Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hüvitama otsesed koolituskulud, kui ta vabastatakse teenistusest omal algatusel enne kohustusliku kolme aasta möödumist. Kostja õppis politseikoolis 4. novembrist 2002 kuni 24. septembrini 2004 ja lõpetas kooli 21. mail 2005, millest alates hakatakse arvestama kohustuslikku kolmeaastast töötamise aega. Kostja koolituskulud olid 57 982 krooni 20 senti. Kostja töötas politseis 16. veebruarist 200430. juunini 2004, 18. augustist 2004-1. oktoobrini 2004 ja 9. oktoobrist 2004-30. maini 2006. Kostja vabastati politseiteenistusest omal soovil 30. maist 2006. Kostja oli kohustatud peale politseikooli lõpetamist töötama hageja juures 1095 päeva, aga töötas 795 päeva. Tulenevalt kostja ametist lahkumise ajal kehtinud PolTS § 35 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 on kostja kohustatud hagejale hüvitama koolituskulud 795 päeva ulatuses, s.o 2436 eurot 15 senti. Hageja nõue muutus sissenõutavaks

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on politseikool riigi hallatav kutseõppeasutus, millesse vastuvõtmine toimub avaliku konkursi korras ja immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. Riigi õppeasutuse teenus on teenus, mida lisaks riigi tagatavale teenusele on võimalik saada ka eraõiguslikes õppeasutustes. Riigi tagatav teenus ja eraõigusliku isiku pakutav teenus ei erine teineteisest olemuslikult. Maakohus kvalifitseeris seetõttu õigesti pooltevahelise õigussuhte lepingulise suhtena. Teenuse osutaja ja õpilane sõlmisid eraõigusliku teenuse osutamise lepingu. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses või tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on leping, mille koolituskulude tagasimaksmise kohustuse tingimus on sätestatud seaduses. Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta seisukoht, mille kohaselt on koolituskulude nõude maksmapanek võimalik vaid isikute suhtes, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe. PolTS § 35 lg 1 p-s 4 sätestatud koolituskulude nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel, nagu maakohus õigesti leidis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium teeb TsMS § 691 p-le 3 tuginedes määruse, millega jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

õppekulusid sissenõudev asutus õppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile, lisades sellele täitedokumendina õppekulude teatise. Korra §-st 4 tulenevalt peab õppekulude teatis sisaldama ka vaidlustamisviidet. Korra § 9 kohaselt rakendatakse õppekulusid hüvitama kohustatud isiku suhtes Sisekaitseakadeemia lõpetamise ajal kehtivas määruses sätestatud õppekulude hüvitamise ja arvestamise nõudeid. Kostja Sisekaitseakadeemia lõpetamise ajal kehtinud politseiametnike, politseikadettide ja politseiõppeasutuse lõpetanute koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise kord ei näinud ette, et koolituskulude teatis oleks pidanud sisaldama vaidlustamisviidet. Ka ei olnud selles korras täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub riigi kantud koolituskulude sissenõudmine. Eelviidatud korra p 15 kohustas politseipeadirektorit rakendama „vastavaid meetmeid politseiametnike ja politseikadettide koolitus- ja täiendõppe kulude sissenõudmiseks seaduses sätestatud juhtudel". See, et riigi kantud koolituskulude arvestamise ja sissenõudmise menetlus oli puudulikult reguleeritud, ei anna alust esitada koolituskulude hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.