Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja oli hagiavalduses välja toonud kliendilepingutest tulenevad rikkumised. Hageja pole neid rikkumisi sidunud aga konkreetse lepinguga. Hageja pidi iga rikkumise fakti siduma konkreetse lepinguga, sest kohtul pole muul viisil võimalik sellele faktile anda õiguslikku hinnangut. Samuti pidi hageja faktiväited sisustama.  Hageja märgib, et hagejale on teatavaks saanud erinevatelt kaaskinnipeetavatelt (kes on samuti kostja kliendid), et kostja on nendega kohtumistel avaldanud hageja eraelu ja perekonnaelu andmeid/infot (ettevõtlusega ja perekondlike asjaolusid), mis on kostjale teatavaks saanud lepingulisest suhtest hagejaga. Hageja peab täpsustama kellele ja mida on kostja avaldanud. Abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada.  Kostja on hagejale väitnud, et ta on asunud pärast lepingute sõlmimist hageja õigusi ja huve kaitsma ning on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale haldusasjas nr 3-22-400, Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-9033 ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-22-2031 taotlused, et ta on hageja esindaja, kuid hagejale tagati alates 20.10.2023 ligipääs e-toimikule ning toimikutega tutvumisel selgus, et kostja ei ole üheski asjas esitanud taotlusi, et talle tagataks ligipääs toimikutele ning kostja ei ole teinud ühtegi menetlustoimingut. Nimetatud asjaolude kohta pidi hageja esitama tõendid.  Kostja ei ole alates maist 2023 esitanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile hageja allkirja ekspertiisi teostamiseks vajalikke materjale (nn 28.09.2017 ülekuulamise protokolli originaali), kuigi kostja on saanud hageja käest vajalikud materjalid ja suunised. Hageja peab täpsustama millistest materjalidest käib jutt, milles seisnes suunis ja kuidas see anti.  Kostja jättis lahendamata 18.08.2023 hageja ettevõttele (H OÜ) Päästeameti poolt tehtud ettekirjutuste küsimused /vaidlused. Hageja peab selgitama, mida tähendab, et kostja jättis lahendamata ettekirjutuste küsimused/vaidlused.  Kostja on jätnud Põhja prefektuuri poolt (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetletavates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata. Hageja peab täpselt täpsustama, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada.  Kostja tegevusetuse/tegevuse tagajärjel jäid hageja õigused ja huvid kaitseta ning said kannatada, millega kostja põhjustas hagejale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning üleelamisi, meeleolu langust, nördimus, millega tekitas hagejale moraalset kahju. Hageja peab täpsustama millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada, millega kostja põhjustas hagejale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning üleelamisi, meeleolu langust, nördimus, millega tekitas hagejale moraalset kahju. Samuti tuli hagejal selgitada, millise konkreetse tegevusega või käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendada seost tegevuse või käitumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kõiki oma väiteid pidi hageja konkreetsete faktiliste asjaoludega põhistama ning tema tõendamiskoormisesse kuuluvaid asjaolusid olema suuteline ka tõendama. Hageja kohta avaldatu faktiväiteks või väärtushinnanguks kvalifitseerimine võib sõltuda kontekstist ja seetõttu on oluline hagejal neid asjaolusid täpsustada. Kõigi asja lahendamiseks vajalike asjaolude ammendav välja toomine on oluline ka mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Hagis tuleb märkida, milliste tõenditega hageja oma väiteid tõendada soovib. Lisaks pidi hageja esitama korrektse menetlusabi taotluse. Vastavalt TsMS § 184 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi saamiseks esitada vastav taotlus kohtule. Nõuded menetlusabi taotlusele on toodud TsMS §-s 185. Kohus selgitas, et TsMS § 185 lg 2 kohaselt taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kohus edastas taotlejale menetlusabi taotluse näidisvormi. Hagejal tuli esitada kohtule nõuetekohaselt täidetud menetlusabi taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinnale.

363). Hageja leiab, et hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Enamasti tähendab see siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast kostja vastuse saamist. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud kõik faktilised asjaolud varalise kahju tekkimisest. Hageja leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8). Kohtumääruse põhjendused

küsimused/vaidlused. Punktis E kostja on jätnud Põhja prefektuuri poolt (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetletavates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata. Hageja pidi täpsustama, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada. Hageja pidi ka täpsustama hagi p 1.7 millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada, milles seisneb hagejale kahjulik tagajärg, millest võiks tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.