Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-2182
Kohtuasi
X ja Q hagi C vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. juuni 2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-20-2182 X (hageja I) ja Q (hageja II) hagi C (kostja) vastu elatise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 175 eurot alates 10.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks välja igakuise elatise 225 eurot alates 10.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ja määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohtu otsus on jõustunud.
2.Hagejad on 12.04.2021 esitanud maakohtule oma menetluskulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on hagejate kulutused õigusabile kokku 14 tunni eest 2016 eurot koos käibemaksuga. Hagejate esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: - hagiavalduse koostamine, lisade ettevalmistamine ja kohtule edastamine 4 tundi; - 30.03.2020 kostja vastusega tutvumine, seisukoha vastusele koostamine ja kohtule edastamine 3 tundi; - 29.04.2020 kostja 21.04.2020 vastusega tutvumine ja vastuväidete koostamine 2,5 tundi; - kohtuistungiks ettevalmistumine, sh kliendiga kohtumine ja kohtuistungist osavõtt 2 tundi; - kostja 04.09.2020 seisukoha lisadega tutvumine ja hagejate 18.09.2020 seisukoha koostamine, lisade ettevalmistumine ning kohtule edastamine 2,5 tundi.
3.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-ga 4 on hagejad palunud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivise. Hagejate esindaja tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 11.06.2021 määrusega hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus määras, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista menetluskulud 1008 eurot ning hageja II kasuks 1008 eurot. Maakohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal hagejate kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Maakohus märkis, et kostja ei ole hagejate menetluskulude osas seisukohta esitanud.
6.Maakohus, kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, asus seisukohale, et toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas.
7.Maakohus luges seega lepingulise esindaja kulud põhjendatuks kogu 14 tunni ulatuses, mis hagejate esindaja tunnitasu (144 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2016 eurole, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista, kusjuures kummagi hageja kasuks tuleb tasuda pool nimetatud summast, s.o 1008 eurot. 2 (4)
Määruskaebus
8.Maakohtu määrusele esitas 28.06.2021 määruskaebuse kostja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt on maakohus 22.04.2021 otsusega rahuldanud hagiavalduse osaliselt. Seega oleks maakohus pidanud jagama menetluskulud võrdselt või jaotama kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätma menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seadus ei näe sellises olukorras ette võimalust jätta menetluskulusid täielikult kostja kanda.
10.Tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaks hagejate lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kostjal on alust arvata, et hagejate esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista kostjalt nende kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Maakohus on ebapiisavalt hinnanud hagejate menetluskulude põhjendatust. Kostjal on raske puue ning tal puudub vara, mille arvelt määrust täita. Menetluse edasine käik
11.Hagejad palusid jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu määrus jääb muutmata.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kostja ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulud jaotati maakohtu 22.04.2021 otsusega. Kostja otsust, sh menetluskulude jaotust, ei vaidlustanud. Harju Maakohtu 11.06.2021 määrusega ei määratud kindlaks menetluskulude jaotus, vaid menetluskulude rahaline suurus. Harju Maakohtu 11.06.2021 määrusele esitatud määruskaebuses saab kostja vaidlustada menetluskulude rahalist suurust, mitte aga menetluskulude jaotust.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata 3 (4)
ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
16.Määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses välja toonud, millises ulatuses ja milliste menetlustoimingute osas ei ole tema hinnangul hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades menetlustoimingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole ringkonnakohtu arvates alust väita, et hagejate esindaja ajakulu (kokku 14 tundi) on ülemäärane. Hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist tunnitasu. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei saa maakohtu määruse tühistamise aluseks olla kostja väide, et tema majanduslik seis ei ole hea.
17.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Iris Kangur-Gontšarov
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.