Perekonnaõigus

hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes (TsMS § 478 lg 4); TsMS § 660 lg 3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja esitas kohtule avalduse alaealise nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib võtta Swedbank AS-ist energiatõhususelaenu 20 000 eurot maja renoveerimiseks (maja vundamendi soojustus, treppide taastamine jne). Kuna maja üks omanikest peale avaldaja abikaasa surma on ka nende alaealine poeg J.M.S isikukood xxxxxxxxxxxx on vaja kohtumäärust panka. Tehing on mõeldud selleks, et parandada lapse pärandi väärtust.

Viljandi Linnavalitsus on 04.10.2022 esitanud kohtule seisukoha. Seisukoha kujundamiseks vestles Viljandi linna laste heaolu teenistuse spetsialist alaealise J.M.S ema M.Saga. Tulenevalt lastekaitseseaduse § 21 lõike 2 punkt 2 kohaselt vestles Viljandi Linnavalitsuse laste heaolu teenistuse spetsialist ka alaealise lapse endaga ning selgitas välja tema seisukoha lapse arengutaset ja vanust arvestades. M.S selgitas, et soovib võtta pangast energiatõhususe laenu 20000 eurot maja renoveerimiseks. Maja, kus ema lapsega hetkel elab vajab parendamist ja remonditööd juba hetkel ka käivad, kuid perel oli tarvis ka pangalt laenu juurde küsida. M.S rääkis, et maja keldrisse tuleb sisse vesi, vundament vajab soojustamist ja trepid taastamist. Maja üheks omanikuks on pärimise kaudu ka alaealine J.M.S ning ema väidab, et maja renoveerimistööd on selleks, et lapse pärandit parendada ja selle väärtust suurendada. Ema väidab, et laenu taotlemisega ei teki lapsele mingeid kohustusi ja võlgnevusi ning ta kavatseb kindlasti teha ka laenukaitsekindlustuse. M.Sa taotletava energiatõhususe laenu tagatiseks on renoveeritav kinnisvara, ehk pere praegune elukoht. Laenuperiood 10 aastat. Laste heaolu teenistuse spetsialist vestles telefoni teel ka alaealise J.M.S , kes väitis, et talle väga meeldib tema kodu ja on hea, et see korda tehakse. Küsimusele, kas laps ka teab mida täpselt renoveeritakse, vastas J.M, et trepid tehakse ilusaks. Jutuajamise käigus rääkis laps, et on koduga rahul, tal on seal oma tuba ja saab ka sõpru külla kutsuda, tal on hea meel, et maja korda tehakse. Viljandi linna seisukoht Viljandi linnale teadaoleva informatsiooni põhjal tegutseb M.S oma lapse heaolu silmas pidades ning võetav finantskohustus on eesmärgiga parendada lapse pärandit. Viljandi linn toetab M.Sa avalduse rahuldamist alaealise J.M.S nimel tehingu tegemiseks, kuna see ei kahjusta lapse huve, vaid parandab lapse elukoha kvaliteeti ja tõstab pärandvara väärtust. Küll aga tuleb ära mainida, et laenu võtmisega pannakse tagatiseks pere praegune elukoht. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada nõuoleku andmine vanemale alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. PKS § 131 lg 2 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;

3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 4) anda rendile ettevõtet; 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 6) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 7) võtta laenu; 8) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi (TsMS § 229 lg 2). Avalduse lahendamisel loeb kohus asjas avaldatud seisukohti usaldusväärseteks tõendusvahenditeks koos muude tõenditega. Arvestades avaldaja ja Viljandi Linnavalitsuse esitatud seisukohti, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja põhjendatud on anda tulenevalt PKS 188 lg 1 p 9 kohtu nõusolek järgmise tehingu tegemiseks: - kinnistu (aadressiga xxxxxxxx xx xxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ) registriosa nr. xxxxxx esimesele vabale järjekohale hüpoteegi seadmiseks summas 20 000 eurot Swedbank AS kasuks, millega kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. PKS § 133 lg 1 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Menetluskulude jaotus Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Määruse täitmisest ja edasikaebamisest Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (TsMS § 661 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule

kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas (TsMS § 661 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.