lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-16-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 31.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-16-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
31.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2435
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 140 lg 2KassatsioonikautsjonTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 205 lg 1PooledTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (25)

lahend.ee
2-22-7712/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.02.20252-24-6900/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.05.20242-23-15699/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.05.20242-23-10612/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.12.20232-22-121022/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.20232-21-846/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-16-14

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

OOO Algoritm hagi OÜ Bonell Finance vastu käsunduslepingu täitmiseks saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-54935

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OOO Algoritm kassatsioonkaebus (määruskaebus)

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja OOO Algoritm (Venemaa registrikood 7839391421, asukoht Bolshaja Raznochinnaja 14a, 197110 SanktPeterburg, Vene Föderatsioon), esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja OÜ Bonell Finance (registrikood 11544861), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-54935 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 431 lg 1Menetluse lõpetamise kord
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 626 lg 1Väljaandmiskohustus
2-21-16178/5
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
02.12.2021
2-18-13379/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.2020
2-19-12247/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.09.2020
2-19-1138/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.09.2020
2-11-33780/281Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.08.2020
2-19-12058/24Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.05.2020
2-19-742/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.2020
2-18-16535/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.07.2019
2-16-11915/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.03.2019
2-18-4160/3Viru Maakohus Narva kohtumaja20.03.2018
2-15-9408/70Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus31.01.2018
2-17-17242/4Viru Maakohus Narva kohtumaja29.11.2017
2-16-2347/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.2017
2-16-11249/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.10.2017
2-15-108006/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.03.2016
2-15-5318/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2015
2-14-21794/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.2014
2-14-20932/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.10.2014
2-12-54935/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.06.2014
2.Kassatsioonkaebus (määruskaebus) rahuldada osaliselt. 3.Tagastada Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ-le kassatsioonkaebuselt (määruskaebuselt) 29. novembril 2013 tasutud kautsjon 3000 (kolm tuhat) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OOO Algoritm (hageja) esitas 21. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Bonell Finance (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja käsunduslepingu täitmiseks üleantu tagastamisena või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel 646 687 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivis täitmata rahalise kohustuse pealt alates 24. märtsist 2011 kuni nõude täitmiseni (seisuga 21. detsember 2012 oli viivise suurus 91 386 eurot 62 senti). Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostja arvelduskonto haginõude ulatuses. Hageja väitel olid hagejal lepingulised suhted Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühinguga

Discount Provider of USA, Inc (Discount). Hageja pidi Discountile tegema makseid. Discounti korraldusel kandis hageja maksed Discountile üle kostja arvelduskonto vahendusel. Kostja tegutses finantseerimisasutusena, kellega Discountil oli sõlmitud leping finantsteenuste osutamiseks. Lepingu järgi kohustus kostja vahendama Discountilt saadud korralduste alusel Discountile tema lepingupartneritelt laekuvaid makseid.

22.ja 23. septembril 2010 kandis hageja kostja arvelduskontole kahe maksega kokku 646 687 eurot. Seda summat kostja Discountile ega tema osutatud isikule edasi ei kandnud. Hageja ja Discountini jõudis teave, et Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo on nimetatud summa kostja arvelduskontol arestinud, kuivõrd kostjal lasub rahapesu kahtlus. Discount ütles finantsteenuste osutamise lepingu üles ja palus korduvalt (sh ka koos hagejaga) hagejalt saadud raha edastada kas Discounti arvelduskontole või tagastada hageja arvelduskontole. Vaatamata asjaolule, et Rahapesu Andmebüroo ei teinud takistusi raha tagasikandmiseks hagejale, ei täitnud kostja korraldust. Kostja tegi korduvalt katseid kanda saadud raha madala maksumääraga piirkonnas asutatud kolmanda isiku (offshore-ühingu) Phonetex Ltd. arvelduskontole eesmärgiga raha ebaseaduslikult omastada.
28.aprillil 2011 edastas Discount hagejale nendevaheliste lepingute ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles Discount pooltevahelised lepingud üles ning loovutas hagejale nõudeõiguse vaidlusalusele summale. Kostja juhatuse liikmete T. Vajaku ja V. Borotini vastu alustati eespool kirjeldatud asjaolude alusel kriminaalmenetlust. Kriminaalasjas tehtud otsusega mõisteti T. Vajak ja V. Borodin süüdi hagejale kuuluva raha omastamise katses. Kostja peab lepingu täitmiseks saadu võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 alusel või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel tagastama.
2.14. jaanuari 2013. a määrusega tagas Harju Maakohus hageja taotlusel hagi ja arestis kostja arvelduskonto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 789 802 euro 58 sendi ulatuses.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et hageja ja kostja oleksid sõlminud käsunduslepingu, mille alusel saab VÕS § 626 lg-s 1 sätestatud kohustus tekkida. Kostja vaidles vastu ka hagi menetlusse võtmisele, kuna hageja on samadele faktilistele asjaoludele tuginedes esitanud sama nõude kostja vastu kriminaalasjas nr 1-11-14132 ning kriminaalasjas tehtud otsusega on see jäetud rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 646 687 eurot, viivise kuni kohtuotsuse kuulutamiseni (109 812 eurot 82 senti) ja alates 1. maist 2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 536 874 eurot 18 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ei tule tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kriminaalasjas nr 1-11-14312 esitatud tsiviilhagi ja praeguse hagi puhul ei ole tegemist samade poolte vahel asjaga, mis oleks esitatud sama eseme kohta samal alusel (TsMS § 423 lg 1 p 4). Sama asjaga oleks tegemist siis, kui nii hagi ese kui ka alus oleksid samad. Kriminaalasjas esitas hageja tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning Tallinna Ringkonnakohus leidis kriminaalasjas tehtud otsuses, et hageja valis vale hagi aluse (I kd, tl 77).

