järeldused, mida kõrgema astme kohtul oleks võimalik kontrollida ja mille õigsuses veendumusele jõuda või mida ümber lükata. Määruse kirjeldavas osas

äratoodud 21.12.2015 puuduste kõrvaldamise määruse põhjendused ei asenda edasikaevatava määruse kohast põhjendavat osa.

12.Lisaks eelnevalt käsitletud rikkumisele, mille alusel saadetakse asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Puuduste kõrvaldamise määruse põhjendustest võib aru saada, et maakohus on seisukohal, et kahe kaasomaniku osas omanikukannete tegemisel on takistuseks kinnistusregistri osa III jakku tehtud kanne nr 6, mille sisuks on kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõuet tagav eelmärge nimeliselt kõigi kolme senise kaasomaniku kasuks. Kuna maakohus viitas ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-97-06 punktile 20, siis võib aru saada, et maakohus on seisukohal, et pärast kahe kaasomaniku asendumist 20.05.2015 lepingujärgse ostjaga muutub nimetatud kanne ebaülevaatlikuks ja/või arusaamatuks ja/või vastuoluliseks ega ole enam realiseeritav. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui maakohtu viimane seisukoht on õige, ei ole tegemist seadusest tuleneva takistusega omanikukande muutmiseks, vähemalt ei saa seda järeldada kandemääruses esiletoodud asjaoludest. Teoreetiliselt võiks tekkida vajadus parandada kinnistusraamatut kinnistusosakonna algatusel, aga käesolevas asjas menetletava avalduse lahendamise seisukohalt nimetatud asjaolu õiguslikku tähendust ei oma.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib kaebuse esitaja taotleda TsMS § 150 lõike 1 punkti 5 alusel ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja (kinnistamismenetluses üks avaldajatest) kanda TsMS § 172 lõike 2 esimese lause järgi kanda.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20182-18-10643/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.04.20182-18-5115/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium