Hageja I nõude hind 2628 eurot; Hageja II nõude hind 2628 eurot;
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: Z Ka (isikukood: xxx; xxx); Hageja II: S Ka (isikukood: xxx; xxx); Hagejate seaduslik esindaja: Z R (isikukood: xxx; xxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalja Satnaševa (AB CLARUS; Parda 12, 10151 Tallinn; Tel. 7 707 707, e-post: natalja@clarusab); Kostja: S K (isikukood: xxx; xxx); Kostja lepinguline esindaja: Sofja Pevzner-Belošitski (SPB ESTONIA ÕIGUSBÜROO OÜ; Tel: 53745367, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
11.08.2020 eelistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt S K (isikukood: xxx) alaealise lapse Z Ka (isikukood: xxx) kasuks välja igakuine elatis summas 175 eurot alates 10.02.2020 kuni Z Ka täisealiseks saamiseni.
3.Mõista kostjalt S K (isikukood: xxx) alaealise lapse S Ka (isikukood: xxx) kasuks välja igakuine elatis summas 225 eurot alates 10.02.2020 kuni S Ka täisealiseks saamiseni.
Jätta Z Ka ja S Ka tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja S K on kohustatud maksma punktides 2-3 nimetatud elatise iga kuu eest ette vastava kuu
1.kuupäevaks Z R arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja S K kanda. 1(13)
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Z R ja S Ki abielust on sündinud kaks last: xxx sündis tütar Z Ka ja xxx sündis tütar S Ka.
2.15.07.2011 lahutasid laste vanemad abielu. Peale vanemate lõpliku lahkuminekut laste vanemad ei suutnud leppida omavahel kokku oma ühiste laste elukorralduse osas ja 06.03.2017 kinnitas kohus poolte kompromissi ts.asjas 2-16-18207. Vanemad jõudsid kokkuleppele, et S K’il ja Z H säilib ühine hooldusõigus lapse Z Ka suhtes. S K saab otsustusõiguse lapse viibimiskoha (elukoha), elukoha registreeringu, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes.
3.03.06.2019 laste ema on pöördunud kohtusse avaldusega vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes ja ainuhooldusõiguse avaldajale osaliselt üleandmiseks. 31.12.2019 tegi kohus ts.asjas nr 2-19-8525 lahendi, mille kohaselt lõpetas osaliselt Z R ja S Ki ühine hooldusõigus lapse Z Ka suhtes ja andis Z Rle ainuhooldusõigus Z R viibimiskoha määramisel, haridusasutuste ja huvialaringide valikul ning tervisega seonduvas. Samuti lõpetas osaliselt Z R ja S Ki ühine hooldusõigus lapse S Ka suhtes ja andis Z Rle ainuhooldusõigus S Ka viibimiskoha määramisel.
4.Alates 31.05.2019 lapsed elavad emaga ja laste ema tegeleb laste elukorralduse ja ülalpidamisega. Laste isa ei täida oma ülalpidamiskohustust piisaval määral laste suhtes ning ei tasu elatist. Laste isa tasub vaid ujumise eest 80 eurot, kuid laste vajadused ja kulutused on palju suuremad.
5.Igakuised kulutused lapse S Ka ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 756 eurot: eluasemekulud (lapsed elavad oma emaga üürikorteris, leibkond on viieliikmeline) kommunaal -ja üürikulude näol keskmiselt 136 eurot; söögikulu 180 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot; hügieenitarbed ja juuksur keskmiselt 30 eurot; lasteaed 80 eurot; sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot; tantsuring 35 eurot; logopeed 30 eurot; lugemisring 40 eurot; igakuiselt üritustel lasteaias osalemine 20 eurot; ravimid 30 eurot; vaba aeg (teater, kino jne.) 20 eurot; mänguasjad, raamatud jms 15 eurot. 2(13)
6.Igakuised kulutused lapse Z Ka ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 759 eurot kuus: eluasemekulud keskmiselt on 136 eurot; söögikulu 200 eurot; telefon/internet 15 eurot; taskuraha 20 eurot; ravimassaaž 88 eurot; ravimid ja hügieenitarbed 50 eurot; koolitarbed 30 eurot; riided ja jalatsid 120 eurot; sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 50 eurot; vaba aeg (teater, kino jne) 50 eurot.
