5.XX taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 293,35 eurot.
6.Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,68 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (146,68 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Välja mõista WW-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,67 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
2-19-18073 menetluskuludelt (146,67 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja WW (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel mõista kummaltki kostjalt välja 150 eurot elatist hageja kasuks alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XX.XX.XXXX QQ (ema) ja WW (isa) kooselust. Pärast poolte lahutamist jäi hageja elama ema juurde. Isalt on hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 300 eurot kuus alates 26.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2026. Isa ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ega täitemenetluses. Isal on täiteasjas nr 008/2019/467 seisuga 31.10.2019 elatise võlg 3950 eurot.
3.Puudub lootus, et võlgnik tasub oma lapsele elatist, võlgnikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kuna lapse isa hoiab kõrvale lapse ülalpidamisest, peavad osalema selles isa vanemad. Hageja hinnangul on kostjatel võimalik anda lapselapsele ülalpidamist, kostjatel on selleks piisavalt rahalisi võimalusi.
4.Menetluse käik
5.Kohus võttis hagi 19.12.2019 määrusega menetlusse ja rahuldas hagi 10.03.2020 tagaseljaotsusega. 29.04.2020 esitasid kostjad tagaseljaotsusele kaja viidates, et kostjatel esines mõjuv põhjus hagile mittevastamiseks. Kohus rahuldas 21.05.2020 määrusega kostjate kaja ja taastas menetluse. Kostjate vastuväited hagile
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
7.Kostjatelt ei ole alust elatist välja mõista, kuna elatis on kohtuotsusega välja mõistetud lapse isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna temal puudub sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.
8.Lapse isa ei olnud teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus elatise tasumiseks. Hageja peab tõendama, miks lapse isa ei tasunud elatist, vanavanemad peavad täitma
2-19-18073 ülalpidamiskohustust siis, kui isa ei maksa. Lapse isal ei olnud ühtegi dokumenti, mille alusel ta peab maksma. Kostjad teavitasid hageja isa nende vastu esitatud hagiavaldusest ning seejärel ta saatis kostjatele raha. Kostjad on esitanud kohtule maksekorraldused elatise tasumise kohta. Kostjate pojal ei ole Eestis arveldusarvet ja ta saadab raha oma vanematele, kuna summa ei ole väike ja vene arvelt eesti arvele saates lisandub teenustasu. Kaja esitamise seisuga kinnitab lapse isa, et hakkab tasuma kohtuotsusega ettenähtud elatisraha hageja ülalpidamiseks ning jätkab elatisraha tasumist ka edaspidi. Kostjad leppisid lapse isaga kokku, et viimane hakkab alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult kostja I kaudu.
9.Lapse isa ei ela pikemat aega Eestis, ta viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, tal ei ole Eestis vara ega sissetulekut, tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus.
10.Kostjate hinnangul on hageja käitumine pahatahtlik, kuna hagejal oleks olnud võimalik võtta kostjatega ühendust, et saada lapse isa kontaktandmed.
11.Kostjad viitavad PKS § 102 lg-tele 1 ja 2, millest lähtuvalt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning kostjad viitavad ka lapse vajadustele. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele
12.Kostjad olid teadlikud, et kohtulahend nende poja suhtes on jõustunud. Samas ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ja selle täitmiseks on vanem kohustatud ka kohtuotsuseta.
13.Elatise menetluses teatas lapse isa, et tahab osaleda lapse kasvatamises, kuid ei ole seda siiani teinud. Hooldusõiguse menetluses teatas lapse isa, et teab, et on olemas maksekäsk ja et ta peab elatist maksma. Kostjate väide, et lapse isa hakkab alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult, on paljasõnaline, kuna 18.05.2020 seisuga ei ole hagejale raha laekunud. Lapse isa tegi kostjale I ülekande 79 000 rubla, s.o 890 eurot, kuid kostja I ei ole raha hagejale üle kandnud. Ei vasta tõele, et ülekandetasu on väga kallis – see on 1% ülekande summast – isa saab vabatahtlikult täita oma kohustust lapse ees. Üksnes ülalpidamise lubadus ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisele.
14.Kostjad on pensionärid, kellel on pension ja kinnistu ning nad saavad poja abiga maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Kostjad ei ole haiged inimesed, nagu märgivad kajas. Kajale on lisatud kostja I haiguslugu, aga haigusloost nähtuvad vanad 2014–2017 haigused. Maakohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2020 otsusega hagi ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 150 eurot alates 19.11.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni 20.02.2026. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate enda menetluskulud nende endi kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 161,67 eurot ja riigi kasuks menetluskulude hüvitise 40 eurot.
16.Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostjad peaksid andma hagejale ülalpidamist olukorras, kus kostjate väitel on hageja isa selleks kohustatud enne kostjaid ning tal on selleks võimalus.
