nr 2-21-11506 P.Pi ja K.Pi hagi M.Pi vastu Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 välja mõistetud elatise suurendamiseks kirjalik hagimenetlus
2.Suurendada M.Pilt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 P.Pi ja K.Pi kasuks väljamõistetud elatist.
3.Välja mõista M.Pilt P.Pi kasuks alates 29.01.2022 kuni P.Pi täisealiseks saamiseni elatis 150 eurot kuus ja ühekordne elatis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 900 eurot. Kohtuotsuse täitmisel arvestada ühekordsest elatisest maha M.Pi poolt perioodil 22.07.2021-28.01.2022 P.Pile elatiseks tasutud summad.
4.Välja mõista M.Pilt K.Pi kasuks alates 29.01.2022 kuni K.Pi täisealiseks saamiseni elatis 150 eurot kuus ja ühekordne elatis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 900 eurot. Kohtuotsuse täitmisel arvestada ühekordsest elatisest maha M.Pi poolt perioodil 22.07.2021-28.01.2022 K.Pile elatiseks tasutud summad.
5.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelmise kuu 28-ndaks päevaks, A.P kontole nr EExxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xx -is, selgitusega „elatis P ja K“.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Asjas menetluskulusid ei esinenud.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED NING VASTUVÄITED KOSTJA
SEISUKOHTADELE
1.Hagejad P.P (hageja I) ja K.P (hageja II) esitasid 22.07.2021 kohtusse hagi kostja vastu elatise suurendamiseks (digi tl 3-5). Hagejad märkisid, et elatisraha suurendamine on vajalik, kuna praegune elatisraha ei kata nende tegelikke kulutusi.
2.Hagejad esitasid 28.07.2021 täiendavad andmed hagejate igakuiste kulutuste kohta (digi tl 6). Samuti märkisid hagejad, et soovivad kostjalt elatise väljamõistmist kumbki 150 eurot kuus. Hagejad tõid välja, et hageja I igakuised kulutused on 370 eurot, millest eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 80 eurot, transpordikulud 40 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Hageja II igakuised kulutused on 380 eurot, millest eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 80 eurot, transpordikulud 40 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiukulud 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot.
3.Hagejad on kostja 16.08.2021 seisukohale vastanud 08.09.2021 (digi tl 16-17) ja märkinud, et hagejate poolt märgitud eluasemekulud ei ole vähenenud elukoha vahetumisega seoses, vaid on pigem tõusnud. Eelmises elukohas elab edaspidi hagejate õde M ja tasub sealsed kulud ise. Kuna lapsed on kasvueas, siis söövadki nad palju ning samuti on lastele vajalik mitmekesine toidulaud. Transpordi osas välja toodud kulutused kuluvad nii isa juures käimiseks kui ka arstide juures käimiseks ja väljasõitudeks, et avardada hagejate silmaringi. Tervishoiukulude osas märkisid hagejad, et kuivõrd P. on seedimise probleemid, siis on talle vajalikud igapäevased lisandid. K. prillide ostu vald ei toeta, sest hagejate esindaja sissetulek on suurem kui toimetulekupiir. Toetust eraldatakse toimetuleku piirsumma alusel. Lisaks on K migreen ning lastel on vajalik käia arstide juures, vajalikud on muretseda abivahendid ja ka ravimid/toidulisandid. Seoses hügieenitarvikutele kuluvate summadega märkisid hagejad, et need hõlmavad nii pesupesemise vahendeid, ihupesemise vahendeid, hügieenitarvikuid. P on suurem summa, sest ta on tütarlaps ja kulutusi rohkem. Hagejate riietele kuluva summaga seoses on hagejad märkinud, et hagejad kasvavad kiiresti riietest välja ning riided kuluvad katki. Isa käest on hagejad saanud eelnevalt sünnipäevaks/jõuludeks kingitustena paar T-särki, talveparkad, sokke ja paar paari pükse. Ülejäänud on muretsenud laste ema. Hagejate esindaja autoost ei kuulu siinkohal arutellu, kuna see on hagejate ema enda kohustus.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja on 16.08.2021 kohtule kirjalikult vastanud (digi tl 12) ning avaldanud, et ta vaidleb vastu taotletud elatise suurendamisele hagejate märgitud ulatuses. Kostja märkis, et on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus.
5.Kostja on esitanud vastuväited hagejate poolt välja toodud igakuiste kulutuste kohta ning märkinud, et kostja jättis hagejatele elamiseks oma talu xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx, mis aga nende käes põles 16.10.2015. Seejärel ostsid kostja vanemad korteri, kus pere tänaseni elas. Samal aadressil, xxxxxx-xxxxxx xxxxxx x-xx, elab ka kostja tütar M-P koos oma elukaaslasega, kellele laienevad ka kommunaalid. Kostjale teadaolevatel andmetel on hagejate ema kolinud koos lastega uue elukaaslase juurde, kus on poole väiksem pind. Kahjuks ei ole arusaadav, millise korteri eest kommunaale lastel vaja maksta on. Kostja leidis, et hagejate põhjendatud toidukuludeks saab pidada kummalegi 80 eurot. Puutumuses hagejate transpordikuludega märkis kostja, et siiani elasid hagejad koolist 300 meetri kaugusel, seega jääb selgusetuks, millisest transpordist käib jutt. Sidekulude osas kostja vastuväiteid ei esita, kuid hagejate tervishoiukulude osas märkis kostja, et tema teada ei ole lapsed kroonilised haiged ning K. prillide ostu toetab kostja andmetel ka vald. Kostja on seadnud kahtluse alla ka hagejate hügieenitarvetele kuluvad summad. Koolikohustuste täitmisele kuluva summa osas märgib kostja, et ilmselgelt ei kulu kummalgi lapsel koolis käimisele aastas 360 eurot ning puutumuses riietele ning jalanõudele kuluva summaga märgib kostja, et siiani ei ole ta laste seljas uusi riideid eriti näinud, ainult neid, mis kostja ise on ostnud. Seega soovib kostja uute riiete kohta tšekke.
6.Kostja märkis, et ei ole usutav, et hagejate ema palk võimaldas tal kanda laste kulutusteks igakuiselt kokku 750 eurot. Samuti ei usu kostja, et elukallidus on tõusnud kolm korda. Kostja lisab, et juunis ostis hagejate ema uue auto, mille ostuks kostja vanemad raha ei olnud nõus laenama. Kostja kahtlustab, et elatisraha nõue on seotud autolaenuga. Kostja palub elatisraha suurendamisel arvestada ka sellega, et tal on veel üks laps S.P kellele ta peab samuti ülalpidamist andma.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Esmalt märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
9.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat
15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
10.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagejate isa, kes ei ela nendega koos, ning hagejad on alaealiste lastena õigustatud saama seega kostjalt ülalpidamist. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, S:P (sündinud xx.xx.xxxx ).
11.Kohtu päringust kohtute infosüsteemi (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 on lõpetatud menetlus kompromissiga ning kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale I kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 50 eurot kuus ning hagejale II kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 50 eurot kuus.
12.Hagejad paluvad suurendada eelmärgitud määrusega välja mõistetud elatist ning mõista kostjalt kummalegi hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni välja elatis 150 eurot kuus, sest hetkel tasutav elatis ei kata hagejate tegelikke kulutusi.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool hagimenetluses nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi (vt RKTKo 17.05.2011 nr 3-2-1-33-11, p 26). Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-11915, p 12). Käesolevalt tuleb kohtul nentida, et Tartu Maakohtu 30.11.2015 määruses tsiviilasjas nr 215-12563, millega kummagi hageja kasuks mõisteti kompromissina välja kalendrikuus 50 eurot, ei ole kohus tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu tuleb kohtul käesoleva otsusega vastav kindlaks teha.
14.Esiteks märgib kohus, et on eluliselt usutav, et pärast 30.11.2015 määruse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning kostja poolt hagejatele tasutav elatis 50 eurot kuus (kokku 100 eurot kuus) ei ole 6 aasta möödudes hagejate ülalpidamiseks juba elukalliduse tõusu tõttu piisav. Hagejad on välja toonud käesoleval ajal nende ülalpidamiseks kuluvad summad, millest nähtuvalt on hageja I igakuised kulutused 370 eurot ja hageja II igakuised kulutused 380 eurot.
15.PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja töövõime on vähenenud. Seega tuleb asuda seisukohale, et
kostja on töövõimeline. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad töövõimelised lapsevanemad tegema kõik endast oleneva, et nende kõigi laste põhivajadused saaksid rahuldatud.
16.Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate kulutuste suurusele, seega tuleb kohtul hinnata, kas hagejate ülalpidamiskulud on vajalikud ja põhjendatud. Seejuures tuleb märkida, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt 2020. aastal läbiviidud teaduspõhises ja ka Riigikohtu poolt varasemalt tunnustatud (vt RKTKo 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16, p 14, RKTKo 7.02.2018 nr 2-15-15909, p 15) ja kohtu hinnangul usaldusväärses uuringus (vt lk-d 39-40) on leitud, et 13-17-aastaste laste baasvajaduste katteks kulub kalendrikuus 412 eurot ja 7-12-aastastel laste puhul 359 eurot. Hageja I on xx-aastane ja hageja II saab peagi xx-aastaseks. Kohus märgib, et üldjuhul tuleks laste kulutusi vaadata tsiviilasja põhiselt, kuid samas on nimetatud uuring oluliseks suuniseks, mille põhjal hinnata keskmise lapse vajaduspõhiseid kulutusi. Justiitsministeerium on 01.01.2022 kehtima hakanud ja muudetud PKS § 101 alusel välja töötanud elatiskalkulaatori, mille alusel oleks miinimumelatiseks hageja I puhul alates käesolevast aastast 213,44 eurot ja hageja II puhul 181,42 eurot. Sealjuures on nimetatud summade arvutuse puhul arvestatud maha ka asjaolud, et lastetoetusi saab hagejate ema (PKS § 101 lg 5) ning elatise 15% vähendamise nõue mastaabisäästu tõttu (PKS § 101 lg 7). Seega on hagejate nõue 150 eurot kuus mõlema hageja kasuks isegi madalam, kui seadusega sätestatud miinimumsumma, ning arvestades kostja vastuväidet, et tal on lisaks ülalpeetav S. P, on kohtu hinnangul lähtuvalt PKS § 102 lg-st 2 põhjendatud seaduses sätestatud baassummat ülalpeetavate võrdset kohtlemist silmas pidades mõnevõrra vähendada ning mõista kummagi hageja kasuks kostjalt välja hagis taotletud summa, s.o 150 eurot kalendrikuus.
17.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 kindlaks määratud elatist tuleb suurendada. Kohus mõistab kostjalt alates 29.01.2022 kuni mõlema hageja täisealiseks saamiseni kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus, samuti kummagi hageja kasuks ühekordse elatise perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 900 eurot (s.o 6 x 150). Kohus märgib, et juhul, kui kostja on menetluse ajal (22.07.2021-28.01.2022) hagejatele 30.11.2015 kohtumääruse alusel elatist tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada ühekordsest élatisest maha kostja poolt juba tasutud summad (s.o eelduslikult 2 x 300 eurot).
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Samas ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et menetluskulusid oleks tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.