Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-18591

2-20-18591 lapse soovi jätkata haridusteed kõrgkoolis. Kuna kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust üle 10 aasta, väljendades üheselt oma suhtumist nii kehtivasse õiguskorda kui ka laste ülalpidamisse (heaolu tagamisse), siis puudub alus kompromissiks. Hageja palub kohtul hagi tagamisena välja anda kohtumäärus, mis võimaldaks hagejal saada kohtumenetlusaegset elatisabi ja kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv hagi tagamiseks, summas 50 eurot. Kostja seisukohad 11.02.2021 vastuses kostja ei esita vastuväiteid selle kohta, et tulenevalt perekonnaseaduse § 97 lg 2 alusel on hagejal õigus ülalpidamist saada, kui ta on täisealine ning on omandamas keskharidust. Asjaolu, et hageja on täisealine ja õpib praegusel hetkel gümnaasiumis, on hageja põhjendanud. Hageja on 17.12.2020 avalduses välja toonud loetelu kulude kohta ning märkinud kulude igakuiseks kogusummaks 530 eurot. Samas on hageja soovinud elatist summas 292 eurot, milleks on pool Vabariigi Valituses poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alamäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud säte kohaldub üksnes alaealiste laste, mitte täisealiste suhtes. See tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab PKS § 101 mõista selliselt, et see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-11915 (p 10). Lisaks eeltoodule on antud juhul hageja näidanud oma avalduses, et tema igakuised kulud on kokku 530 eurot, mitte 584 eurot. Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et hagiavalduses on hageja märkinud igakuisteks kulutusteks 530 eurot, ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Seega on kostja nõus tasuma hagejale elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni summas 265 eurot kuus. Hagiavalduses hageja väide, et ta jätkab kindlasti haridusteed kõrgkoolis, on paljasõnaline ning ennatlik, kuna hageja õpib veel gümnaasiumis ega pole tõendanud kõrgkoolis õppimist ja sinna õppima asumist. PKS § 97 lg 2 sätestab, et täisealine on ülalpidamist õigustatud saama juhul, kui ta omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seaduseandja on konkreetselt viidanud asjaolule, et täisealise ülalpidamise õigus rakendub siis ja ainult siis, kui ta teostab reaalselt õpinguid kõrgkoolis. Kostja leiab, et kõigepealt tuleb hagejal saada kõrgkooli sisse ja seal ka asuda reaalselt õppima, esitades selleks ka vastavasisulised tõendid, et hagejale üldse laieneks õigus täiendavaks ülalpidamise saamiseks PKS § 97 lg 2 mõistes. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul jätta tähelepanuta hagiavalduses hageja poolne väide võimaliku haridustee jätkamise kohta ja alles hageja kõrgkooli õppimise asumisel ning õppimist tõendavate dokumente esitamisel vaadata uuesti üle elatise maksmise tingimused. Kostja palub rahuldada hagiavaldus osaliselt ning mõista välja elatisraha hageja kasuks kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 265 eurot kuus; hageja kõrgkooli õppimise asumisel vaadata uuesti üle elatismaksmise tingimused. 07.03.2021 e-kirjas esitab kostja kompromissiettepaneku tasuda hagejale elatist 265 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpetamiseni; haridustee jätkamisel kõrgkoolis ja selle tarbeks elatise soov jätta reaalsesse hetke, kui hageja juba teostab õpinguid kõrgkoolis. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

2-20-18591 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda PKS § 99. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 punktis 10 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema täisealiseks saanud lapse põhjendatud kulutused, tuleb elatise hagi lahendamisel hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid ja ülalpidamisvajadust. Hageja sai täisealiseks 15.12.2020, elab isast eraldi ja on ema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ema täidab oma ülalpidamiskohustust, lähtudes hageja vajadustest käesoleval ajal. Hageja õpib xxx x klassis, mis on tõendatud x väljavõttega. Kuigi perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, on ka üldteada asjaolu, et gümnaasiumi viimasel õppeaastal on ülimalt raske õppetööga samaaegselt töötada ja endale ise ülalpidamist teenida. Kohus on seisukohal, et ei saa eeldada, et täiskoormusega x.klassis õppival hagejal on eluliselt võimalik planeerida oma õppekoormust, leida töökoht ja käia õppimise ajal tööl ning teenida endale elamiseks vajalikke vahendeid täielikult ise, ilma et selle tõttu kannataks õppetöö. Kohtu hinnangul ei saa hagejalt õppetöö tõttu õppetöö toimumise ajal eeldada täistööajaga töötamist ja sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda ülalpidamist oma vanematelt. Pooled on üksmeelel selles, et hageja ülalpidamiskulud on ühes kuus vähemalt 530 eurot. Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista elatise 292 eurot kuus, millest tulenevalt oleksid hageja ülalpidamiskulud vähemalt 584 eurot kuus, millest kumbki vanem peaks kandma poole. Kohus andis pooltele 25.02.2021 e-kirjaga tähtaja esitada kõik täiendavad tõendid ja seisukohad. Hageja on 08.03.2021 menetlusdokumendis põhjendanud nõutava elatise suurust sellega, et hagiavalduses nimetatud kulude loetelu oli hageja koostanud viimase kalendrikuu kulude näitel ja kuna novembris oli hageja valdavalt distantsõppel, siis olid kulud sellevõrra soodsamad. Hageja ei ole esitanud täiendavalt tõendeid kulude suuruse kohta ega selle kohta, et hageja kulud oleksid suurenenud alates 2020 detsembrist. Käesoleval ajal toimub õppetöö jätkuvalt distantsõppel, samuti on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 7 määratud Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrusega nr 33 koolivaheajad ning toimuvad gümnaasiumi lõpueksamid, mille ajal samuti aktiivset õppetööd koolis vahetult ei toimu. Seega on hagejal võimalik hagiavalduses märgitud kulusid vajadusel asendada teiste kuludega. Kohus loeb hageja põhjendatud ülalpidamiskuludeks ühes kuus 530 eurot. Seega tuleb hageja vanematel kanda hageja ülalpidamiskulud kokku summas 530 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 265 eurot. Kostja on hageja kulude suurusega 530 eurot kuus nõustunud, samuti on kostja nõustunud maksma hagejale elatist 265 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulud on 584 eurot kuus. Kuna kostja ei ole väitnud, et tal ei ole majanduslikult võimalik elatist maksta, ei pea kostja oma majanduslikku seisundit tõendama. Kuna hageja õpib käesoleval ajal

2-20-18591 gümnaasiumis, siis on hagejal õigus saada ülalpidamist kui laps, kes täisealisena omandab keskharidust ja seega kuni keskhariduse omandamiseni. Hageja ei omanda käesoleval ajal kõrgharidust, seega ei ole õigust nõuda ja alust mõista välja elatist seoses kõrghariduse omandamisega. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise summas 265 eurot kuus alates 15.12.2020 kuni õpingute lõppemiseni xxx x.klassis. 265 eurot kuus on 90,75% hageja poolt taotletud elatisest, millega on hageja nõue suuremas osas rahuldatud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista välja elatis kauemaks kui õpingute lõppemiseni xxx x.klassis. Kui hageja alustab pärast õpingute lõppemist xxx xklassis õpinguid kõrghariduse omandamiseks või õppimist kutseõppe tasemeõppes, on hagejal võimalik pöörduda kohtusse vajadusel uue elatise nõudega. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna kostja on nõus elatise väljamõistmisega summas 265 eurot kuus ja asub eeldatavalt koheselt kohtuotsust täitma. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu 50 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.