Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31. märts 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-17261
Tsiviilasi
XXXhagi XXX OÜ vastu töölähetuse päevaraha ja hüvitiste nõuetes (töövaidlusasi nr 4-1/1813)
Tsiviilasja hind
1 298,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja Marek Aunver
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja töölähetuse päevaraha 765 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitis 143,15 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 390 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja poolt hagejale hüvitatavad senised menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
2-15-17261 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
2-15-17261
2-15-17261 Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Pooled ei vaidle hageja ülesütlemisavalduse tegemise, kostjapoolse kättesaamise ega ka selle üle, et kostja ülesütlemist ei vaidlustanud. Sellisel juhul on ülesütlemine kehtiv ning tööleping lõppes hageja ülesütlemisavalduses märgitud alusel ja ajal (TLS § 105 lg 2 ja nt Riigikohtu 8. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 13 teine lõik). Eelmises lõigus viidatud Riigikohtu otsusest nähtub muu hulgas seisukoht, et kui tööleping lõppeb TLS § 91 lg 2 mõne punkti alusel, siis tekib tööandjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus tõlgendab neid norme koosmõjus TLS § 105 lg-ga 2 viisil, et töötaja ülesütlemisavalduse vaidlustamata jätmise korral nõustub tööandja vähemalt kaudselt ka avalduses märgitud alusega ja kohus ei pea TLS § 100 lg 4 esimese lause järgi hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel enam kontrollima, kas ülesütlemine oli ka tegelikult põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole pooled toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks lugeda hageja hüvitisnõue vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Hüvitis ühe kuu töötasu summas on kohane. Eelneva põhjal tuleb hüvitise nõue rahuldada ja mõista kostjalt välja ka ühe töötasu summale vastav hüvitis 390 eurot.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.