Hageja: A. K. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: S. K. (e-post xxx) Kostja: O. B. (isikukood xxx, e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.09.2022
Resolutsioon
1.Jätta O. B.i 19.09.2022 taotlus 16.09.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Mitte menetleda 19.09.2022 O. B.i menetlusdokumendis märgitud täiendavaid vastuväiteid, kuivõrd need on esitatud hilinenult.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Välja mõista O. B.ilt elatisevõlgnevus perioodi 30.12.2021-30.09.2022 eest 359,75 eurot A. K.i kasuks.
5.Välja mõista O. B.ilt igakuine elatis 179 eurot kuus xxx sündinud lapse A. K.i kasuks alates 01.10.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.
Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks S. K.i arveldusarvele nr EExxx selgitusega „elatisraha“.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja ema, hageja elab alates 07.11.2021 oma isa juures. Kostja hageja ülalpidamises piisavalt ei osale. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot alates 30.12.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on osalenud hageja ülalpidamises vahetult, makstes hageja kulutuste eest ning ostes hagejale asju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 19.09.2022 taotlus
3.Kostja jättis 16.09.2022 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata, kohus määras istungile ilmunud hageja taotlusel, et lahendab asja sisuliselt. Kohus allkirjastas kohtuistungi protokolli 19.09.2022. Kostja esitas 19.09.2022 protokolli parandamise taotlusena pealkirjastatud dokumendi. Kohus määras hagejale tähtaja soovi korral esitule vastamiseks kuni 22.09.2022, hageja taotlusele ei vastanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks on ilmselt põhjendamatu – kuivõrd kostja kohtuistungil ei osalenud, ei teinud ta istungil ka ühtegi avaldust, sh selliseid, mis on märgitud 19.09.2022 taotluses. Kohus jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kostja 19.09.2022 taotlus on sisustatav ka täiendavate vastuväidetena hagile. Tulenevalt TsMS § 330 lg 1 tuleb mh vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist. Kohus lõpetas 16.09.2022 eelmenetluse ning arutas asja sisuliselt lõpuni, määrates ühtlasi kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Nimetatu pidi olema kostjale ettenähtav, kuna kostjale 23.08.2022 kätte toimetatud kohtukutses oli selgitatud, mis saab olla mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks ning et ilmumata jätmisel võib kohus otsustada lahendada asja sisuliselt. Kostjal on olnud võimalik kõik soovitud faktiväited kohtu ette tuua nii vastuses hagile kui vastuses kohtu 17.03.2022 kirjale. Võimaluse osaleda kohtuistungil, sh võimaluse kohtule esitatut täiendavalt selgitada kostja minetas, otsustades jätta istungile tulemata. Kohus ei menetle 19.09.2022 kostja dokumendis märgitud täiendavaid vastuväiteid TsMS § 66 alusel, kuivõrd need on menetlusse mõjuva põhjuseta esitatud hilinenult ning nende menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS (perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud
andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et alates 07.11.2021 elab laps oma isa juures.
6.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt PKS § 101 lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Eeldusel, et lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale, oli PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud summa 01.01.2022-31.03.2022 perioodil 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 igakuiselt 225,64 eurot.
