Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-107504
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2016. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
AS Kiviõli Soojus hagi L. P. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht: Aasa 19, 43122 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, e-post: [email protected])
Kostja:
L. P. (IK xxx, xxx)
Kostja esindaja:
Irina Kuzmina, [email protected]
e-post:
4.2 Välja mõista hagejalt Kiviõli Soojus AS-lt kostja menetluskulud summas 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) eurot ja 96 senti. 4.3 Välja mõista L. P.lt Kiviõli Soojuse AS kasuks viivis menetluskuludelt (156,15 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
menetluskulud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 660 eurot + käibemaks; viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõutumisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Esialgses hagis nõudis hageja kostjalt välja mõista võlg ajavahemiku 30.06.2003-31.05.2010. a eest 3 187,01 eurot. 07.01.2016. a täpsustas hageja nõuet ning loobus kostja aegumise vastuväidetega nõustudes nõudest ajavahemiku 30.06.2003-31.12.2004. a eest. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 ja § 158 lg 2 sätestatut ei ole hageja arvates aegunud nõue 01.01.2005-31.05.2010. a esitatud arvete alusel summas 1 929,67 eurot.
Muuhulgas võib võlausaldaja (so käesoleval juhul AS Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja arvestab kostjalt viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,022% alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ( tl 56-57). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Hageja esindaja märkis istungil, et AS Kiviõli Soojus kuulub Kiviõli linnale. Kostja võõrandas tasuta korteriomandi asukohaga xxx Kiviõli linnale. Notariaalse lepingu kohaselt on korteri väärtus 1 000 (üks tuhat) eurot (tl 98). Tasuta võõrandamise tehing on sisult kinketehing. Seega on kostja teinud hagejale 1 000 euro väärtuses kinke. Kiviõli Linnavalitsus, olles hageja AS Kiviõli Soojuse ainuaktsionär, on väljastanud 30.09.2010. a otsuses nr 87, mille kohaselt elumaja asukohaga Keskpuiestee 53 Kiviõli linn on tunnistatud elamiskõlbmatuks ja määras selle lammutamisele. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks aga põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 840 eurot (õigusabikulud). Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 192 eurot (riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 792 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt 13,1% ulatuses (lõplikust nõudest), seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 13,1% kostja kanda summas 156,15 eurot. Kostja menetluskulud hagi rahuldamata osas 86,9% jäävad hageja kanda summas 729,96 eurot
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.