7.S K ei ole alates juunist 2019 täitnud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Hageja Z Ka palub mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.06.2019 kuni 09.02.2020 miinimum suuruses, so (270 x 7 + 1 kuu 292 ja 9 päeva 90) kokku summas 2 272 eurot ja hageja S Ka palub mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.06.2019 kuni 09.02.2020 miinimum suuruses, so (270 x 7 + 1 kuu 292 ja 9 päeva 90) kokku summas 2 272 eurot.
8.Hageja palub: välja mõista kostjalt: hageja Z Ka ülalpidamiseks igakuine elatusraha suuruses 1⁄2 (pool) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 10.02.2020 kuni Z Ka täisealiseks saamiseni; hageja S Ka ülalpidamiseks igakuine elatusraha suuruses 1⁄2 (pool) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 10.02.2020 kuni S Ka täisealiseks saamiseni; hageja Z Ka kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.06.2019 kuni 09.02.2020 summas 2 272 eurot; hageja S Ka kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.06.2019 kuni 09.02.2020 summas 2 272 eurot. Hageja palub määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks Z R arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Hagejad ei nõustu kostja vastuses toodud väidete ja põhjendustega ja sellega, et laste isa ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust laste suhtes miinimum suuruses. Hagejad ei nõustu kostja väitega, et kui kostjal on raske tervise puue ja tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on töövõimetuse pension, mis laekub iga kuu 8-ks kuupäevaks ning ka töötasu xxx-ilt, siis ta ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust ja esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostjal ei ole muid ülalpeetavaid, kellele ta peab andma ülalpidamist, kostjalt nõutakse ülalpidamist ainult kahe lapse peale miinimumsuuruses, mistõttu see on täiesti jõukohane. Kostja tervislik seisund võimaldab temal töötada ja omada sissetulekut. Enne 01.06.2019 vanem tütar elas kostja juures ja noorem tütar elas samuti suuremas osas kostja juures ning kostja oli võimeline ülal pidama oma lapsi olukorras, kus laste ema täitis oma ülalpidamiskohustust laste suhtes vaid seadusega ette nähtud miinimumsuuruses. Samuti ei ole õiged kostja väited, et kostjal puudub vara, mille arvel saab ülalpidamiskohustust täita. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx. Antud korteriomand ei ole koormatud hüpoteegiga.
10.Kostja leiab, et kohus võib vähendada elatist 30 eurot iga lapse kohta, kuna lapsed saavad lapsetoetust. Hagejad leiavad, et kostja ei ole tõendanud oma halba varalist seisundit. Kostja ei ole ka tõendanud, et laste vajadused oleks miinimummäärast väiksemad. Seega, hagejad leiavad, et antud juhul ei ole alust ega põhjust elatise vähendamiseks põhjusel, et lapsed saavad toetust.
11.Kostja töötasu kuus on 747,02 eurot, samuti kostja saab tööandjalt lisatasu, tulemustasu ja preemiaid. Lisaks tuleb lugeda sissetulekuks muud rahalised vahendid. Kostja saab igakuiselt pensioni summas 164,17 eurot ja toetust summas 43,21 eurot. Lisaks sellele, 3(13)
kostjal on igakuised sularaha sissemaksed oma kontole erinevates summades - 10.09.2019 kostja pani oma kontole 1000 eurot, 07.10.2019 summa 265 eurot, 24.11.2019 sularaha sissemakse summas 220 eurot, 10.12.2019 sularaha sissemakse summas 170 eurot, 21.12.2019 sularaha sissemakse summas 390 eurot jne. Antud juhul tuleb eeldada, et kostja varaline seisund on parem, kui ta soovib näidata kohtule ja hagejatele. Seega, hagejad on seisukohal, et kostja on võimeline andma lastele ülalpidamist hagetud suuruses ilma, et tema enese tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud.
