lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-108006/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-108006/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1445
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 372 lg 4Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 392Eelmenetluse ülesandedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusVÕS § 30Võlatunnistus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-108006/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

15.03.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-108006

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi MM vastu raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.12.2015 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja

Danske Bank A/S Eesti filiaal

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ja kaebuse esitaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja ja vastustaja MM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 30.12.2015 määrus tühistada ja saata Danske Bank A/S Eesti filiaali hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule.
2.Danske Bank A/S Eesti filiaali määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja menetluse käik
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja) esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagi MM (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis hagi 25.11.2015 määrusega käiguta. Hageja esitas 14.12.2015 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Esimese astme kohtu määrus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
3.25.11.2015 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtpäeva 14 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai 1 (4)

määruse kätte 30.11.2015. Puuduste kõrvaldamiseks kohustas kohus hagejat tegema mh järgmised toimingud: esitama kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) (TsMS § 363 lõike 1 punkt 2).

4.Asja edasist menetlemist takistavad eelkõige järgmised hagiavalduses esinevad puudused: hageja ei ole esitanud kohtule menetlusdokumenti, millest nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
5.TsMS § 363 lõike 1 punkt 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohus selgitas 25.11.2015 määruses hagejale, et kohtu hinnangul võib hageja põhinõue (659.18 eurot) kostja vastu põhineda võlatunnistusel. Hageja ei olnud välja toonud asjaolusid, millest nähtub, kas pooled on sõlminud konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse. Hagejal oli võimalik hagi puudus kõrvaldada asjaolude väljatoomisega.
6.Hageja on 14.12.2015 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis avaldanud, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse. Kohus selgitab, et hageja väide kujutab endast õiguslikku hinnangut võlatunnistusele ning ei sisalda faktiväiteid, mille alusel kohus saaks võlatunnistuse kvalifitseerida.
7.Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Hagejal oleks tulnud selleks, et kohus saaks võlatunnistuse kvalifitseerida konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, välja tuua asjaolud, millest nähtub poolte tahe luua iseseisev kohustus (Riigikohtu 18.11.2015 lahend nr 3-2-1-125-15, punkt 13). Seda hageja teinud ei ole. Hagis ei ole märgitud asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus võlatunnistuse kvalifitseerida konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes.
8.Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja. Asjaolusid, millest nähtub poolte tahe leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses, ei ole hagis välja toodud. Samuti selgitas kohus 25.11.2015 määruses hagejale, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud, mida hageja samuti ei teinud. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine.
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja märkinud hagiavalduses selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kohtul ei ole võimalik hagi menetleda.
10.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on puudustega, sest hagi aluseks olevad asjaolud on välja toomata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 09.10.2013 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-9513 (punktis 12) märkinud, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lõike 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lõike 2 järgi menetlusse võtmata.
11.Kohus on andnud TsMS § 3401 lõike 1 alusel hagejale tähtaja hagi aluses (faktilistes asjaoludes) esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagi aluses ebaselgust kõrvaldanud. Eelnimetatud puudus takistab asja edasist menetlemist. Kohus jätab hagi TsMS § 3401 lõike 2 alusel menetlusse võtmata.
12.TsMS § 372 lõige 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse 2 (4)

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik kohtule esitada uus hagi.

13.TsMS § 150 lõike 1 punkti 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja määruskaebus
14.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 3401 lõike 2 alusel, vaid hagi menetlusse võtmise alused on sätestatud TsMS §-s 371. Maakohus ei toonud esile, millist viidatud paragrahvis sätestatud alust ta käesolevas asjas kohaldas.
16.Hagi menetlusse võtmise eeldused on täidetud. Hagiavalduse lisadest nähtuvad alused, millele nõue tugineb. Ka on esitatud lepingud ja nõude arvestus. Maakohtu poolt esiletoodu tuleb selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles määruskaebusele ja vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja kaebuse esitaja hagiavaldus tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
20.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest viitega TsMS § 3401 lõikele 2, jättes samas tähelepanuta, et hagi menetlusse võtmise keeldumise alused on ammendavalt sätestatud vastavas erinormis, milleks on TsMS § 371. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei ole alust keelduda, kui hageja kohtu hinnangul küll puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, kuid sellele vaatamata ei ole täidetud ükski TsMS § 371 lõigetes 1 või 2 sätestatud keeldumise koosseis. Sellisel juhul tuleb vajalikud täiendavad asjaolud selgitada välja TsMS § 392 alusel eelmenetluses.
21.Käesolevas asjas tõi maakohus hagi menetlemise takistusena esile hagi aluse (nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude) puudumise hagiavalduses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktis 13) selgitanud, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, eluliste sündmuste kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Õige on maakohtu viide TsMS § 363 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tuleb hagejal märkida hagiavalduses mh hagi alus. Samas nähtub TsMS §-st 371, et hagi aluse puudumine ehk puudus hagi sisus saab olla menetlemisest keeldumise aluseks vaid lõikes 2 sätestatud alustel. Nimetatud sätte punktide 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus, mille puhul toimub hagi tagasi lükkamine kohtu poolt hageja esiletoodud 3 (4)

faktikogumile antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Menetlusse võtmisest keeldumiseks peab kohus leidma, et hageja faktikogumi jaoks puudub õigusnorm, mille alusel saaks hagi rahuldamine kõne alla tulla.

22.Maakohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et hageja poolt esiletoodud faktilistele asjaoludele puuduksid materiaalõiguse normid, mis võimaldaksid hagi rahuldada. Hagiavaldusest (t lk 26-28) on aru saada, et nõue füüsilisest isikust kostja vastu on esitatud 07.02.2011 poolte vahel sõlmitud käenduslepingu alusel, milles kostja tagas hageja ja liisinguvõtja Fonderline OÜ vahelist 07.02.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe täitmist liisinguvõtja poolt. Hageja nõuab käendajalt liisinguvõtja liisingulepingujärgset võlgnevust ja lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seega võib hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse erinevate sätete alusel ja puudub alus TsMS § 371 lõike 2 punktide 1 või 2 rakendamiseks.
23.Kolleegium möönab, et hageja seisukoht, nagu peaks kohus ise hagiavalduse lisadest leidma hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, ei ole kooskõlas TsMS § 363 lõikega 1. Korrektselt koostatud hagiavalduses on toodud selgelt esile nt pooltevahelis(t)e lepingu(te) ja nende ülesütlemise kuupäevad, kui hagetav võlgnevuse kujunemine nähtub eraldi dokumendina vormistatud nõude arvestusest, siis viide vastavale lisale jmt. Korrektne hagiavaldus ei sisalda mitte niivõrd materiaalõiguse normide tsiteeringuid, kui pooltevaheliste eluliste suhete kirjeldust. Samas käesolevas asjas ei anna eluliste asjaolude napp esiletoomine hagiavalduses alust keelduda hagi menetlusse võtmisest, vaid võimalik ebaselgus on kõrvaldatav TsMS § 392 alusel eelmenetluses.
24.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotab ja määrab kindlaks asja uuel lahendamisel maakohus.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja