Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

XX.XX.XXXX.

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused V.L. on alaealiste V.A.L. ja E.L.L. isa. Laste ema A.-L.L. laste seadusliku esindajana on esitanud kohtusse hagid kostjalt kummalegi lapsele alammääras elatise väljamõistmiseks alates 22.03.2021. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja alates sellest kuupäevast laste ülalpidamise kohustust. Kostjale on hagiavaldus hagejate nõuetega kätte toimetatud isiklikult 13.05.2021. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et V.A.L. ja E.L.L. hagid tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Rahvastikuregistri andmetel on V.L. V.A.L, ik XXX, ja E.L.L, ik XXX, isa. Lapse vanemana on temal alaealise lapse ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1 alusel. Alaealise lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurus on sätestatud seaduses (PKS § 101 lg 1). Kostja on maksekäsu kiirmenetluses vaielnud elatise maksmisele vastu, sest kostja viibis vahi all ja sissetulekut ei omanud. Hagiavaldusele kostja enam vastust ei esitanud. Jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas on kostja süüdi mõistetud mitme kuriteo toimepanemises ja teda on karistatud liitkaristusena pikaajalise vangistusega. Kohus möönab, et kostjal võib puududa vangistuses sissetulek, kuid kinnistusregistri andmetel kuulub temale lisaks XXX A.-L.L. ühisomandis olevale kinnistule ka ainuomandis olev kinnistu XXX. Seadus ei piira elatise maksmise kohustuse täitmist ainult igakuise sissetuleku arvelt, millest raha maksmine on peamine lastele ülalpidamise andmise viis. Kohustatud isik võib ja peab alaealistele lastele ülalpidamist andma igakuise sissetuleku

puudumise korral ka oma muu vara arvelt. Kostjale kuuluva kinnisasja võib välja üürida, võõrandada saadava raha hoiustamise ja sellest igakuiste väljamaksete tegemisega vms. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates ülalpidamise kohustuse täitmata jätmisest 22.03.2021 alammääras, mis on käesolevalt 292 eurot kuus ja mille suurus muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel või alammääras elatise suuruse muutumisel seadusemuudatuse alusel. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetlusosalise kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku materjalide kohaselt puuduvad hagejatel menetluskulud, mida on seaduse kohaselt võimalik välja mõista kostjalt: elatise hagi on riigilõivuvaba ning hagejad ei ole kandnud õigusabi kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.