Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tee 87-57, Mooni 50 ja Mooni 50a asuvad kinnistud (kinnistud) kostja lahusvara hulka. Abieluvaraleping sõlmiti selleks, et muuta võlgnik varatuks, st kahjustati tema võlausaldajate huve. Kostja võõrandas kinnistud 2005. a-l kolmandatele isikutele, sh üks kinnistu võõrandati edasi võlgniku emale. Harju Maakohus kuulutas 27. veebruaril 2009 välja võlgniku pankroti ja nimetas ametisse halduri. Võlgnikul on täitmata kohustused kolmandate isikute ees. Kuna hagi esitamise ajaks oli kostja kinnistud võõrandanud, ei ole tal võimalik neid tagastada. Seetõttu peab kostja hüvitama pankrotivarasse poole abieluvaralepinguga kostja lahusvaraks määratud vara väärtusest, s.o 773 000 krooni (49 403 eurot 70 senti). Abieluvaralepingu järgi on poolte jagatud ühisvara väärtus 1 546 000 krooni. Abieluvaralepingu kohaselt on kinnistud koormatud ühishüpoteegiga, kuid kostja ei ole tõendanud, et hüpoteegid tagasid mingeid kohustusi. Kui ühishüpoteek tagas võlgniku kohustusi, võis ta jätkata nende täitmist sõltumata kinnistute üleandmisest kostjale. Kui kostja täitis kinnistute võõrandamisel võlgniku kohustused, tekkis tal võlgniku vastu vastunõue, kuid ta ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud.

vabastatud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud nõuet pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks (PankrS § 122 lg 1). PankrS § 119 lg 1 ei ole kohaldatav abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise korral. Sellega langeb ära üksnes alus, millega jagatud ühisvarast anti või kohustuti andma osa või kogu vara ühe või teise poole vara hulka, kuid sellega ei teki alust arvata kogu jagatud ühisvara võlgniku pankrotivarasse. Kuna haldur ei esitanud kohtule nõuet jagada poolte ühisvara ja eraldada võlgniku osa pankrotivarasse, ei saanud maakohus selle nõude kohta seisukohta võtta ilma hagi piire ületamata (TsMS § 439 ja § 229 lg 1). PankrS § 119 lg 3 koosmõjus võlaõigusseaduse § 115 lg-ga 1 ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt pankrotivarasse kahjuhüvitisena poolt abieluvaralepinguga saadud kinnistute väärtusest ühisvara jagamata. PankrS § 119 lg 3 näeb ette õiguse esitada hüvitamise nõue PankrS § 119 lg-s 1 sätestatud tagasitäitmise nõude asemel juhul, kui tagastamisele kuuluvat vara ei ole võimalik pankrotivarasse tagastada, kuid see ei ole kahju hüvitamise nõue. Õige ei ole hageja seisukoht, et ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 alusel jagada üksnes juhul, kui vara on säilinud. Olenemata ühisvarasse kuuluvate asjade olemasolust, ei ole võimalik enamsaadud ühisvara arvel hüvitist nõuda PankrS § 122 järgi ühisvara jagamise nõuet esitamata. Abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõue on maakohtu varasema otsusega rahuldatud ja selles osas on otsus jõustunud ning hagi ja esimene apellatsioonkaebus on osaliselt rahuldatud. Seega tuleb maakohtu ja esimese apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

abieluvaralepingus märgitud kinnistute väärtusest). Kohtud jätsid hageja hüvitisnõude rahuldamata põhjendusega, et hageja ei esitanud kostja vastu PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ühisvara jagamise hagi. Kolleegium ei nõustu kohtute järeldusega. Haldur võib PankrS § 122 lg 2 järgi esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kolleegium leiab, et kuna hageja eesmärgiks oli saada kostjalt hüvitisena pool abieluvaralepinguga kostjale üle antud ühisvara väärtusest, oleks maakohus pidanud kvalifitseerima hageja hüvitisnõudena esitatud nõude ühisvara jagamise nõudeks. Asjaolu, et hageja ei esitanud hagis selget taotlust võlgniku ühisomandi osa pankrotivarasse väljanõudmiseks, ei tähenda, et hageja nõuet ei saa käsitada ühisvara jagamise hagina PankrS § 122 lg 1 tähenduses. Hagejal on PankrS § 122 lg 1 ning § 119 lg-te 1 ja 3 koostoime alusel õigus nõuda tagasivõidetud ühisvara asemel hüvitist kaotatud ühisvara väärtuse arvel (eeldusel, et kostja teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest) ja sellise nõude hageja põhimõtteliselt esitaski. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 27. veebruari 2009. a määrusega. Seega esitas hageja PankrS § 122 lg-s 1 sätestatud hagi sama paragrahvi teises lõikes ettenähtud tähtaja jooksul.

Seega peab maakohus ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuma vara omandamise ajal, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS-ist ning arvestama vajadusel mh abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid (enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 19 lg 2).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.