12.Hagejad ei ole nõus, et kostja alates juunist 2019 on täitnud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes. Väide on tõendamata. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt.
13.Hagejatele ei ole selge kostja vastuses toodud väide, et isa on tasunud ka Z Kale kuuluva garaažiboksi (xx) remondi eest. Garaažiboks kuulub Hagejale I Kostja isa testamendi alusel. Lisatud on kulude tõendid. Garaažiboks ei kuulu Z Kale, see väide ei ole juriidiliselt korrektne. Garaažiboksi omanikuks on kostja, mistõttu kostja tasub oma vara eest. Samuti tuleb märkida, et garaažiboksi kostja annab üürile Z R emale T He ning saab sellest kasu.
14.Kostja leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal omada suuremat sissetulekut, sest kostjal on xxx ja xxx. Hagejad märgivad, et kostja suitsetab ja kui ta saab suitsetada xxx, siis arvatavasti ta saab töötada ka. Samuti kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema diagnoosid ei võimalda temal töötada.
15.Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2019 kuni 09.02.2020. Nimetatud perioodil tegi kostja laste emale ainult üks kord ülekande 21.08.2019 summas 100 eurot, selgitusega “kool”. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust vaid summas 100 eurot, kusjuures ainult vanema lapse Z Ka suhtes.
16.Kostja oma seisukohas märkis ära rahalised ülekanded, mis olid tehtud laste emale, samas kuupäevad ei ühti esitatud väljavõtetega. Seetõttu on arusaamatu, mis maksed need on.
17.Perioodil alates 10.02.2020 kuni 16.09.2020 kostja on teinud laste emale järgmised ülekanded: 27.02.2020 summas 100 eurot selgitusega “xx”; 01.04.2020 summas 100 eurot selgitusega “laager”; 06.05.2020 summas 100 eurot selgitusega “laager”; 05.06.2020 summas 100 eurot selgitusega “laager”; 03.07.2020 summas 150 eurot selgitusega “lapsed”; 13.08.2020 summas 200 selgitusega “lapsed kool”; 04.09.2020 summas 150 eurot selgitusega “lapsed”. Seega, kostja on hakanud täitma mingil määral oma ülalpidamiskohustust laste suhtes alles peale seda, kui laste ema esitas kohtule hagiavalduse elatise nõudes.
18.Ülejäänud tehtud kulutuse osa puudutavalt riideid jne, siis laste emal on raske midagi kommenteerida, kuna kostja poolt mainitud "riideid" kodus ei ole ja laste isa ei kooskõlasta mitte midagi laste emaga selles osas. Ainuke asi, mis tõepoolest lapsele oli ostetud ja see asi on olemas, see on 11.04.2020 Sle ostetud Huppa kombinesoon.
19.Sl sel aastal algas eelkool ja vastavalt sõlmitud lepingule eelkool maksab 50 eurot kuus. See on vajalik ja põhjendatud kulutus, mistõttu kulud seoses laste ülalpidamisega ei muutu väiksemaks, vaid vastupidi lapsed kasvavad ja nende vajadused suurendavad.
20.Istungil märkisid hagejad täiendavalt, et kostja tasus basseini eest, kuid hetkel lapsed basseinis ei käi. Kostja suhtleb noorema tütrega 2-3 korda nädalas, kuid mitte kogu päeva. 4(13)
Laps ei ela kostja juures. Vanem laps ei suhtle üldse kostjaga. Elatise sooviga oleme pöördunud kordavalt lastekaitse juuresolekul, see oli detsembris 2019 ja veebruaris 2020. Kostja oli teadlik, et hageja palub elatist maksta. Peale lastekaitset elatisenõudega kostja poole on pöördutud suuliselt. Eluasemekuludega seonduvalt märkisid hagejad, et üür on 420 eurot ja lisanduvad kommunaalteenuste kulud, tegemist on 3-toalise korteriga, elame viiekesi, korter asub xxx. Kostja ostis nooremale tütrele mõned riided, kuid need leiavad kasutust vaid siis, kui laps on kostja juures. Ravimid maksavad, vanemal tütrel xxx jms, mida tuleb ravida. Hagejad selgitasid, et ravimassaaž on tasuline teenus. Zl on palju probleeme kehaga, mistõttu on vajalik kulutus. Kostja vastus
21.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tema varaline seisund on oluliselt muutunud ning kostja ei ole enam võimeline täita oma laste ülalpidamiskohustust ilma enese ülalpidamist kahjustamata. Kostjal on raske tervisepuue. Tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis laekub iga kuu 8-ks kuupäevaks ning ka töötasu xxx-ilt. Täiendavalt saab sotsiaaltoetust, mille suurus on 43,21 eurot. Kostjal puudub vara, mille arvel saab ülalpidamiskohustust täita.
22.Kostja tervislik seisund on püsivalt raske, tal on raske puue, seisundi paranemist ei ole oodata. Kostjal on diagnoositud: xx, xxx, xxx.
23.Osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega kohus võib ka vähendada elatist 30 eurot iga lapse kohta.
24.Kostja ei tunnista hageja nõuet välja mõista elatis tagasiulatuvalt. Hagejad kostjalt enne elatise hagi kohtule esitamist enda ülalpidamist ei nõudnud. Tulenevalt faktilistest asjaoludest ei saanud hagejad seda teha, kuna kostja täitis vabatahtlikult oma kohustusi. Nimelt ostis kostja regulaarselt lastele toitu, mänguasju, ravimeid jne.
25.Kostja on Z ja S Ka ülalpidamiseks alates 01.06.2019 teinud järgmised kulud: 27.02.2020. Z R kontole (selgitus xxx)- 100 eurot; 05.05.2020 Z R kontole (selgitus laager)- 100 eurot; 05.06.2020 Z R kontole (selgitus laager) - 100 eurot; 13.08.2020 Z R kontole (selgitus lapsed, kool) - 200 eurot; 11.09.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)86 eurot; 04.10.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 05.12.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 08.06.2019 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 30 eurot; 11.06.2019 kuldse xxx pood (riided S Ka) - 3.00 eurot; 11.06.2019 kuldse Kirbu pood (riided S Ka) - 15.00 eurot; 03.07.2019 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 22 eurot; 11.08.2019 Z R kontole (selgitus kool) - 100 eurot; 11.09.2019 xxx pood (riided S Ka) - 7.00 eurot; 11.10.2019 11.06.2019 xxx pood (riided S Ka) - 3.00 eurot; 05.11.2019 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 11.11.2019 xxx pood (riided S Ka) - 15.00 eurot; 04.01.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 02.02.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 03.03.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus Z, S Ka)- 86 eurot; 01.04.2020 Z R kontole (selgitus laager)- 100 eurot; 11.04.2020 xxx kauplus (riided Sle) - 79.90 eurot; 03.06.2020 Spordikool xxx kontole (selgitus liikmemaks ujumine)- 20 eurot; 03.07.2020 Z R kontole (selgitus lapsed) - 150 eurot. Arvestades eelnimetat, ajavahemikus 01.06.2020 kuni 01.09.2020 on kostja teinud kulutusi Z ja S ülalpidamiseks summas 1670 eurot. Igakuiselt tasub kostja keskmiselt 150 eurot oma laste ülalpidamiseks. Samuti kulutab kostja ka laste peale raha siis, kui veedab lastega aega (kino, muuseum, tsirkus ja muud lõbustuskulud). 5(13)
26.Kostja ja hagejate ema on olnud lahus alates 2017.a. Nende vahel on alati olnud kokkulepped, mille alusel kostja tasub teatud kulud (ujula trennid, telefoni kulud) ja võimaluse korral kannab emale lisaraha. Kostja on sellised kokkulepped ka alati täitnud.
