Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-7978
Kohtuasi
X ja Y hagid W vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Mõlema hageja osas 946,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (apellandid): X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q, RÕA korras määratud esindaja advokaat Olavi Järve Kostja (vastustaja): W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagejate apellatsioonkaebuses esitatud taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ning jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõend (sõnumivahetus) vastu võtmata.
2.Rahuldada hagejate 15.09.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta 15.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid (11.08.2022 ühisvara jagamise kokkulepe ja kinnistusraamatu väljavõtted) vastu.
Tühistada Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistmata perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 142 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt mõlema hageja kasuks perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 välja täiendavalt igakuine elatis 142 eurot.
4.Pärnu Maakohtu 30.12.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 150 eurot, luges perioodi osas alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 elatise nõude 150 euro
2-21-7978 ulatuses kuus täidetuks ning lõpetas menetluse hagejate elatise nõude osas alates 21.11.2021.
5.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Lõpetada menetlus X ja Y alates 21.11.2021 elatise nõudes W vastu.
5.2.Hagid rahuldada.
5.3.Mõista W-lt X kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 elatis kokku summas 1496,7 eurot.
5.4.Mõista W-lt Y kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 elatis kokku summas 1496,7 eurot.
5.5.Jätta kostja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja enda kanda.
5.6.Jätta X ja Y riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
5.7.Määrata Advokaadibüroole Kaire Aus riigieelarvest makstavaks tasuks vandeadvokaadi Olavi Järve poolt X-le ja Y-le maakohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest 738,72 eurot.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y esitasid 19.05.2021 hagid, milles palusid kostjalt välja mõista igakuine elatis 150 eurot kummagi hageja kasuks alates 01.05.2021. Hagejad suurendasid 08.10.2021 oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.05.2021 ning tasuda elatis iga kalendrikuu eest ette (s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Q arvelduskontole selgitusega „Laste elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse).
2.Hagejate poolt hagiavalduses märgitud igakuised kulud on 308,2 eurot kuus: eluasemekulud 20 eurot; toidukulu 100 eurot; transpordikulu 40 eurot; sidekulud 16,6 eurot; tervishoiukulu 5 eurot; hügieenitarvete kulu 16,6 eurot; kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 75 eurot; muud vältimatud püsikulud 25 eurot. Hagejate kulud on tegelikkuses veel suuremad ja ulatuvad seaduses sätestatud miinimummäärani.
3.Hagejad elavad isaga ja isa kannab kõik kulud. Hagejate isa töötasu on 800 eurot. Vanematel on ühisvarana kinnisasi, korter ja 2 autot. Hagejad ei viibi kostja juures ja kostja ei ole neile taskuraha andnud. Samuti ostab hagejate isa lastele kõik riided ise.
2-21-7978 Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad viibivad igal nädalavahetusel kostja juures ja kostja annab mõlemale 20 eurot taskuraha. Kostja ei nõustu hagejate isa kuluga riiete ja jalanõude osas. Neid ostab hagejatele kostja (kulu on 35 eurot kuus). Seega on hagejate vajalikud kulud 268 eurot kuus.
5.Kostja töötasu on 680 eurot kuus ja kostjal pole võimalik nõutud ulatuses elatist maksta. Lisaks tuleb arvesse võtta, et hagejatele makstakse peretoetust 60 eurot kuus, mille tõttu on mõlema vanema osa ülalpidamiskohustuse täitmisel lapse kohta 104 eurot kuus.
6.Alates 21.11.2021 elab kostja koos hagejatega. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagid osaliselt. Kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks elatise perioodil alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuiselt 150 eurot ning luges ülalpidamiskohustuse perioodi eest alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 täidetuks. Maakohus lõpetas menetluse hagejate nõude osas alates 21.11.2021 kostjalt elatise väljamõistmiseks seoses hagejate loobumisega nõudest. Hagejate esinduskulud jättis maakohus riigi kanda ning kostja kulud tema enda kanda.
8.Y sündis XX.XX.XXXX ja X sündis XX.XX.XXXX ning nende vanemad on W ja Q. Lisaks on hagejate vanematel veel üks laps F.