17.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et lapse isa on kätte saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071 tehtud lahendi. Seega on paljasõnalised kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa
2-19-18073 ei olnud teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist. Kohus nõustus hagejaga, et ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mistõttu lapse isal tuli täita ülalpidamiskohustust hageja suhtes ka ilma kohtulahendita.
18.Asjaolud, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, et tal ei ole Eestis vara ega sissetulekut ning tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus, tõendavad, et lapse isalt on elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus lapse isa ei ole taganud hagejale stabiilset, regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.
19.Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud kolme elatisemakse maksekorraldused (18.06.2020 300 eurot, 05.07.2020 300 eurot, 05.08.2020 300 eurot) heaks alguseks hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, kuid pelgalt esimese kolme makse osas ei ole kohtul võimalik teha pikemaajalisi järeldusi selle kohta, et lapse isa tõsikindlalt tasub edaspidi hagejale igakuiselt väljamõistetud elatist ja tasub ka varasemalt tekkinud elatise võlgnevuse hageja ees. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine lapse isalt otse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele oleks ebamõistlikult keeruline või kulukas, mistõttu asus kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust saab lapse isa täita hageja suhtes otse, mitte läbi kostja I.
20.Maakohus selgitas, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Kostjad ei ole hageja esitatud väitele vastu vaielnud ega toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et kostjate varaline seisund ei võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt väljatoodud asjaolud ning tõendid alust järelduseks, et kostjatel ei oleks võimalik hagejale ülalpidamist anda. Maakohus asus seisukohale, et vanavanemate varaline seisund võimaldab elatise hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
21.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
22.Maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme.
23.Kostjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et menetluses on tõendatud, et lapse isa on kätte saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071 tehtud lahendi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapse isa oleks kinnitanud isiklikult allkirjaga tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsuse kättesaamist või esitanud elektroonilise kättesaamise kinnituse. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et nii hageja kui ka tema ema on teadlikud sellest, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal, et tal ei ole Eestis vara ega sissetulekut, et tal puuduvad siin töösuhted või äritegevus. Seega ei ole lapse isal olnud võimalust tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsust kätte saada. Ekslik on maakohtu järeldus selle kohta, et kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa ei olnud teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist, on paljasõnalised.
24.Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Kostjate arvates ei ole alust mõista nendelt elatist välja, sest kohtuotsusega on elatis juba välja mõistetud lapse isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna tal puudub Eestis sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.
2-19-18073
25.Maakohus ei arvestanud kostjate esitatud tõendeid ja ignoreeris kostjate antud seletusi. Kostjad esitasid maksekorraldused, mis kinnitavad, et hageja isa hakkas tasuma elatist vabatahtlikult kostja I vahendusel. Maakohus hindas kostjate tõendeid ebaõigesti ja tegi maksekorraldustest väära järelduse.
26.Seoses PKS § 106 lg 2 kohaldamisega juhivad kostjad tähelepanu sellele, et hageja esindajale on teada hageja isa elukoht ja kontaktandmed ühenduse võtmiseks. Samuti on tõendatud, et hageja isa on võimeline tasuma elatist hageja ülalpidamiseks, kuna tal on piisav sissetulek ja vara Venemaal. Maakohus tegi ebaõige järelduse hageja väidetest, et lapse isalt on elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus isa ei ole taganud hagejale stabiilset, regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
30.Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad ette, et maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme. Kostjad on seisukohal, et neilt ei ole alust mõista välja elatist asenduskohustusena, sest elatis on juba välja mõistetud lapse isalt ning isal on võimalik elatist maksta ja viimane on käesoleva menetluse ajal asunud elatist ka tasuma.
31.Ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
32.Kostjate tõlgendus PKS § 106 lg 2 kohaldamise kohta ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tekib vanavanemal asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 18). Tegemist ei ole Riigikohtu poolt toodud ammendava loeteluga.
2-19-18073
33.Perekonnaseaduse seletuskirjas on märgitud, et ülalpidamise saamine võib olla võimatu või ülemäära raske muu hulgas näiteks juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isiku viibimiskoht pole teada, isik viibib vangis või on pidevalt välismaal. Samuti võib asenduskohustuse tekkimine olla seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Näiteks võib asenduskohustus kohalduda siis, kui ülalpidamist andma kohustatud isik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale, tema vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses pole viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Samuti võib ülalpidamise saamine olla ülemäära raske siis, kui isik on maksejõuetu või kui tal on küll vara, kuid see on vähelikviidne.
34.Seega ei ole vanavanematelt elatise väljamõistmine välistatud ka siis, kui elatis on välja mõistetud lapsevanemalt.