27.Ema poolt 01.09.2020 kohtuistungil avaldatud väide, et tema on esitanud isale suuliselt palved tasuda elatist lastekaitsetöötaja juuresolekul, ei ole asjakohased. Lastekaitse kohtumiste eesmärk oli arutada võimalust lahendada ema ja isa konflikti laste suhtlemise osas. Kostja ja hagejate seaduslik esindaja suhtlesid lastest, laste probleemidest ning erinevatest võimalustest neid probleeme lahendada. Seega, elatise nõue ei olnud kordagi arutamisel. Hagejate ema ja kostja suhtlevad pidevalt nii telefoni kui ka SMS teel, osapooled arutavad laste igapäevaelu, ema saadab isale (tema väidete kohaselt) pidevalt videosi laste elust, seega, on alust arvata, et emal oli võimalus nõuda elatist isalt otse ilma lastekaitsetöötaja juuresolekuta. On selge, et ema ei ole kunagi nõudnud isalt välja elatise maksmist, kuna on väga hästi kursis isa tulude ning võimalustega. Ema nõue välja mõista elatist tagasiulatuvalt ei ole midagi muud, kui ema soov ajada tahtlikult isa materiaalselt äärmiselt raskesse olukorda.
28.Kostja on võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus mõlema lapse peale, s.o 75 eurot iga lapse kohta. Ning kandma emaga kokkuleppel teatud koolituskulud summas 40 eurot iga lapse peale.
29.Istungil lisas kostja, et 2-3 päeva nädalas kl 12.00-20.00, vahel kuni 21.00-ni õhtul noorem tütar viibib isa juures. Vanem laps ei soovi isa juures olla. 150-200 eurot kuus on kostjal võimalik maksta. Summad, mida kostja sularahas on arvele kandnud, on tema tütre poolt antud kui abi isale, seda ei saa võtta kui saadud tulu. Hagejate kommunaal- ja üürikulud 130 eurot on liialt suur kulu. Riiete ja jalatsite kulu - vaidleme vastu S puhul, tema puhul ostab ka isa ja kooskõlastab emaga. Igakuiselt 100 euro eest riideid ostma ei pea. Kui laps läheb isa juurde, ka isa ostab riided-koolitarbed. Summa võiks olla 50 eurot kuus keskmiselt. 30 eurot kuus ravimitele liiga suur summa, lisaks laste retseptide puhul soodustus. Ravimassaaž ei ole igakuine kulu. Teise lapse puhul 50 eurot ravimitele ja hügieenitarvetele on liiga suur kulu. Igale lapsele eraldi ravimeid ei osteta. Koolitarvetele tehtav kulutus 30 eurot liiga suur kulutus. Vaba aeg 50 eurot, liiga suur. Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
31.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse 6(13)
õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
32.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: Z R ja S Ki abielust on sündinud kaks last: xxx sündis tütar Z Ka (tlk 5, sünnitunnistus) ja xxx sündis tütar S Ka (tlk 5 pöördel, sünni tõend); alates 31.05.2019 lapsed elavad emaga.
33.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 10.02.2020.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2019 – 09.02.2020 eest seadusjärgses miinimummääras (kummagi hageja nõue 2272 eurot).
34.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, ujumistrenni maksmise näol, riideid ostes jms); (ii) kostja tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida; (iii) laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks (riiete ja jalanõude kulude, eluasemekulude, hügieeni- ja ravikulude, koolitarvete kulude, vaba aja kulude osas; sh lastetoetus, kulude kooskõlastamine vanemate vahel); (iv) tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda, sh ei ole hagejad järjepidevalt kostjalt ütlalpidamiskohustuste täitmist nõudnud; (v) kostja majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda.
35.Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 759 eurot ja hageja II kulud 806 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.