9.Kostja töötasu suurus on 680 eurot (neto) kuus. Hagejate isa töötasu on 800 eurot (neto) kuus. Hagejate vanematele kuuluvad ühisvarana kaks kinnistut ja kaks sõiduautot. Mõlemal lasub kohustus tasuda laenumakseid. Lapsevanemad elasid eraldi kuni 21.11.2021, mil kostja kolis tagasi koju laste juurde.
10.Kostja on tõendanud vestluste ja piltidega, et lapsed viibisid ajal, mil nad elasid eraldi, ka kostja juures ning 2021. a pangakonto väljavõtte, kviitungite ja makselingiga, et kostja on andnud lastele taskuraha 20 eurot kuus ja kandnud lastega seotud kulusid riietele ja muule vajalikule 35 euro eest kuus. Seega on kostja on pidanud lapsi ülal, kui need on tema juures viibinud. On eluliselt usutav, et kuna kostja elas laste alalisest elukohast 150 m kaugusel, viibisid lapsed tihtilugu tema juures ning ema osales laste elus ja ka nende ülalpidamises.
11.Kostja ei ole võimeline tasuma lastele elatist ajaperioodi 01.05.2021 kuni 20.11.2021 eest kehtivas miinimummääras, s.o kummalegi hagejale 292 eurot kuus. Kui kostja peaks maksma hagejatele elatist kokku 584 eurot kuus, jääks kostjale enda ülalpidamiseks 96 eurot kuus, s.o kostjal lasuks kohustus maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek. Kui jagada kostja sissetulek 680 eurot kostja ja hagejate vahel, oleks igaühe osa suuruseks 227 eurot. Kohus arvestas maha 227 eurost pool peretoetust, s.o 30 eurot mai-november ja kostja tehtud lapsega seotud kulud 50 eurot. Kohus pidas kostja ebapiisava sissetuleku suuruse, peretoetuste saamise, kostja tehtud panuse laste ülalpidamisse mõjuvateks põhjusteks elatise suuruse määramiseks alla kehtivat miinimummäära perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel pidas kohus kostja kohustuseks tasuda elatist kummalegi hagejale 150 eurot kuus.
12.Kostja on tasunud Pärnu Maakohtu 10.09.2021 määruse alusel kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus alates september 2021 kuni 20. november 2021. Kostja on seega oma elatise tasumise kohustuse täitnud perioodi 2021. a september-november osas.
2-21-7978 Apellatsioonkaebus
13.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis elatise nõude perioodi 01.05.2021-20.11.2021 eest rahuldamata ning paluvad teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuiselt 292 eurot alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021.
14.Maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja valesti kohaldanud materiaalõigust ning on rikkunud menetlusõigust.
15.Hagejad ei ole viibinud kostjaga. Hagejad on seda selgitanud oma 22.10.2021 menetlusdokumendis. Hagejad on esitanud Z kirjaliku selgituse ja nõustunud kostja taotlusega Z tunnistajana üle kuulata. Lisaks on hagejad esitanud taotluse hagejate vande all ülekuulamiseks. Maakohus poolte taotluseid lahendanud ei ole.
16.Isegi kui kostja oleks tõendanud, et hagejad on tema juures viibinud, ei ole ta siiski tõendanud kui palju hagejad kostja juures viibisid. Samuti ei ole kostja kulude tegemist ega taskuraha andmist tõendanud. Hagejatele jääb arusaamatuks, millised pangakontolt nähtuvad kanded on hagejatega seotud ja kuidas on kostja tõendanud, et need kulutused on tehtud hagejatele. Tõendamata on ka kviitungitelt nähtuvate kulude seos hagejatega. Kui isegi leida, et kviitungitelt nähtuvad kulud on seotud hagejatega, oleks kulutuste suuruseks 151,32 eurot. Võttes arvesse, et vaidlusaluseks perioodiks on 6,66 kuud, ei saa kostja kulud mitte kuidagi olla 35 eurot kuus. Kui ka kostja kulud oleks tõendatud, ei ole kostja andnud elatist regulaarselt ega piisavalt, ehk siis ei oma kostjapoolne kulutuste tegemine elatisenõude juures tähendust.
