Otsuse avalikult teatavaks 13.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-18073
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
A D hagi N Ba, V Bi vastu elatise nõudes 2700 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A D (isikukood xxx), seaduslik esindaja O G (isikukood xxx, elukoht xx), lepinguline esindaja Janika Drobot esindajad (OÜ HUGO, e-post: [email protected]); Kostja 1: N Ba (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja 2: V B (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostjate lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise 28.08.2020, edasi kirjalikus menetluses aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A D hagi N Ba, V Bi vastu elatise nõudes.
2.Mõista N Balt A D kasuks välja igakuine elatis alates 19.11.2019 kuni A D täisealiseks saamiseni xxx summas 150 eurot kuus.
3.Mõista V Bilt A D kasuks välja igakuine elatis alates 19.11.2019 kuni A D täisealiseks saamiseni xxx summas 150 eurot kuus.
4.Igakuise elatise maksmisel võtta arvesse N Ba poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
5.Jätta hageja A D menetluskulud võrdsetes osades kostjate N Ba ja V Bi kanda ja kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 402,33 eurot.
7.Mõista kostjalt N Ba hageja A D kasuks välja menetluskulud summas 161,67 eurot.
8.Mõista kostjalt N Ba Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitis 40 eurot.
9.Kohustada kostjat N Bat tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale A D viivist võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Kohustada kostjat N Bat tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Mõista kostjalt V Ba hageja A D kasuks välja menetluskulud summas 161,67 eurot.
12.Mõista kostjalt V Ba Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitis 40 eurot.
13.Kohustada kostjat V Bat tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 11 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale A D viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
14.Kohustada kostjat V Bat tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 12 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 19.11.2019 hagi kostjate vastu, paludes kohtul perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel mõista kummaltki kostjalt välja 150 eurot elatist hageja kasuks alates hagi esitamisest 19.11.2019. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: xxx sündis hageja O G ja A D kooselust. Pärast poolte lahutamist jäi hageja elama ema, O G juurde. Seoses A D poolt lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmisega andis hageja 2019.a detsembris kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-121071 sundtäitmiseks Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku büroosse, kuid tulemusteta. Hageja ei ole kohtutäituri kaudu ega teisel viisil A Dlt käesoleva ajani elatist saanud. A D on kohustatud maksma hagejale elatist 300 eurot kuus alates 26.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx. A Dl on elatise võlg täiteasjas nr 008/2019/467 seisuga 31.10.2019 3950 eurot. Hageja seadusliku esindaja hinnangul puudub lootus, et võlgnik tasub oma lapse elatist, võlgnikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada.
Kuna lapse isa hoiab kõrvale enda lapse ülalpidamisest, peavad osalema selles isa vanemad. Hageja hinnangul on kostjatel võimalik anda lapselapsele ülalpidamist ning hageja hinnangul on kostjatel selleks piisavalt rahalisi võimalusi. Hageja palus jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale, millest lähtuvalt osutati hagejale õigusabiteenust kokku 10h 15min ulatuses tunnitasumääraga 40 eurot. Hageja on kasutanud riigiõigusabi summas 80 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks mõista välja menetluskulud summas 335 eurot. Hageja palub menetluskuludelt mõista viivist. Hageja menetluskuludele kostjad omapoolset seisukohta ei esitanud.
2.Kohus võttis hagi 19.12.2019 määrusega menetlusse ning 10.03.2020 rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kohus oli kostjatele toimetanud hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte, kuid kostjad tähtaegselt kohtule hagivastust ei esitanud.
3.29.04.2020 esitasid kostjad kaja 10.03.2020 tagaseljaotsusele viidates, et kostjatel esines mõjuv põhjus hagile mittevastamiseks, mis tulenes kostjate kõrgest east, eesti keele ebapiisavast valdamisest, asjaolust, et kostjatel puudub õigusvaldkonnaga seotud haridus ja kostjate tervislikust seisundist tulenevalt. Kohus rahuldas 21.05.2020 määrusega kostjate kaja ning taastas tsiviilasjas nr 2-19-18073 menetluse.