36.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja märgib, et laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks 7(13)
piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Järgnevalt analüüsib kohus hagejate kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud ja nende suurus on järgmised:
HAGEJA I
HAGEJA II
Kulu suurus (eurot)
Kulu liik Toit Ravimassaaž / logopeed Ravimid ja hügieenitarbed, juuksur Koolikohustus Riided ja jalanõud Eluasemekulud Sidekulu Meelelahutus Taskuraha Sünnipäeva tähistamine ja kingitused Huvitegevus Mänguasjad, raamatud
Arvestades hagejate poolt hagiavalduses, seisukohtades ja istungil esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit
Ravimid ja hügieenitarbed juuksur
Kulu suurus, eurot Hageja I Hageja II
Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on laste vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades laste vanust ja sugu ning hügieenitarvete tavapärast maksumust, juukselõikuse tavapärast maksumust ning hooajaliselt enam vajaminevate käsimüügiravimite ja vitamiinide maksumust, on mõlema lapse osas põhjendatud kuluks 25 eurot. 8(13)
Ravimassaaž / logopeed
Sidekulud
Koolikohustus, lasteaed
Riided ja jalanõud
Eluase
Meelelahutus
Taskuraha
Hageja II kulu on põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hageja I kulu on põhjendamatu, kuivõrd hageja I ei ole tõendanud, et vastav kulu oleks regulaarne ning vältimatult vajalik (see ei nähtu ka xxx tõendist I kd, tlk 157).
Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures laste vanust ja sideteenuse tavapärast maksumust. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 37,50 Põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole hageja II (eelkool) kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et + 80 eelkooliga seotud kulu on keskmiselt 37,50 (lasteaed) eurot kuus arvestusega, et tasu tuleb maksta + 20 9 kuul aastas (50 * 9 / 12). Hageja I kulude (lasteaia osas leiab kohus, et need on põhjendatud, üritused) arvestades koolitarvete tavapärast maksumust, mh käesoleva ajale iseloomulikust kontaktivaba õppest tulenevat mõningast kokkuhoidu, mille aga sisuliselt muudab olematuks vajadus tagada digivõimekus vastavas vormis õppetöös osalemiseks.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvavad lapsed ning lasteriiete (sh trennivarustuse ja talveriiete) tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 600 eurot aastas lapse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatu võimaldab tagada lastele piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures laste vanusest ja huvidest tulenevaid iseärasusi.
Hagejate elukoha puhul on tegemist üürikorteriga, kus elab 5 inimest (kogukulu seega 5x136=680). Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust korteris ning ka asjaolu, et seal elab 5 pereliiget, leiab kohus, et kommunaalkulud keskmiselt summas 260 eurot kuus (680420) ei ole ülemäärased. Nimetatud kuluga tuleb arvestada, seda ei ole vaidlustanud ka kostja.
Kohus peab kulu suurust põhjendatuks kummagi lapse osas 20 eurot kuus. Kostja on sellist kulu suurust põhjendatuks pidanud. Hagejad on selgitanud, milliste tegevustega seonduvalt kulu tekib.
Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 9(13)
Sünnipäeva tähistamine ja kingitused
Huvitegevus Mänguasjad, raamatud Kokku:
Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud.
Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud.
708,50
37.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 546 eurot kuus ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 708,50 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 273 eurot kuus (546 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 354,25 eurot kuus (708,50 / 2).
38.Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, ujumistrenni maksmise näol, riideid ostes jms). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Riiete ostmist jms ei ole kohtu hinnangul võimalik ülalpidamisena käsitada, kuivõrd kostja ei ole esile toonud panuse rahalist väärtust ega ole tõendanud kokkuleppe olemasolu vanemate vahel, mille kohaselt on kostjal võimalik elatist tasuda muul viisil kui raha maksmise teel (PKS § 100 lg 1 - 3).
39.Kostja on märkinud, et lastega seotud kulud tuleks vanemate vahel kooskõlastada. Kohus kostjaga ei nõustu. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodust tuleneb, et hagejate ema ei ole kohustatud kostjaga laste kulusid kooskõlastama. Kostja on kohustatud lastele mõeldud elatise tasuma laste emale, kes omakorda otsustab, mil viisil ta selle arvelt laste vajalike kulusid kannab.