Praegusel juhul on hageja hagi alusena tuginenud käsunduslepingu alusel saadu tagastamise (nõue loovutatud) ja alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele (I kd, tl 178). Seega ei ole jõustunud kohtulahendit samal alusel sama hagieseme kohta. Maakohus leidis, et hagejal on õigus VÕS § 626 lg 1 alusel nõuda kostjalt tagasi käsundi täitmiseks kostjale kantud 646 687 eurot. Samuti tuleb viivitamise tõttu maksta viivist.

5.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha määrus, millega lõpetatakse tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus asub seisukohale, et menetlust ei saa lõpetada, tuleb hagi jätta uue otsusega rahuldamata.
6.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Ringkonnakohus tühistas ka hagi tagamise. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi on kriminaalasjas nr 1-11-14132 tehtud Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. a otsus jõustunud (Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilhagi rahuldamata jätmist ei muudetud ja 18. märtsil 2013 tegi Riigikohus määruse, millega ei antud selles asjas esitatud kassatsioonkaebusele menetlusluba). Ringkonnakohus hindas TsMS § 428 lg 1 p 2 eeldusi kriminaalasjas nr 1-11-14132 tehtud otsuse ja praeguse tsiviilasja materjalide alusel. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi asjaolusid on kirjeldatud Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. a otsuse lk 31 jj (I kd, tl 166 jj). Sealt nähtub, et tsiviilhagi esitas kriminaalasjas sama hageja sama kostja vastu. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis nõudis hageja kostjalt sama põhivõla ning viivise väljamõistmist. Seega on tegemist samade poolte vahel sama nõudega. Ka hagi alus oli kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi puhul sama mis praeguses tsiviilasjas. Ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis tugines hageja sellele, et hageja ja Discount sõlmisid lepingu, mille järgi pidi hageja tasuma Discountile kostja vahendusel, et hageja kandis kostja arvelduskontole kokku 646 687 eurot, et kostjal oli kohustus vahendada see raha Discountile ning et leping öeldi üles, millest tulenevalt tuli kostjal raha hagejale tagastada. Viidatud kriminaalasjas määras Harju Maakohus kohtuotsuse resolutsioonis selgesti, et see tsiviilhagi jäetakse rahuldamata. Määrav on kohtuotsuse resolutsioon. Olukorras, kus kohus, sh ka kriminaalmenetluses tsiviilhagi menetlev kohus määrab kohtuotsuse resolutsioonis, et kohus jätab hagi rahuldamata, teeb kohus hagi kohta sisulise otsuse. Seega on praeguseks tehtud selles nõudes kohtuotsus, mis on jõustunud. Olukorras, kus kriminaalasjas tsiviilhagi menetlenud kohus leidis, et kostja ei ole kuriteos süüdi ja seetõttu ei saa kriminaalmenetluses tsiviilhagi rahuldada, võiks diskuteerida selle üle, kas oleks olnud kohasem jätta tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, kuid kuna tsiviilhagi on nüüdseks jõustunud kohtuotsusega lahendatud ja tsiviilhagi on jäetud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldamata, ei saaks selline diskussioon muuta praeguse asja lahendust, sest seadusjõus otsusega on samade poolte vahel ja samadel asjaoludel esitatud sama nõue jäetud

rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et praeguse asja hagi alus erineb kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi alusest. Hagi alus on mingit elusündmust kirjeldavad elulised asjaolud (faktikogum), mille alusel tuleb kohtul anda õiguslik hinnang. Hagi alusena ei saa käsitada õiguslikke hinnanguid. See, kas kellegi käitumist saab käsitada kuriteona, on õigusliku hinnangu küsimus. Selline õiguslik hinnang tuleb anda kriminaalasja menetleval kohtul. Kuriteo toimepanemine ei ole faktiline asjaolu. Seega ei saa küsimus sellest, kas kostja pani toime kuriteo, olla tsiviilhagi alusesse kuuluv eluline asjaolu. Samuti ei saa hagi alusena käsitada seda, kas hageja, kostja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid tuleb vaadelda käsunduslepinguna või rikastumisõiguse olukorrana. Ka need on õigusliku hinnangu küsimused. Hageja otsustab hagi esitades, millistele elulistele asjaoludele tugineva hagi ta esitab, ja praeguses tsiviilasjas on hageja otsustanud esitada samadele elulistele asjaoludele tugineva hagi, nagu seda menetleti kriminaalmenetluses. Juhul, kui praeguses hagis kohtu ette toodud elulised asjaolud on kitsamad kui varasema tsiviilhagi puhul, ei saa see muuta asja lahendust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja palub kaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja palub ka tagastada hagi tagamise tagatise. Kaebuse väidetel on kriminaalasjas esitatud hagil ja tsiviilasja hagil erinevad alused. Kriminaalasjas võib esitada vaid sellise tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-79-09). Kriminaalasja alus oli asjaolu, et T. Vajak ja V. Borodin läksid kostja seaduslike esindajatena panka ja üritasid hagejale kuuluva raha üle kanda offshore-ühingule. Nõuti seega kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalasjas leiti, et see tegevus ei tekitanud hagejale kahju, kuna raha jäi üle kandmata, ning et kostjat ei saa pidada vastutavaks T. Vajaku ja V. Borodini käitumise eest. Küll mõisteti füüsilised isikud selle käitumise eest süüdi omastamise katses. Praeguses tsiviilasjas on aga hagi aluseks järgmised asjaolud: kostja sai hagejalt käsunduslepingu alusel raha, kostja ei ole täitnud käsunduslepingut, kostja ei ole tagastanud käsunduslepingu täitmiseks saadud raha. Seega hagi alused ei kattu. Erinev on ka hagi ese – kriminaalasjas ei nõutud viivist.
9.Kostja arvates tuleb hageja kaebus jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus (määruskaebus) tuleb osaliselt rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja taotlus tagastada hagi tagamise tagatis jääb rahuldamata.
11.Kolleegium märgib kõigepealt seda, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 431 lg 1 esimest

lauset ja lg-t 2, kui lahendas menetluse lõpetamise ja maakohtu otsuse tühistamise otsusega. TsMS § 431 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt lahendatakse menetluse lõpetamine määrusega. See eksimus ning hageja tähelepanematus on toonud kaasa olukorra, kus hageja on tasunud kassatsioonkaebuselt kautsjonit 3000 eurot. TsMS § 140 lg 2 teise lause järgi tulnuks tasuda määruskaebuse esitamise pealt kautsjonit 50 eurot. Kolleegium loeb hageja kassatsioonkaebuse määruskaebuseks ja lahendab kaebuse määrusega.

