lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-16375/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 09.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-16375/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1325
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja nr ja hagi ese

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. september 2022 nr 2-21-16375 R. R. hagi K. R. vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (s.o 292 eurot kuus) hagimenetlus

Hagihind

2628 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

K. Aavik

Hageja

alaealine R. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxx x-xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja

K. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected])

Kostja

K. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxx xx-x, xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. R.lt R. R. kasuks alates 10.09.2022 kuni R. R. täisealiseks saamiseni elatis 200 eurot kuus ja elatis perioodi eest 20.10.2021-09.09.2022 kogusummas 2200 eurot (11x200).
3.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
4.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele hageja ema K. R. pangakontole (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank, selgitusega „elatis R.ile“).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

1.Hageja esindaja esitas 20.10.2021 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks (digi tl 26). Hageja nõuab kostjalt elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o hagi esitamisel 292 eurot kuus. Ühtlasi taotles hageja välja mõista kostjalt ka tagasiulatuv elatis alates 1.01.2020. Hageja esindaja täpsustas oma nõuet 28.10.2021 (digi tl 16) ja märkis, et soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so 20.10.2021. Kostja on hageja isa, kuid maksab hagejale elatist ebaregulaarselt. Kostja elab ja töötab Soomes. Lapse igakuised vajadused kuus moodustavad kokku 575 eurot.
2.Hageja on kostja 2.12.2021 seisukohale vastanud 6.12.2021 (digi tl 48) ja märkinud, et ta on meeleldi nõus tegema kompromissi ning hetkeseisuga on mõelnud, et 200 eurot oleks R.ile sobilik summa igakuiselt.

KOSTJA SEISUKOHT

3.Kostja on 18.11.2021 kohtule kirjalikult vastanud (digi tl 39) ning avaldanud, et sai kirja kätte ning palub arvestada, et tal on xxxx xxxx.
4.Lisaks märgib kostja 2.12.2021 vastuses (digi tl 44-45), et ta tunnistab hagi, kuid ei ole nõus nõutava elatise suurusega ja soovib summat vähendada nt 150-200 eurole seoses sellega, et ta on hetkel töötu ja maksab veel x lapsele ülalpidamist kokkuleppe alusel. Kokkuleppe alusel maksab ta 150 eurot ühe lapse kohta. Kostja lisas vastusele tsiviilasjas nr 2-13-1239 sõlmitud kompromisskokkuleppe (digi tl 42-43).

KOHTU TOIMINGUD

5.Kohus jättis 18.01.2022 poolte vahel sõlmitud ja kohtule esitatud kompromissi kinnitamata, kuna sõlmitud kompromissi ei olnud võimalik täita, sest see ei ole p 1.2 osas piisavalt selge (digi tl 62-63).

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
8.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

9.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa, kes ei ela hagejaga koos ning hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on kohustatud tasuma veel xxxxxx lapsele elatist 150 eurot kuus (s.o kokku xxx eurot) (15.03.2012 kompromiss tsiviilasjas nr 2-13-1239, digi tl 42-43).
10.Kostja on märkinud, et tal ei ole hetkel töökohta. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Ka Riigikohus on rõhutanud PKS § 102 lg 2 teise lauses sätestatud põhimõtet, et lapsevanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul on kostja puhul tegemist töövõimelise isikuga ning kostja väited asjaolu kohta, et tal puudub töökoht, on paljasõnalised ja tõendamata. Riigikohus on välja toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma (vt RKTKo 7.12.2009 nr 3-2-1-127-09 p 12). Kostja on avaldanud menetluse käigus, et ta on nõus hagejale maksma elatist 150-200 eurot kuus. Samuti on kohtule esitatud kompromisskokkulepe, milles pooled on kokku leppinud elatise suuruseks 200 eurot. Märgitud kompromisskokkulepe jäi kohtu poolt kinnitamata põhjusel, et seda ei olnud võimalik täita, sest see ei olnud piisavalt selge, st ebaselgus seisnes lapsega suhtlemise osas, mitte määratava elatise suuruses. Kostja poolt avaldatust ning kompromisskokkuleppes märgitust võib kohtu hinnangul sedastada, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Arvestades eelnevat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest 20.10.2021 kuni hageja R. R. täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus, st kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 2200 eurot (11 x 200) ning alates 10.09.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kalendrikuus. Kui kohtumenetluse ajal (20.10.2021-9.09.2022) on kostja hagejale elatist teatud ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.

MENETLUSKULUD

12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ K. Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja