Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-15658
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Margus 31 955 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
31 955 eurot
Linnu
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Linnu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Margus Lind (ik: XXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Indrek Kumm
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Margus Linnu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
viivistest summas 294 320,08 eurot. Ka faktooringuvõlgniku Ida Agro OÜ (pankrotis) suhtes algatati 01.06.2009 pankrotimenetlus ja 28.08.2009 kuulutati välja pankrot. Kuna 07.04.2010 kuulutati välja faktooringukliendi pankrot, loeti pankrotiseaduse (PankrS) § 42 kohaselt faktooringukliendi võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Seega pankroti väljakuulutamisega faktooringuleping lõppes. Tegemist on faktooringulepingu ülesütlemisele sarnase olukorraga. Seetõttu kuulub analoogia korras kohaldamisele faktooringulepingu lisa 7 üldtingimuste p 12.2.1, mille kohaselt faktooringulepingu ülesütlemisel kuuluvad faktoori poolt omandatud nõuded, mille eest pole faktooringuvõlgnikud tasunud, faktooringukliendi poolt viivitamatule tagasiostmisele. Nõuete tagasiostu hinnaks on kõik faktoorile antud ajahetkel faktooringuvõlgnike poolt tasumata arved nende tasumata osa ulatuses, tasumata intress, komisjonitasud ja kirjalike meeldetuletuste saatmise kulud. Hageja ja kostja sõlmisid 13.09.2007 käenduslepingu nr 26212K1, millega kostja võttis endale kohustuse vastutada faktooringulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate faktooringukliendi kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt faktooringukliendiga kuni summas 255 646,59 eurot (4 000 000 krooni). Hageja nõuab kostjalt 31 955 euro tasumist. 25.05.2009, 30.06.2010, 04.12.2009, 23.09.2011 ja 18.10.2011 on hageja saatnud kostjale võlateatiseid ja pankrotihoiatuse, milles teavitas kostjat faktooringulepingust tulenevast võlgnevusest ning palus kostjal tasuda võlgnevus käenduslepingus sätestatud ulatuses hiljemalt 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Kostja ei ole kohustust täitma asunud.
Kohus leidis, et faktooringulepingus on kokku lepitud tingimuslikus müügilepingus, st müüjapoolse tagasiostukohustuse tekkimises ostja (hageja) poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. Hageja on saatnud faktooringukliendile 24.04.2009 tagasiloovutamise teatise, milles palus tagasiloovutatavad arved tasuda hiljemalt 27.04.2009. Seega on hageja vastava tahteavalduse teinud. Üldtingimuste p-dest 11.1 ja 11.2 tuleneb selgelt, et faktooringuklient on vastava teate esitamisel kohustatud tasuma kõik faktooringuvõlgniku poolt täielikult või osaliselt tasumata arved ning sellise kohustuse tekkimiseks ei ole vaja teatada oma soovist nõuded tagasi osta. Seega on 24.04.2009 teatisega nõuete tagasimüük kui võlaõiguslik tehing toimunud ja hageja saab nõuda müügilepingu täitmist, mis seisneb tagasiloovutatavate arvete tasumises. Kuna kostja kohustus käenduslepingu p 1 kohaselt tagama faktooringukliendi kohustuste täitmist, vastutades temaga solidaarselt käendatava summa ulatuses, saab hageja nõuda arvete tasumist ka kostjalt. Käenduslepingu p 4 järgi on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks faktooringulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Seega oli kohustuse täitmise tähtpäev ka kostja jaoks 27.04.2009. Käenduslepingus on käendaja vastutuse maksimumsummaks lepitud kokku 255 646,59 eurot (4 000 000 krooni). Hageja on kostja vastu esitatavat nõuet ka oluliselt vähendanud, nõudes täitmist 31 955 ulatuses. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud viivisenõude. VÕS § 142 lg 2 teise lause kohaselt vastutab käendaja muu hulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sealhulgas viivise maksmise eest.
PankrS §-le 42. PankrS §-s 42 ei ole sätestatud faktooringulepingu ülesütlemisega analoogilist olukorda ja selle sätte alusel ei ole võimalik lugeda faktooringulepingut üles öelduks. Praeguses situatsioonis oleks rakendunud PankrS § 46, mis tähendanuks ikkagi faktoori poolt vastavate eelduste täitmisel lepingu ülesütlemisavalduse tegemist.
ning palus tagasiloovutatavad arved tasuda 27.04.2009. Nimetatud teatis on käsitletav tahteavaldusena VÕS § 238 lg 2 tähenduses. Eelneva alusel on maakohus õigesti tuvastanud, et vastava teate saamisel on faktooringu klient kohustatud tasuma faktooringuvõlgniku tasumata arved (täitma tagasiostukohustuse) ning sellise kohustuse tekkimiseks ei ole vaja eraldi kokkulepet. Sellest tulenevalt ei ole õige apellandi väide, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti faktooringulepingu üldtingimuste p-i 11.1 ning lisaks teatele tulnuks veel kokku leppida nõuete tagasiostmine. Apellant on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 238 lg 2 kohaselt tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjalt ning maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu vastavale praktikale (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-08, p 17). Kuna apellant käendajana tagas tagasiostukohustust ehk sellest tuleneva rahalise kohustuse täitmist, siis on hagejal õigus nõuda käendajalt selle kohustuse täitmist ning maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.