17.Hagejad ei nõustu, et kostja ei ole suuteline miinimummääras elatist tasuma. Kostjale kuulub muuhulgas sõiduk, mille eest kostja tasub liisingut 171 eurot kuus. Sõiduki väärtus on vähemalt 6000 eurot. Kui kostja sõiduki võõrandaks ja liisingu jäägi tasuks, jääks järgi 3000 eurot, mille arvelt saaks kostja oma elatisevõlgnevust tasuda. Lisaks kuuluvad poolte ühisvarasse korter ja maja. Hagejate isa on teinud kostjale ettepaneku ühisvara jagamiseks. Kostja keeldus sellest. Ka ühisvara jagamisel oleks kostjale laekunud rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks kostja saanud tasuda elatisevõlgnevust. Hagejate isa sissetulek on 800 eurot kuus ning tema majaga seotud kulutused on suuremad, kui kostja korteriga seotud kulutused. Eeltoodust tulenevalt on poolte järgi jääv raha võrreldav, ehk siis ei ole põhjendatud jätta enamus hagejatega seotud kulusid hagejate isa kanda.
18.Kostja töötasu ei ole 680 eurot kuus, vaid ca 700 eurot kuus. Seega kui summa hagejate ja kostja vahel ära jagada, jääks igaühele 233,33 eurot. Arusaamatul põhjusel on maakohus sellest summast maha arvestanud ka peretoetused. Isegi kui peretoetusi tuleks arvesse võtta, tuleb need maha arvestada elatise miinimummäärast summas 292 eurot, mitte kostja sissetuleku kolme isiku vahel jagamisel saadud summast. Peretoetuse elatise miinimummäärast maha arvestamisel oleks elatise suuruseks 262 eurot hageja kohta. Kui isegi leida, et kostja on teinud hagejatele kulutusi ja andnud taskuraha maakohtu poolt leitud 50 eurot kuus, kohustuks kostja tasuma elatist 242 eurot kuus hageja kohta ning kui isegi tuleks peretoetusega arvestada, kuuluks mahaarvamisele täiendavad 30 eurot kuus ning kostja kohustuks tasuma elatist 212 eurot kuus hageja kohta. Seega ei saanud elatis mitte kuidagi olla alla 212 euro kuus hageja kohta.
2-21-7978 Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
20.Kui kostja tasuks hagejatele elatist 292 eurot kuus, jääks kostjale enda ülalpidamiseks 96 eurot kuus. Ebaõige on hagejate väide kostja varalise seisundi kohta. Hagejate poolt viidatud sõiduk on vanemate ühisvaras ja kostja seda müüa ei saa ning väited ühisvara jagamise kohta on ennatlikud, kuna pole teada kuidas ühisvara jagatakse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistmata perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 142 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt mõlema hageja kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 täiendavalt igakuise elatise 142 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
22.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 igakuise elatise 150 eurot, luges selle perioodi osas alates 01.09.2021 kuni 20.11.2021 elatise tasumise kohustuse 150 euro ulatuses kuus täidetuks ning lõpetas menetluse hagejate elatise nõude osas alates 21.11.2021. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
23.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hagejate apellatsioonkaebusele lisatud täiendava tõendi osas (sõnumivahetus hagejate vanemate vahel seoses ühisvara jagamisega), millega ringkonnakohtu hinnangul soovivad hagejad tõendada asjaolu, et kostja on suuteline oma varalise seisundi tõttu nõutud ulatuses elatist tasuma. Kostja ei ole hagejate poolt esitatud täiendava tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt esitatud täiendava tõendi vastuvõtmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Hagejate väitel ei ole maakohus pooltega arutanud seda, nagu ei suudaks kostja elatist tasuda tulenevalt oma sissetulekust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja viitas juba kostja vastuses hagile sellele, et tema varaline seis ei võimalda elatist miinimummääras tasuda (kostja vastuse p 12). Seega oli hagejatele juba kostja vastusest teada, et asjas on vaidlus selle üle, kas kostja sissetulek võimaldab hagejate nõutud ulatuses elatist maksta ning kõik tõendid, mis hagejate seisukohta seoses kostja varalise seisundiga toetavad, saanuksid hagejad esitada juba maakohtus. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et antud tõend oleks tekkinud pärast maakohtu lahendi tegemist. Eelnevast tulenevalt ei ole hagejate täiendava tõendi vastuvõtmiseks alust.