40.Kostja märgib, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda. Kostja töötasu on 720 eurot kuus (selle üle pooled ei vaidle), samuti kostja saab tööandjalt lisatasusid. Kostja saab igakuiselt pensioni summas 164,17 eurot ja toetust summas 43,21 eurot. Kostja teeb regulaarselt erinevas suuruses sularaha sissemakseid. Kostja saab regulaarselt kolmandatelt isikutelt erinevas suuruses rahaülekandeid. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx; puuduvad hüpoteegid ja keelumärge). Isiku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (reg nr xxx). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on rahuldav, kuid siiski mitte sedavõrd hea, et võimaldaks hagejatele nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus teeb järeldused kostja majandusliku võimekuse ning põhjendatud elatise suuruse osas allpool. 10(13)
41.Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et hageja I kulud on väiksemad, kui seadusjärgne miinimummäär eeldab (584 vs 546) ning et kostja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd hea, et võimaldaks lastele miinimummääras elatist tasuda, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 486 eurot kuus (546-60) ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 648,50 eurot kuus (708,50 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 243 eurot kuus (486 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 324,25 eurot kuus (648,50 / 2).
42.Kostja märgib, et tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida, mistõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja on selle tõendamiseks esitanud xxx arstitõendi (tlk 27), kust nähtub, et kostjal on 50% töövõime kaotus alates 31.12.2016 – 31.12.2021, kuivõrd tal on diagnoositud xxx, xxx ning xxx. Kostja on ise kinnitanud, et käib tööl ja teenib sissetulekut. Tal on tööauto ning tema töötulemused on head (makstakse tulemustasu ja preemiat). Kostja ei ole selgitanud, kuidas eelnimetatud terviseprobleemid teda suuremat sissetulekut teenimast takistavad. Kohus leiab, et kostja töövõime võib küll olla teatud määral vähenenud, kuid siiski ei takista tal sissetulekut teenimast. Samas leiab kohus, et töövõime vähenemist tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus teeb järeldused kostja töövõime ning põhjendatud elatise suuruse osas allpool.
43.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb: (i) hageja I kasuks välja mõista elatis summas 175 eurot ühes kalendrikuus alates 10.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; (ii) hageja II kasuks välja mõista elatis summas 225 eurot ühes kalendrikuus alates 10.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus arvestab siinjuures kostja majanduslikku seisukorda (sh tema sissetulekute suurust) ning kostja piiratud töövõimest tulenevaid võimalikke takistusi suurema sissetuleku teenimisel. Eelnimetatud summas elatise maksmine on kostjale tema sissetulekuid arvestades jõukohane ega kahjusta tema enda esmavajaduste katmist, samas tagab hagejatele piisava ülalpidamise ka kostja poolt.
44.Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2019 – 09.02.2020 eest seadusjärgses miinimummääras (kummagi hageja nõue 2272 eurot). Kostja märgib, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda, sh ei ole hagejad järjepidevalt kostjalt ütlalpidamiskohustuste täitmist nõudnud. 11(13)
PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.
45.Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kosjalt nõudnud elatist tagasiulatuva nõude perioodil. Kostja on tõendanud, et ta on vaidlusalusel perioodil hagejatele ülalpidamist andnud, tasudes hagejate igakuised vältimatuid kulutusi (vt nt tlk 73, pangakonto väljavõte) ning kandes ka mõned korrad raha üle hagejate seadusliku esindaja pangakontole (selle osas vaidlus puudub, vt mh käesoleva otsuse p 25). Arvestades aga tagasiulatuva elatise suurust ja asjaolu, et seda nõuavad kaks hagejat, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine asetab kostja õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja keskmist majanduslikku seisukorda ja tema tervislikku olukorda ning asjaolu, et hagejad ei ole nõudeperioodil elatise tasumist nõudnud). Hageja on elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
46.Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et S K on kohustatud maksma punktides elatise iga kuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks Z R arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is.
47.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 12(13)
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
49.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot kummagi hageja nõude osas. Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.