lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-18550/10

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-18550/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
514
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-18550/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-18550

Tsiviilasi

T.J. hagi D.J. vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.J. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): D.J., ik XXXXXXXXXXXX Vastustaja (hageja): T.J., ik XXXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast D.J. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
15.veebruari 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-18550 ja lugeda apellatsioonkaebus D.J.le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus D.J. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus rahuldas 15. veebruari 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-18550 T.J. hagi ning lahutas poolte 11. novembril 2011 sõlmitud abielu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja leiab, et hageja on esitanud tema vastu põhjendamatult valeandmeid ja piirab kostja õigusi ühiste laste nägemiseks. Kostja soovib, et hageja ei kannaks peale lahutust kostja perekonnanime.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Seadus ei näe ette võimalust kohtuotsuse põhjenduste vaidlustamiseks ilma kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata. Ühiste lastega kohtumine või kohtumise väidetav piiramine ei ole aga käesoleva kohtuvaidluse teemaks. Samuti ei näe seadus ette, et kostja saaks hagejalt nõuda abielu lahutamise tingimusena hageja perekonnanime muutmist. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
3.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja