nende Hageja: E. K. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: K. A. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
16. august 2022 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. K.’lt hageja E. K. kasuks elatis igakuiselt 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja 64 senti ((209.20 eurot (baassumma) + 46.44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, alates 05.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1 (4)
3.Elatis kanda K. A. arveldusarvele xxxx, selgitusega E. K. elatisraha.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.27. juunil 2022 esitatud ja 04. juulil 2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt lapse isa keeldub elatist maksmast alates 01.06.2022. Eelnevatel kuudel tasus 290-300 eurot. Hageja elab ema juures ega viibi koos kostjaga.
2.Lapse vajadused 1 kuu kohta on: kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot ning lasteaiale 30 eurot.
3.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 05.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda K. A. arveldusarvele xxxx.
KOSTJA VASTUS
4.27. juulil 2022 esitatud vastuses (e-kirjas) kostja teatas, et on nõus lapsele elatisraha maksma, mida on ta teinud siiani, kuna aga tekkisid lahkhelid lapse emaga, oleks õige asi ametlikus teha. Last isale ei anta ja nimetatakse teda koletiseks, siis tahab isa lapsega kohtumiseks ametlikku kinnitust, kus võetakse arvesse tema töögraafik. Kompromissiga ei ole võimalik seda enam lahendada, sest see ei toimi. Vanemlikest õigustest ei ole kostja nõus loobuma ning ei näe ka selleks põhjust. Menetluskulud peaks jagama võrdselt lapsevanemate vahel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
6.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse E. K. (hageja) vanemateks K. A. ja A. K. (kostja). Hagiavalduse kohaselt kostja lapsele seadusega ettenähtud ulatuses elatist ei maksa. Kostja seda vaidlustanud ei ole.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, 2 (4)
2-22-9427 kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). PKS § 101 lg 3, 4, 5, 6, 7 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
8.Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 27.07.2022 esitatud vastuses teatas kostja, et on nõus lapsele elatisraha maksma. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja E. K. kasuks elatise igakuiselt 225.64 eurot ((209.20 eurot (baassumma) + 46.44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, alates 05.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda K. A. arveldusarvele xxxx, selgitusega E. K. elatisraha.
9.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kostja võib saavutada kokkuleppe lapse emaga lapse isa ja lapse suhtlemises. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kostja pöörduda suhtlemiskorra reguleerimiseks omavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole või esitada kohtule avalduse hagita menetluses suhtluskorra määramiseks.
10.TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud minimaalmääras, millega on kostja nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu 3 (4)
2-22-9427 ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal oleks tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.