Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-6270
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
V. B.i hagi Cyber System OÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1030 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. november 2015.a
Menetlusosalised
Hageja :
V. B. (IK xxx, e.ukoht: xxx; e-post: xxx
Kostja:
Cyber System OÜ (RK Narva mnt 8, 41536 Jõhvi; e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
Aleksei Naumkin (Vismaior Õigusbüroo OÜ, Narva mnt 11 D, Tallinn; e-mail: [email protected])
Jätta V. B.i hagi Cyber System OÜ vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja V. B.i kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
poolt). Ostu-müügilepingu sõlmimisel selgitati ostjale, et garantiiajal probleemide tekkimisel tuleb võimalikult täpselt fikseerida arvuti häired, pöörduda müüja (so kostja) poole, kes omakorda käsundab Cyber Service OÜ-le arvuti vastu võtma kontrollimiseks ja rikkumiste avastamisel saatma arvuti Toshiba partnerile Servisa ICT, kellel on ainsana õigus Eestis garantiiajal Toshiba arvutiga tegeleda. Hageja ostis arvuti 29.10.2012.a ning kuni 2014.a juunikuuni probleeme ei esinenud.
Sama paragrahvi 2.- lõikest ja TsMS § 5 lg 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hagiavalduse kohaselt andis hageja esmakordselt arvuti remonti juunis 2014.a seega ca 2 aastat pärast arvuti ostmist. Eeltoodust tulenevalt saab üheselt järeldada, et ostjale antud arvuti vastas müügihetkel ja ka pärast seda lepingutingimustele VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu osas reguleerib täiendavalt lepingu taganemise eelduseks olevat olulist rikkumist VÕS § 223 lg 1, millest tulenevalt võib lepingust taganemise aluseks olla ka parandamise ebaõnnestumine, parandamisest või asendamisest keeldumine või mõistliku aja jooksul tegemata jätmine ning lg 2 järgi tarbijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine. 11.3 Asja materjalidest tulenevalt oli tootel müügigarantii 4 aastat. Müügigarantii puhul võtab isik (müüja) endale lepingulise kohustuse täita ostja nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. (VÕS § 230). Juhul, kui garantii järgi kohustatud isikuks ei ole müüja, vaid kolmas isik (nt tootja), tegutseb müüja tema esindaja või kohustatud isiku tahteavaldust vahendava isikuna. Hageja ega kostja kohtule müügigarantii tingimusi sisaldavat dokumenti ei ole esitatud. Müügigarantii sisuks võib § 230 lg 1 kohaselt olla kohustus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Kohus juhib tähelepanu VÕS § 231 lg 4 p 1, mille kohaselt annab tarbijalemüügi korral müügigarantii ostjale õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Pretensioonis nõuab hageja muuhulgas asja väljavahetamist. Kohtumenetluses ei ole hageja asja väljavahetamise soovi avaldanud.
ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele (vt Riigikohtu 25.02.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). VÕS § 134 lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Müügilepingust tulenev ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele VÕS § 134 lg 1 mõttes. Kohus ei välista, et teatud asjaajamised võivad põhjustada ebamugavust, kuid iga ebamugavustunne ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamisele. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine välistatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata ning jätab selle rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.