2-21-7978
24.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses taotluse kuulata tunnistajana üle Z ning kuulata vande all üle hagejad selleks, et tõendada, et hagejad ei ole kostja juures arvestataval määral viibinud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hagejate etteheide maakohtule selles osas, et maakohus ei ole lahendanud kostja taotlust Z ülekuulamiseks tunnistajana (millega hagejad nõustusid) ja hagejate taotlust kuulata üle hagejad vande all. Kostja on Z ülekuulamise taotluse esitanud 08.10.2021 ja hagejad on hagejate vande all ülekuulamise taotluse esitanud 22.10.2021. Maakohus ei ole neid lahendanud, rikkudes sellega TsMS § 238 lõiget 4, mille kohaselt tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse ning TsMS § 442 lõiget 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Ringkonnakohus saab aga maakohtu rikkumise kõrvaldada ja jätab taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja hagejatelt vande all seletuse võtmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asja lahendamiseks mittevajalike asjaoludega, mistõttu on tegemist TsMS § 238 mõttes asjakohatute tõenditega. Hagejad on soovinud tunnistaja ütluste ja hagejate seletustega tõendada, et hagejad ei viibinud kostja juures. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hagejad on esitanud kohtule elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras (enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga üksnes kostja juures viibimisest kohus teha järeldust selle kohta, et kostja oleks omalt poolt täitnud hagejate ülalpidamiskohustust. Enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestas näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mille tõttu sai kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohus on leidnud, et muuhulgas võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 32-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega on oluline elatise vähendamiseks tuvastada, kas kostja on hagejaid pidanud vahetult ülal ja katnud kulusid nende vajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu oleks käesolevas asjas tõendatud kostja poolt hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutuste kandmine igakuiselt 50 euro ulatuses perioodil alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021. Kohtule esitatud tõendid sellekohast järeldust teha ei võimalda ja maakohus on esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu ühtegi kulutust, mis oleks seostatav hagejate vajaduste rahuldamisega (tl 17-20). Kostja poolt esitatud kviitungitelttšekkidelt nähtub, et 11.06.2021 on kostja ostnud 32,98 euro ulatuses lasteriideid, 11.06.2021 on kostja ostnud 8,54 eurot maksva mänguasja ning 21.05.2021 45,36 euro ulatuses lasteriideid (kostja 08.10.2021 menetlusdokumendi lisa 5). Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud kostja kulud lastele vaidlusalusel perioodil (01.05.2021 kuni 20.11.2021) kokku 86,88 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks kuluks kahe hageja peale kokku 12,4 eurot. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et elatise vähendamise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas lapse vahetu ülalpidamise, tema eest vahetu hoolitsemise, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamise ning muude jooksvate vajaduste katmise põhiraskus langeb ühele vanematest või kannavad nad seda raskust võrdselt (vt Riigikohtu 12.05.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ühele hagejale kulutuste tegemine 6,2 euro ulatuses
2-21-7978 kuus võimalust järelduseks, et ülalpidamise põhiraskus oleks kuidagi vanemate vahel olnud jagatud, vaid see viitab sellele, et põhiraskus lasus vaidlusalusel perioodil hagejate isal. Kuna ringkonnakohus ei saa eeltoodu pinnalt teha järeldust kostja poolt hagejate vahetu ülalpidamise kohta, ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejad on viibinud kostja juures või mitte. Iseenesest võib olla põhjendatud maakohtu hinnang, et kuna hagejad elasid kostjast kõigest 150 meetri kaugusel, viibisid hagejad aeg ajalt kostja juures, kuid sellest ei saa teha järeldust kostja ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Lisaks ei saa kostja poolt esitatud tõenditest (sõnumivahetus vanemate vahel ja fotod) järeldada, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil täitnud laste ülalpidamiskohustust (tl 50-59).