35.Kostjad on esile toonud, et hageja isa, kellelt elatis on välja mõistetud, viibimiskoht on teada, tal on Venemaal piisavalt vara ja ta on võimeline ise oma lapsele elatist maksma ning seega PKS § 106 lg 2 alusel elatise väljamõistmise eeldused ei esine. Kostjad heidavad hagejale ette pahatahtlikkust, kuna viimane ei võtnud elatise tasumise küsimuses ühendust oma isaga. Ringkonnakohus märgib, et kõik need väited on jäänud paljasõnaliseks. Selliste vastuväidete korral oleksid kostjad pidanud tegema usutavaks, et hageja isalt elatise saamine ei nõua hagejalt ebamõistlikke pingutusi. Kostjad ei ole esitanud hageja isa täpseid kontaktandmeid, millelt hageja oleks pidanud nende hinnangul elatise sissenõudmiseks kontakti võtma. Kostjate väited hageja isa hea varandusliku seisu kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata.
36.Kostjate ja nende poja vaheline väidetav kokkulepe, et nende poeg hakkab edaspidi vabatahtlikult elatist tasuma kostja I kaudu, ei ole hageja ja tema isa vahelistes suhetes siduv ega täida seega hageja soovitud eesmärki saada edaspidi regulaarselt elatist. Asjaolust, et kostja I on tasunud perioodil juuni–oktoober 2020 elatist, ei saa teha järeldust, et hageja isa täidab edaspidi hageja ülalpidamiskohustust.
37.Seega tulenevalt asjaoludest, et hageja isa on viibinud pikemat aega hagejale täpsemalt teadmata kohas Venemaal, puudub tõendatud info hageja isa sissetulekute ja vara kohta ning täitemenetlus on senini ebaõnnestunud, asus maakohus põhjendatud seisukohale, et kostjatel on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel ülalpidamist.
38.Kostjad väitsid, et hageja isale ei ole kätte toimetatud maksekäsku, millega temalt elatis välja mõisteti, mistõttu ei ole ta saanud oma kohustust täita. TsMS § 484 lg 3 järgi tuleb võlgnikule kätte toimetada makseettepanek. TsMS § 496 lg 1 järgi teeb kohus maksekäsu, kui võlgnik ei ole esitanud makseettepanekule vastuväidet ja § 489 lg 6 järgi toimetakse maksekäsk võlgnikule kätte. TsMS § 489 lg 7 järgi kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Kohtule on esitatud maksekäsu menetluse toimiku väljaprint, mille kohaselt on 17.12.2018 maksekäsk WW-le e-kirjaga kätte toimetatud 21.12.2018 (tl 80). Eeltoodust saab järeldada, et lapse isale on maksekäsk kätte toimetatud. Samas TsMS § 489 lg 7 järgi ei ole maksekäsu täitmisel selle kättetoimetamine oluline.
39.Kostjad vastutavad vanavanematena PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kuivõrd kostjad ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, milleks saaks teha järelduse, et nad ei ole oma varalise seisundi tõttu võimelised ülalpidamiskohustust kandma ega ka seda, et nende varaline seisund oleks erinev, siis on
2-19-18073 põhjendatud maakohtu otsus mõista välja elatis kostjatelt võrdsetes osades kokku samas ulatuses, s.o kokku 300 eurot, nagu see on väljamõistetud hageja isalt.
40.Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega maksekorraldused kostja I poolt elatise 300 eurot tasumise kohta 05.08.2020, 23.09.2020 ja 15.10.2020. Kuna enne kohtuotsuse tegemist toimunud ülekannete kohta oleks saanud kostjad esitada tõendid maakohtu menetluses ja kostjad ei ole põhistanud, miks nad ei esitanud tõendeid maakohtule, ning hageja on vastuses apellatsioonkaebusele nõustunud, et 15.10.2020 on 300 eurot tasutud, siis TsMS § 231 lg 2 ja § 652 lg 4 järgi jätab ringkonnakohus tõendid vastu võtmata. Hageja poolt koos apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõend menetlusdokumentide vastuvõtmise kohta on esitatud ka maakohtule, mistõttu puudub vajadus selle vastuvõtmiseks. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid menetlusosalistele ei tagastata, kuid eemaldatakse toimikust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
42.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate (apellantide) kanda.
43.Hageja (vastustaja) esitas vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes tööd 2 tundi tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). 12.03.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja apellatsioonimenetluses kandnud täiendavalt kulusid 40 minuti osutatud õigusabi eest (tutvumine kohtu kirjaga ja kliendi nõustamine 15 minutit; seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 25 minutit) 73,35 eurot.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks pidi ta tutvuma apellatsioonkaebusega ja eeldatavalt suhtlema kliendiga, ning 12.03.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud ja tunnitasu vastav tavapärasele. Hageja on palunud hüvitada kulud ilma käibemaksuta.
45.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku 293,35 eurot. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kaasapellandid menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise summa ei jagu täpselt, siis mõistab ringkonnakohus kostjalt I välja 146,68 eurot ja kostjalt II 146,67 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lgle 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
2-19-18073 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.