lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-1138/40

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1138/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1463
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 179 lg 7Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsÜS § 160 lg 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaTMS § 221 lg 4Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 142Aegumise mõisteTsÜS § 143

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Riigi Tugiteenuste Keskus70007340(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1138

Kohtuasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) vastu täiteasjas nr 181/2016/582 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340), lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2019. a otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 181/2016/582 lubamatuks.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
3.
Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 23. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule hagi ning 5. veebruaril 2019 hagi täpsustuse Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu, kostja) vastu, paludes tunnistada täiteasjas nr 181/2016/582 sundtäitmise lubamatuks, kuna nõue on aegunud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis maakohus 13. mai 2015. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-154671 hagejalt välja tasumata riigilõivu katteks 50 eurot. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nõuete aegumise kohta sätestatut (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 179 lg 7). Kuna TsMS § 179 lg 7 esimeses lauses on sätestatud eriregulatsioon riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise kohta, ei kohaldu siinses asjas TsÜS § 159 lg 1. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Aegumise kohaldamisel tuleb silmas pidada ka aegumise peatumise aluseid, mis tulenevad TsÜS § 160 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 2 p 31 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud nimetatud avaldusi vähemalt kahel korral ning need avaldused on rahuldatud. -

Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2017. a määruse nr 2-17-2828 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused, sh täitemenetlus nr 181/2016/582 (kostja on vastuses selgitanud, et viidatud määruses on ekslikult märgitud täitemenetluse numbriks 181/2016/552). Täitemenetlused olid peatunud kuni 8. jaanuarini 2018, mil Riigikohtu määrusega jäeti hageja määruskaebus menetlusse võtmata.

-

Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2018. a määruse nr 2-18-1427 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused, sh täitemenetlus nr 181/2016/582 (kostja on vastuses selgitanud, et viidatud määruses on ekslikult märgitud 181/2016/552). Täitemenetlused olid peatunud kuni 5. septembrini 2018, kui Riigikohtu määrusega jäeti hageja määruskaebus menetlusse võtmata.

Kokku on aegumine kostja vastuse esitamise ajal kestnud vaid 13 kuud.

MAAKOHTU OTSUS

3.Pärnu Maakohus jättis 19. märtsi 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hagejalt on kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-15-4671 välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Selle nõude alusel algatas kohtutäitur Õnne Pajur 9. septembril 2016 täitemenetluse nr 181/2016/582. Maakohtu määrus, millega hagejalt vaidlusalune summa välja mõisteti, jõustus 24. augustil 2015. Ilma katkemiseta oleks nõue aegunud 24. augustil 2018. Kuna aegumine oli 14 kuu 2 (4)

jooksul peatunud, aegub nõude täitmine 24. oktoobril 2019. Maakohtu hinnangul ei ole nõue seega aegunud ning hagi tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebuse rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on kostja nõue TsÜS §-st 143 ja TsMS § 179 lg-st 7 tulenevalt aegunud. Seega tuleb nõude suhtes kohaldada aegumist ning tunnistada selle nõude sundtäitmine lubamatuks. Seadusandja mõtteks ei saanud olla aegumistähtaja peatamine kohtutäituri korraldatava täitemenetlusega seoses, kuna selline olukord on ebasoodne nii hagejale, võlgnikule kui ka riigile ning majanduslikult soodne üksnes kohtutäiturile. TsÜS § 142 lg-st 1 tulenevalt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Täitemenetlus nr 181/2016/582 oli 14 kuud peatunud. Nõue aegub 24. oktoobril 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel. Hagejalt on kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-15-4671 välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Selle nõude alusel algatas kohtutäitur Õnne Pajur 9. septembril 2016 täitemenetluse nr 181/2016/582. Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2017. a määruse nr 2-17-2828 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. (8. jaanuar 2018). Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2018. a määruse nr 2-18-1427 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni (5. september 2018).
8.Hageja on oma nõude alusena esile toonud, et tema suhtes sundtäidetav nõue on aegunud. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ega ole TsMS § 436 lg 7 ja § 652 lg 8 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 10; 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktides 13 ja 14) selgitas Riigikohus, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-148-10, punkt 11); hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, punkt 14). Nõude aegumine on õiguse kohaldamise küsimus ja kui nõue aegub hagimenetluse kestel, peab kohus seda arvesse võtma poolte esitatust sõltumata, eeldusel, et kohustatud isik on aegumisele tuginenud (TsÜS § 143). 3 (4)
9.TsMS § 179 lg 7 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Maakohus tuvastas, et nõue oleks aegunud 24. augustil 2018, kuid et aegumine oli 14 kuu jooksul peatunud, aegub nõue 24. oktoobril 2019. Kolleegium nõustub küll maakohtu järeldusega, et aegumine oli TsÜS § 160 lg 2 p 31 peatunud 14 kuu jooksul, kuid et aegumise lõpptähtaeg on menetluse kestel saabunud, tuleb TsMS § 436 lg 7 järgi seda arvesse võtta ja kohaldada täidetava nõude osas aegumist. Seega on tänaseks nõue igal juhul aegunud ning nõude sundtäitmine on lubamatu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi. Menetluskulud
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning TsMS § 162 järgi menetluskulud kostja kanda, kuid menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kolleegium jätab kulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. TMS § 221 lg 4 järgi hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda, kuid kolleegiumi hinnangul ei välista see hagimenetluses kantud kohtukulude jaotamist TsMS sätete alusel. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul on nõude aegumine täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal (apellatsiooniastmes) erandlik asjaolu TsMS § 162 lg 4 mõttes, mis õigustab kulude poolte enda kanda jätmist. Kohtusse pöördumine oli hagi esitamise ajal alusetu ja kostja ei vaidlustanud, et nõude täitmine aegus 24. oktoobril 2019, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega ei põhjustanud hagejal menetluskulude tekkimist kostja käitumine. Lisaks sellele arvestab kohus, et maakohtus ega ringkonnakohtus kostjal menetluskulusid ei olnud ning hagejal ei olnud ringkonnakohtus lisaks riigilõivule muid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja