2.Välja mõista K.Oelt K.Oe kasuks alates 29.01.2022 kuni K.Oe täisealiseks saamiseni elatis 100 eurot kuus ja elatis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 900 eurot.
3.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelmise kuu 28-ndaks päevaks, K.Oe kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx ASis, selgitusega „elatis lapsele“.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED NING VASTUVÄITED KOSTJA
SEISUKOHTADELE
1.Hageja esindaja esitas 12.04.2021 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks (digi tl 25). Hageja nõuab kostjalt elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o hagi esitamisel 292 eurot kuus. Ühtlasi taotles hageja välja mõista kostjalt ka tagasiulatuv elatis alates 07.04.2020 või maksimaalselt võimaliku aja eest.
2.Hageja märkis, et kostja on hageja ema. Isa kohta kanne puudub, seega on hagejal ainult üks vanem. Kohtumäärusega 15.12.2015 asjas nr 2-15-7486 (digi tl 7-13) on kohus piiranud kostja K.Oe hooldusõigust hageja K.Oe kohta täielikult. Eestkoste vormistati määrusega Aegviidu vallale (Aegviidu Vallavalitsus), mis on läinud pärast ühinemist Anija vallaga kohustuseks Anija vallale (Anija Vallavalitsus).
3.Kostja K.O on lubanud pärast kohtumäärust mitmel korral eestkosteasutusele hakata lapsele elatist ise vabatahtlikult kandma, kuid see ei ole toimunud. Ainsateks laekumisteks kostjalt on aastatel 2019-2021 neli ülekannet 20 euro kaupa kokku 80 eurot ning ülekanded xxxxxxx H. O kaks korda 20 ja 25 eurot, kokku 45 eurot (digi tl 15-16). Eestkosteasutusele teadaolevalt on kostja K.O käinud tööl, saanud töövõimetoetust, kuid elatise kohustust ei ole täitnud. Kuna kostja ei ole seni suutnud täita oma ülalpidamiskohustust lapse K.Oe suhtes ning on alust arvata, et ta ei hakka seda täitma ka tulevikus, on lapse huvides, et kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja elatis.
4.Tagasiulatuva elatise nõude osas märkis hageja, et kuivõrd kostja ei ole siiani täitnud lapse ülalpidamiskohustust, on kostja varaliselt kahjustanud oma last, kellel on saamata jäänud elatis alates ajast, mil kostja ei tegele enam tema kasvatamisega. K.O elab praegu asendushooldusel hooldusperes xxxxxx xxxxx M. S juures, kellega tal on väga head suhted. Lapse ülalpidamiseks on riiklikud asendushooldusrahad. Lapsel puuduvad isiklikud rahalised vahendid.
5.Hageja on kostja 30.04.2021 seisukohale vastanud 11.05.2021 (digi tl 134-136) ja märkinud, et kuigi kostja väidab, et on hageja esindajaga leppinud kokku lapsele elatise maksmises summas 20 eurot kuus, kinnitab hageja esindaja, et kostjaga ei ole antud küsimustes ühtegi kokkulepet sõlmitud. Hageja esindaja on korduvalt teavitanud kostjat ülalpidamiskohustusest, soovinud leida võimalusi kokkulepeteks ja kompromissideks. Kostja on korduvalt jätnud tulemata kokkulepitud kohtumistele ning nendel vähestel kordadel, mil kostja on ilmunud kohtumisele, ei ole ta täitnud ühtegi enda poolt antud lubadust, seega on kostja hoidnud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning teadlikult ja tahtlikult kahjustanud hageja varalisi huve. Teadaolevalt kostja K.O viibib minimaalselt oma ema elukohas, mis on Anija valla poolt eraldatud sotsiaaleluruum, mistõttu tegelikkuses ei ole kostja Anija valla teenustest otseselt sõltuv. Samuti ei ole kostja pöördunud Anija valla sotsiaalosakonna poole, et taotleda endale vajalikku abi või toetust psühhosotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks. Kostja ei ole pikkade aastate jooksul soovinud oma elukorraldust muuta ega saada tuge oma sotsiaalmajanduslike, psühholoogiliste ja emotsionaalsete probleemide lahendamiseks, samuti on kostjapoolne koostöö soov olnud minimaalne ning ebapiisav. Kostja ei ole olnud ka piisaval määral huvitatud osalema oma poja igapäevaelu toetamisel, arendamisel ja suunamisel. Kostja ei anna hagejale emotsionaalset tuge ega vahetut ülalpidamist.
6.Kostja enda majanduslik seisund ei ole põhjustatud hageja poolt, mistõttu on ülekohtune kostja poolt hageja suhtes eirata seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja ei ole piisavalt olnud motiveeritud oma majandusliku seisundi parandamisest ja ei ole kasutanud selleks kõiki
olemasolevaid ja pakutavaid vahendeid, et tagada lapsele seadusest tulenevad õigused. Teadaolevalt on kostja käinud perioodiliselt tööl ning teeninud töötasu, mis näitab, et tegelikult on kostjal võimekus tagada endale regulaarset sissetulekut. Käesolevalt ei ole kostja samuti näidanud üles head tahet, et kasvõi vähimalgi määral anda lapsele ülalpidamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja on 30.04.2021 kohtule kirjalikult vastanud (digi tl 79-80) ning avaldanud, et ta nõustub hageja esindaja seisukohaga, et ta on jätnud oma pojale K.Oele vabatahtlikult maksmata igakuise elatisraha 20 eurot vastavalt kokkuleppele hageja esindajaga.
8.Lisaks märgib kostja, et ta on puudega (digi tl 101) ja tööl ei käi (töötamise registri väljavõte, digi tl 96) ning ainsateks sissetulekuteks on töövõimetoetus 427 eurot (digi tl 90-92), millest 30 eurot läheb kohtutäituritele, kostja vastu alustatud täitemenetluste katteks kogusummas 17382,51 eurot (digi tl 81-86) ja sotsiaaltoetus 41 eurot kuus (digi tl 87-89). Kinnisvara kostja ei oma, märkimisväärset vallasvara ei oma. Kostja märgib, et ta elab sotsiaaleluruumis ning faktiliselt tal ei ole ei vara ega rahalisi vahendeid. Kostja ei nõustu väitega nagu ta tahtlikult kahjustaks hageja finantsolukorda. Tõesti tal on vähe rahalisi vahendeid ja tasuda tuleb ka eluaseme, elamise ning tervisega seotu eest. Alati pole tõepoolest olnud võimalust maksta hagejale elatis ja see pole olnud tahtlik tegevus. Samuti märgib kostja, et seoses COVID-olukorra ja distantsõppega ostis ta hagejale sülearvuti ning mobiiltelefoni, võimaldamaks hagejal osaleda distantsõppes.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
11.Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet miinimumelatise saamiseks, seejärel tagasiulatuva elatise (kahju) nõuet ning lõpuks lahendab menetluskulude jaotuse küsimuse.
12.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga
võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
13.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja ema, kes ei ela hagejaga koos, ning hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kohus loeb tõendatuks, et kostjale on 26.04.2017 Töötukassa otsusega nr TVT/17/014050 määratud puuduv töövõime 100% kuni 30.03.2022 (töövõime hindamise taotlus, digi tl 90-92, puudega isiku kaart ja töövõimekaart, digi tl 101). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja ei omanud seisuga 29.04.2021 ametlikku töökohta tööl (töötamise registri väljavõte, digi tl 96).
14.PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
15.Ka Riigikohus on rõhutanud PKS § 102 lg 2 teise lauses sätestatud põhimõtet, et lapsevanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul tuvastas kohus, et kostjal puudub töövõime ning puudub ametlik töökoht. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolud mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101-s märgitud baassummat. Riigikohus on välja toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma (vt RKTKo 7.12.2009 nr 3-2-1-127-09 p 12). Arvestades eelnevat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni hageja K.Oe täisealiseks saamiseni 100 eurot kuus. See summa arvestab kostja sissetulekut (468 eurot), töövõimekaotuse protsenti (100%) ning lapsevanema kohustust käsutada oma rahalisi vahendeid ülalpeetava lapsega võrdväärselt. Samuti arvestab kohus elatise suurust määrates asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega (sh eestkostetava lapse toetus 240 eurot, PHS § 20 lg 4). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 900 eurot (9 x 100) ning alates 29.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 100 eurot kalendrikuus. Kui kohtumenetluse ajal (12.04.2021-28.01.2022) on kostja elatist teatud ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.
16.Hageja on nõudnud kostjalt ka maksimaalses ulatuses tagasiulatuvat elatist, s.o 3504 eurot (292 x 12). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt RKTKo 04.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Kuigi hageja esindaja on märkinud, et kostja on lubanud pärast 15.12.2015 kohtumäärust mitmel
korral eestkosteasutusele hakata lapsele elatist ise vabatahtlikult kandma, ei ole see toimunud. Ainsateks laekumisteks kostjalt on aastatel 2019-2021 neli ülekannet 20 euro kaupa kokku 80 eurot ning ülekanded xxxxxxx H. Oelt kaks korda 20 ja 25 eurot, kokku 45 eurot (digi tl 15-16). Samas ei ole hageja esindaja kohtule esitanud mistahes kirjalikke tõendeid, et ta oleks kostjalt varasemalt ülalpidamiskohustuse täitmist ühemõtteliselt ja konkreetselt nõudnud. Kohus leiab, et vajaduse ilmnedes oleks hageja pidanud esitama kostja vastu elatisnõude pikema viivituseta. Samuti ei ole hagis kirjeldatud, milline konkreetne kahju on hagejale elatise maksmata jätmisest tekkinud. Hageja esindaja on vastupidiselt märkinud, et hageja elab asendushooldusel hooldusperes ja lapse ülalpidamiseks on riiklikud asendushoolduse rahad, millest ei saa järeldada hagejale elatise maksmata jätmise tõttu tagasiulatuva kahju tekkimist. Lisaks on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine koormaks kostjat tema varalist seisu arvestades käesoleval juhul ebamõistlikult. Seetõttu jätab kohus vastava nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.