25.Maakohus tuvastas, et kostja töötasu suuruseks on 680 eurot kuus (neto) ning leidis, et tegemist on ebapiisava sissetulekuga, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja seisukohtadest saab teha järelduse, et kostja sissetulek on 680 eurot kuus, mitte 700 eurot kuus, nagu väidavad hagejad. Kostja on vastuses hagile väitnud, et tema sissetulek on 680 eurot kuus (neto). Kohtuistungil kostja lepingulise esindaja poolt öeldu, et kostja saab kätte umbes 700 eurot ei anna siiski alust järelduseks justkui oleks kostja kinnitanud enda 700 euro suurust sissetulekut. Lisaks kinnitab kostja väidet 680 euro suuruse töötasu kohta ka kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõte (tl 17-20). Hagejad ei ole tõendanud, et kostja sissetulek oleks olnud vaidlusalusel perioodil (01.05.2021 kuni 20.11.2021) suurem kui 680 eurot. Seega on maakohus õigesti lähtunud kostja 680 euro suurusest sissetulekust vaidlusalusel perioodil.
26.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus oleks pidanud kostja varalisi võimalusi hinnates võtma arvesse kostja kasutuses olevat sõidukit. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et kohustatud isik peaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandama kogu enda vara. Ainukese kostja kasutuses oleva sõiduki võõrandamine ei vastaks seega PKS § 102 lõikele 2 antud tõlgendusele kohustatud isiku sissetulekute hankimise kohta.
27.Samas peab ringkonnakohus põhjendatuks hagejate väidet selle kohta, et arvesse tuleb võtta hagejate vanematele kuulunud ühisvara jagamist (korter nr X aadressil XXX ning kinnistu
2-21-7978 aadressil UUU). Hagejad esitasid ringkonnakohtule 11.08.2022 ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt on hagejate vanemad kokku leppinud, et korter nr X aadressil XXX maakond väärtusega 19 000 eurot ning kinnistu aadressil UUU väärtusega 60 000 eurot kuuluvad kostja lahusvara hulka ning kostjal on kohustus tasuda hagejate isale kompensatsiooni 28 000 eurot (tl 100-102). Asjaolule, et kostjale kuulub lahusvarana korter ja kinnistu, ei saanud hagejad maakohtus tugineda, kuna maakohtu menetluse ajal ei olnud ühisvara veel jagatud. Seega on selle asjaolu esitamine ringkonnakohtus lubatav ja ringkonnakohus peab TsMS § 652 alusel lubatavaks ka ringkonnakohtule esitatud täiendavaid tõendeid - 11.08.2022 ühisvara jagamise kokkulepet ja kinnistusraamatu väljavõtteid. Arvestades ülal viidatud Riigikohtu seisukohti, on kostjal ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavalt vara, mistõttu ei esine käesoleval juhul PKS § 102 lõikes 2 sätestatud alust elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses enne 01.01.2022 sätestatud miinimummäära.
28.Riigikohus on leidnud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, milleks võib olla ka vanemate halb varaline seisund. Kuna kohustatud vanema varaline seisund võimaldab temal oma kahele lapsele tagada ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalmääras, ei ole antud juhul põhjendatud arvestada hagejate isale makstavate peretoetustega.
29.Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva ajavahemiku eest välja mõista ühekordse summana (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14; 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 36). Riigikohus leidnud, et sarnaselt eeltooduga tuleb eraldi ühekordse summana välja mõista ka elatis alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021 (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 17.2). Seega tuleb käesolevas asjas kostjalt hagejate kasuks mõista välja elatis perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 kindla summana. Arvestades, et tegemist on enne 01.01.2022 kehtinud miinimummääraga (292 eurot kuus) ning vaidlusaluses perioodis on 6 kuud ja 20 päeva, on kostja kohustuse suuruseks kokku 1946,7 eurot lapse kohta. Samuti peab kohus võtma arvesse juba tasutud elatist, mis antud perioodi osas moodustab ühele lapsele 450 eurot. Kokku on kostja kohustuseks perioodi eest alates 01.05.2021 kuni 20.11.2021 tasuda seega veel täiendavalt 1496,7 eurot lapse kohta, mis tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista.
30.Maakohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Samuti tuleb kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja enda kanda ning hagejate riigi õigusabi kulud ringkonnakohtus jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.