Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
17. jaanuar 2023
Tsiviilasi
nr 2-22-18646 S. O. hagi K. O. vastu elatise väljamõistmiseks
Kohtunik
Silvi Maiste
Hageja
S. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx xxx x, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxx) Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606, aadress Kauba tn 9, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected]) K. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)
Hageja seaduslik esindaja
Kostja
Kohus, tutvunud esitatud haginõudega leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Pärnu Maakohtu 27.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4156 kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud elatis 210 eurot alates 19.03.2019.a kuni S. O. täisealiseks saamiseni, s.o 09.05.2026.a, kuid mitte vähem kui 77% kehtivast miinimumelatisest.
Seega on olemas Eesti kohtu jõustunud lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja kostjalt on juba elatis välja mõistetud. Nimetatud määrus välistab samas asjas elatise väljamõistmiseks uuesti kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4), mistõttu tuleb keelduda sellise nõudega hagi menetlusse võtmast. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitab hageja esindajale, et TsMS § 459 lg 1 p 1 võimaldab muuta juba jõustunud kohtulahendit, st nii hagejal kui kostjal on õigus nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui pärast perioodiliste maksete tegemisele suunatud otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud varasem otsus. Sellisel juhul on aga tegemist elatise suurendamise, mitte väljamõistmise, nõudega. Seega on hagejal võimalik pöörduda kohtusse üksnes elatise suurendamise nõudega, tuues nõuet põhjendades selgelt välja, millised asjaolud on vahepealsel ajal oluliselt muutunud, mis tingivad elatise suurendamise vajaduse. Vastavalt TsMS § 168 lg-le1 jätab kohus menetluskulud menetlusse võtmisest keeldumisel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole asjas menetluskulu esinenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.