7.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Pooled on esitanud järgmised väited hageja igakuiste vajaduste kohta:
eluasemekulud toit sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu trenn kino, teater (meelelahutus) muu kokku
H väitel (dtl 75) eur/kuus
K väitel (dtl 113) eur/kuus
8.Hageja on x-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi 2020.a. veebruaris avaldatud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot lapse kohta. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga 2022.a. II kvartaliks kasvanud 22,9%2. Võttes arvesse ka, et hageja vanus on uuringus toodud
vanuserühma ülemises otsas, hageja on poiss, kes esitatu kohaselt tegeleb jõutreeninguga, on tema energiavajadus eelduslikult pigem kõrgem. Nimetatut arvesse võttes hindab kohus hageja igakuiseks vajaduseks seoses toiduga 200 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et lapse esmavajadusteks on mh kulud tervishoiule ning ka mõistlikud kulud meelelahutusele. Hageja väljatoodu nimetatud vajadustega seonduvate kulutuste mõistlikku tavapärast ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised vajadused on järgmised:
eluasemekulud toit sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu trenn kino, teater (meelelahutus) muud ühekordsed kulud kokku
eur/kuus
9.Kostjale langeva ülalpidamiskohustuse osa on seega 214 eurot kuus (428:2). Pooled vaidlevad, millises ulatuses on kostja andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on esitanud maksekorraldused MTÜ-le X (dtl 85, 94, 99, 101) 2021.a. novembrist 2022. veebruarini 20 eurot kuus ning sama perioodi maksed gymeesti.ee-le summas 15 eurot kuus, so kokku 35 eurot kuus, ning selgitanud, et tegemist on vastavalt maksetega lapse trenni ja jõusaali kasutamise eest. Kohtuistungil hageja isa nõustus, et kostja tasub igakuiselt lapse treeningute eest. Kohus tuvastab, et kostja kannab püsivalt vahetult hageja trenniga seotud kulud. Kostja on välja toonud ka igakuise telefoniarve tasumise, mille kohta on esitatud tõenditena maksekorraldus (dtl 88) ja arve (dtl 102-103), kuid kostja enda välja toodu kohaselt oli hageja kasutatav number kostja telefonipaketi osa, kuid alates sellest, kui laps asus elama isa juurde, on lapsel uus telefon, st kostja paketis olevat numbrit hageja sellest ajast ei kasuta. Kostja ei saa seega asjassepuutuval perioodil olla täitnud hageja ülalpidamiskohustust enda telefonipaketi maksete tasumisega. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud 04.01.2022 makse seoses e-kooliga 19,80 eurot (dtl 98). Hambaravi kulude vahetu katmise kohta esitatud tõendid ei puuduta perioodi alates 30.12.2021 (dtl 89), samuti tõendid, millega kostja on soovinud tõendada riiete ja vitamiinide ostmist hagejale (dtl 84, 90, 93) ning muu kulu hüvitamist (dtl 87). Kostja on esitanud 31.12.2021 ja 27.01.2022 maksekorraldused (dtl 92, 97) kummagi kohaselt tasus kostja 100 eurot lapse arvele. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud, kui vanem on andnud ühepoolse nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või hiljem sellise täitmise heaks kiitnud (32-1-3-07, p 12-13). Hageja isa selgitas kohtuistungil, et lapsevanemate vahel mingeid kokkuleppeid sõlmitud ei ole, igasugune omavaheline suhtlemine puudub. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustust ei saa teistsuguse kokkuleppe puudumisel lugeda täidetuks lapse kontole maksete tegemisega, kuna see ei taga vahendite kasutamist lapse esmavajaduste katteks. Hageja isa kinnitas kohtuistungil, et kostja tasus 17.03.2022 kuni 23.08.2022 makseid tema kontole lapse ülalpidamiseks kokku 1 243 eurot.
10.Perioodi 30.12.2021-30.09.2022 eest tulnuks kostjal anda hagejale ülalpidamist kokku 1 939,81 eurot ((214:31x2=13,81)+(9x214=1926)). Eelnevalt tuvastatu kohaselt andis kostja sel perioodil ülalpidamist vahetult 337,06 euro ulatuses ((35:31x2=2,26)+(9x35=315)+19,80) ning tasus maksed isa kontole 1 243 eurot, st kokku andis ülalpidamist 1 580,06 eurot.
Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal täitmata ülalpidamiskohustus seega 359,75 euro ulatuses (1939,81-1580,06), millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
11.Võttes arvesse, et kostja on püsivalt tasunud hageja treeningute eest ning hageja vastavas osas vastuväiteid esitanud ei ole, arvestab kohus ka edasiulatuva elatise välja mõistmisel, et need kulud kannab kostja vahetult. Olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või koolitarbeid on vaja osta. Olukorras, kus vanemate vahel igasugune suhtlus ja koostöö puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 179 eurot kuus (214-35) alates 01.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
12.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja isa kontole selgitusega „elatisraha“. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks.
13.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.