12.Vaidluses tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas esitatud hagi kohta saab kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 2, mille kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
13.Kolleegium selgitab esmalt lühidalt, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt nt Riigikohtu 17. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10 tehtud määruse p 11). Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid hagi aluse hulka ei kuulu. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt Riigikohtu 10. oktoobril 2007 tsiviilasjas nr 32-1-53-07 tehtud otsuse p 14).
14.Kolleegium nõustub eelneva põhjal ringkonnakohtuga, et õiguslikud asjaolud ei kuulu hagi aluse hulka. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu otsuse lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb menetlus praeguses tsiviilasjas lõpetada, ja põhjendab seda järgmiselt. Õiged on ringkonnakohtu järeldused selle kohta, et hageja on nii kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis kui ka praeguses hagis tuginenud laiemas mõttes samale tegeliku elu juhtumile – et hageja ja Discount sõlmisid lepingu, mille järgi pidi hageja tegema Discountile kostja vahendusel makseid, et hageja kandis kostja arvelduskontole kokku 646 687 eurot, et kostjal oli kohustus vahendada see raha Discountile ning et leping öeldi üles, millest tulenevalt tuli kostjal raha hagejale tagastada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kolleegium on aga seisukohal, et kriminaalasjas ei tehtud nende eluliste asjaolude kohta sisulist otsust samade poolte vahel, mis annaks alust kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 2.
15.Tsiviilasja õigeks lahendamiseks on kõigepealt oluline selgitada, millist hagi saab kriminaalasjas menetleda tsiviilhagina. Riigikohus on 28. jaanuaril 2010 kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Toimikus olevatest kriminaalasjas tehtud otsustest nähtub, et süüdistuse aluseks olevad faktilised asjaolud puudutasid mh kostja juhatuse liikmete T. Vajaku ja V. Borodini käitumist, kui nad üritasid pangakontoris teha ülekannet hagejalt kostjale kantud 646 687 euro edasikandmiseks kolmanda isiku

kontole. Kostjat kriminaalasjas ei süüdistatud. Sellest süüdistusest on kriminaalasja lahendanud kohtud lähtunud ka kostja kui juriidilise isiku vastu esitatud tsiviilhagi lahendades. Nii on maakohus leidnud, et T. Vajak ja V. Borodin panid toime kelmuse katse, kuid nad ei käitunud seejuures kostja huvides. Kostja juriidilise isikuna ei vastuta maakohtu otsuse järgi tema kontol olevate vahendite omastamise või selle katse eest. Seega on ebaõige tsiviilhageja väide, et hageja jäi kostja tegevuse tulemusena ilma 646 687 eurost. Hageja ülekantud raha üritasid omastada füüsilised isikud, mitte kostja. Seega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

16.Kolleegiumi arvates on kriminaalasjas tehtud otsusest üheselt näha, et kohus ei analüüsinud kostja tegevust raha tagastamata jätmisel, vaid piirdus vastavalt süüdistusele (ja eespool viidatud Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-79-09) füüsiliste isikute käitumise analüüsimisega. Kuna seda käitumist ei saanud maakohtu arvates omistada kostjale, jättis maakohus kostja vastu esitatud kahju hüvitamise tsiviilhagi rahuldamata. Määrav praeguse tsiviilasja lahendamise seisukohast on see, et kriminaalasjas tehtud otsuses ei võetud seisukohta hagis esitatud ülejäänud eluliste asjaolude kohta (kas hagejal oli leping kostja ja Discountiga, kas see leping on üles öeldud, kas kostjal on kohustus raha tagastada või oli ta õigustatud selle endale jätma jms). Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et praeguses tsiviilasjas on hageja otsustanud esitada samadele elulistele asjaoludele tugineva hagi, nagu seda menetleti ja mille kohta tehti otsus kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses ei menetletud hagi sisuliselt just neis küsimustes, mida hageja on kohtu ette toonud praeguses tsiviilasjas. Piirduti kostja juhatuse liikmete, füüsiliste isikute käitumise uurimisega.
17.Kokkuvõttes on kriminaalmenetluses tehtud otsusega jäetud kostja käitumisele hageja esitatud tegeliku elu juhtumis hinnang andmata. Seda hinnangu andmata jätmist saab kolleegiumi arvates praegusel juhul võrdsustada hagi läbi vaatamata jätmisega TsMS § 423 lg 2 tähenduses. Hagi läbi vaatamata jätmine võimaldab hagejal TsMS § 426 lg 1 kohaselt esitada sama hagi uuesti. Määruses eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata tsiviilasi sisuliseks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kolleegium ei pea võimalikuks jätta jõusse maakohtu otsust, sest selle otsuse peale oli esitatud apellatsioonkaebus, mille sisulisi põhjendusi ei ole ringkonnakohus hinnanud. Menetluse jätkumise tõttu jääb rahuldamata ka hageja taotlus tagastada hagi tagamise tagatis. Kolleegium märgib täiendavalt, et ringkonnakohtu seisukoht selle kohta, et kriminaalasjas tehti lahend samade poolte vahel, on ekslik ka formaaljuriidiliselt. Kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt loeti kostja kolmandaks isikuks. Pooled tsiviilkohtumenetluses on aga TsMS § 205 lg 1 järgi hageja ja kostja.
18.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja kaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kautsjonist 2950 eurot tulnuks tagastada ka kaebuse rahuldamata jätmise korral, vt määruse p 11.
19.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Jüri Ilvest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.