Perekonnaõigus › Abielulahutus

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik X esitas 25.11.2021 Viru Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt elab hageja koos lastega kostjast eraldi alates 03.09.2021. Hageja kinnitas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud septembrist 2021 ning hageja elab lastega aadressil xxx xx, xxx ja kostja elab aadressil xxx xx, xxx. Vanemad lapsed õpivad xxx põhikoolis ja noorem laps käib xxx lasteaias xxx ning lapsed on oma uue koduga harjunud. Hageja hinnangul ei ole abielu võimalik taastada, kuna poolte vahel esines konflikte ja valitses teineteise mittemõistmine ning kostja ei osalenud laste kasvatamises. Hageja proovis abielusuhteid paremaks muuta, kuid kõik jäi tulemustata ja abielulised suhted halvenesid. Kostja ise on koduvalt soovinud abielu lahutada ja palus hagejal ning lastel ühisest elukohast ära kolida. Hageja ei soovi leppimise aega. Kohtuväliselt abielu lahutamine ei õnnestunud, kuna kostja 19.10.2021 perekonnaseisu ametisse ei ilmunud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja palus säilitada tema perekonnanimi Y. Viru Maakohtu 26.11.2021 määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus selgitas, et vastavalt TsMS § 346 lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, milles tuli teatada, kas ta tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. 29.12.2021 esitas kostja vastuse hagile, milles avaldab, et ei tunnista tema vastu esitatud hagi kuna hageja lahkus koos lastega nende ühisest elukohast ilma ette teatamata lubades võõrastel isikutel viibida tema elukohas. Väited et kostja ei ole osalenud laste kasvatamisel ei vasta samuti tõele. Samuti ei vasta tõele hageja väited suhete parandamisest. Kohtuistungil 09.02.2022 selgitas hageja täiendavalt hagi asjaolusid ja põhjendusi ning jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja ei soovinud leppimisaega ja kinnitas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Elatakse lahus 5 kuud, viimased 1,5 kuud ei ole üldse suheldud. Koos elades suhted läksid aina halvemaks. Pereteraapiat hageja ei soovi läbida. Kostja selgitas poolte vahelisi suhteid, et tema läks 03. septembril hommikul tööle, tuli töölt tagasi, maja oli tühjaks tehtud, asjad ära viidud, ilma ette teatamata, et hageja lahkub kostja juurest. Olemas on perenõustajad, hageja ei pakkunud kostjale sellist varianti. Ei leidnud, et suhted hagejaga oleks halvad, kuid selgitas, et hagejaga suhelda ei ole võimalik. Möönab, et vägisi koos elada ei saa ja kui hageja soovib lahutust, siis las olla nii. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja kohtuistungil ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagiavaldusele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (dokumendi nr xxxxxxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada ja jääb selle juurde ka kohtuistungil. Kohus on pooltele selgitanud võimalust leppimiseks, kuid hageja ei ole seda soovinud. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud septembrist 2021. Hageja selgitas istungil täiendavalt, et elatakse lahus 5 kuud, viimased 1,5 kuud ei ole üldse suheldud. Kostja kinnitas istungil, et hageja läks koos lastega nende ühisest kodust etteteatamata ära 03. septembril 2021. Kuigi kostja ei soovi abielu lahutada, on hageja sellekohane soov kindel. Hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasa (käesoleval hetkel hageja) ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida pooli abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (dokumendi nr xxxxxxxx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.