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostjate peamised vastuväited olid järgmised: PKS § 96 ja § 105 lg-st 2 lähtuvalt annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last ennekõike ülal pidama tema vanemad. Kostjatelt ei ole alust elatist välja mõista, kuna elatis on kohtuotsusega välja mõistetud lapse isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna temal puudub sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt. Kostjad leppisid A Dga kokku, et A D hakkab alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult. A D viibib juba ammu Venemaa, Sankt-Peterburgis, tal ei ole Eestis vara ega sissetulekut, tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus, A D ei ela pikemat aega Eestis. Kostjate hinnangul on hageja käitumine pahatahtlik, kuna hagejal oleks olnud võimalik võtta kostjatega ühendust saamaks A D kontaktandmed. A D ei olnud teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus elatise tasumise osas. Kaja esitamise seisuga kinnitab A D, et hakkab tasuma kohtuotsusega ettenähtud elatisraha hageja ülalpidamiseks ning jätkab elatisraha tasumist ka edaspidi. Kostjad viitavad PKS § 102 lõikele 1 ja § 102 lõikele 2, millest lähtuvalt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra ning kostjad viitavad ka lapse vajadustele. A D täidab hageja ees ülalpidamiskohutsut oma ema (kostja I) kaudu. Kostjad palusid jätta kõik menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on nad tasunud õigusabi eest 525 eurot, mis vastab 5h 15min tööle tunnitasumääraga 100 eurot/h. Hageja hinnangul on kostjate menetluskulud ülepaisutatud.
Kostjad olid teadlikud, et kohtuotsus poja suhtes on jõustunud ja kehtiv. Elatisemenetluses teatas A D, et tahab osaleda lapse kasvatamises ja teeb seda, kuid ei ole tegelikult midagi teinud pika perioodi jooksul. Kostjate väide, et A D hakkab alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult, on paljasõnaline, kuna seisuga 18.05.2020 ei ole hagejale midagi laekunud. Kostjad on pensionärid, kellel on pension, kinnistu ning nad saavad poja abiga maksta ka elatisraha hageja ülalpidamiseks. Kostjad ei ole haiged inimesed, nagu märgivad kajas ja neil oli alati võimalus pöörduda õigusabi saamiseks konsulteerimiseks. Kajale on lisatud kostja I haiguslugu, aga haigusloost nähtuvad vanad (2014-2017.a) haigused. Ülalpidamiskohustus tuleneb otseselt seadusest ning selle täitmiseks on vanem kohustatud ka ilma (selleks kohustava) kohtuotsuseta. A D tegi kostjale I ülekande summas 79 000 rubla, mis moodustab 890 eurot. Juhul kui hageja isa saatis väidetavalt raha hageja jaoks, siis kostja I ei ole neid üle kandnud hagejale. Ei vasta tõele, et ülekandetasu on väga kallis – see on 1% ülekande summast – isa saab vabatahtlikult täita oma kohustused lapse ees. Üksnes ülalpidamise lubadus ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisele.
15.02.09.2020 kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ning kostjad ei võtnud hagi õigeks. Kostjate hinnangul peab hageja enne tõendama, miks lapse isa ei tasu elatist, vanavanemad peavad täitma ülalpidamiskohustust siis, kui isa ei maksa, lapse isal ei ole ühtegi dokumenti, mille alusel ta peab maksma. Kostjad teavitasid hageja isa nende vastu esitatud hagiavaldusest ning A D saatis oma vanematele raha. Kostjad on esitanud kohtule maksekorraldused elatise tasumise kohta. Kostjate pojal ei ole Eestis arveldusarvet, saadab raha oma vanematele, summa ei ole väike ja vene arvelt eesti arvele saates lisandub teenustasu. A D täidab oma ülalpidamiskohustust vanemate kaudu. Hageja vaidles kostjate väitele vastu kinnitades, et ka varasemas hooldusõiguse menetluses teatas A D, et teab, et on olemas maksekäsk ja et ta peab elatist maksma. Hageja teatel ei ole A D 10 aastat hageja ülalpidamiseks midagi maksnud – isa võib lubada, aga ei täida oma lubadusi kunagi. Kostjate teatel on A D seisukohal, et raha, mida lapse emale kantakse, ei lähe lapse ülalpidamiseks vaid lapse ema kasutab raha oma kasuks. Vanavanemad pole lapselast 5 aastat näinud, hageja hinnangul ei taha kostjad ise lapsega suhelda ja laps ei taha nendega suhelda. Kostjate teatel on lapse isal raha, et täita lapse ülalpidamiskohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab
otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
18.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.
19.Kohus loeb tõendatuks, et hageja on O G ja A D tütar (tl 5). Vaidlus puudub, et kostjad on hageja isapoolsed vanavanemad ehk A D vanemad. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peaksid andma hagejale ülalpidamist olukorras, kus kostjate väitel on hageja isa, A D, selleks kohustatud enne kostjaid ning tal on selleks võimalus.
20.Hageja on välja toonud, et hageja isalt, kostjate pojalt, A Dlt on tsiviilasjas nr 2-18-121071 välja mõistetud igakuine elatis hageja kasuks (tl 7), kuid A D pole ülalpidamist hagejale andnud ei kohtulahendist tulenevalt, tema vastu algatatud täitemenetluses (tl 8) ega muul viisil. Kostjad ei ole antud asjaolule vastu vaielnud, kuid on toonud antud asjaolu põhjendusena välja asjaolu, et A D ei teadnud, et jõustunud on kohtulahend elatise nõudes tema vastu. Kostjad on esitanud kohtule tõenditena maksekorraldused kostjalt I hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 18.06.2020 summas 300 eurot, 05.07.2020 summas 300 eurot, 05.08.2020 summas 300 eurot (tl 64-67), mis kostjate hinnangul tõendavad, et pärast elatiseotsusest teada saamist kostjate kaudu, täidab kostjate poeg A D ülalpidamiskohustust hageja suhtes läbi oma ema, kostja I, kuna tal puudub Eestis arveldusarve. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A D on kätte saanud tsiviilasjas nr 2-18-1210771 tehtud lahendi, mille kohta on ka hageja esitanud vastavasisulise tõendi (tl 79-80) ehk kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et A D ei olnud teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist, on paljasõnalised. Kohus nõustub ka hagejaga, et ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mistõttu tuleb täita A Dl ülalpidamiskohustust hageja suhtes ka ilma kohtulahendita. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas oluline, et kostjad ise on oma hagivastuses välja toonud, et A D viibib juba ammu Venemaa, Sankt-Peterburgis, tal ei ole Eestis vara ega sissetulekut, tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus, A D ei ela pikemat aega Eestis (tl 43). Eelpooltoodust ja hagis esitatust lähtuvalt on hagejad kohtu hinnangul tõendanud, et A Dlt on elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus A D ei ole taganud hagejale stabiilset, regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.
21.Kostjad on välja toonud, et puudub alus hagi rahuldada, kuivõrd kostjate poeg täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust ning lähema astme sugulane annab ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Kostjad tõid välja, et A D täidab hageja suhtes ülalpidamist oma ema, kostja I kaudu ning et A Dl on võimalik hagejale ülalpidamist anda.
Kohtu hinnangul on kohtule esitatud kolme elatisemakse maksekorraldused heaks alguseks hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, kuid pelgalt esimese kolme makse osas ei ole kohtul võimalik teha pikema-ajalisi järeldusi selle kohta, et A D tõsikindlalt tasub edaspidi hagejale igakuiselt väljamõistetud elatist ja tasub ka varasemalt tekkinud elatise võlgnevuse hageja ees. Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine A Dlt otse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele oleks ebamõistlikult keeruline või kulukas, mistõttu on kohus seisukohal, et ülalpidamiskohustust saab A D täita hageja suhtes otse, mitte läbi kostja I.
22.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Olukorras, et kui PKS § 106 lg 2 alusel täidab järgmise järjekorra sugulane eelmise järjekorra sugulase kohustuse ning ühes sellega läheb ülalpidamist andnud sugulasele ülalpidamist saama õigustatud isiku nõue PKS § 106 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi kohustatud sugulase vastu üle, kui see ei ole vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Seega tekib ülalpidamist andnud teise järjekorra ülalpidamiskohustuslasel regressinõue esimese järjekorra ülalpidamiskohustuslase vastu. Sellest tulenevalt on ka vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale.
23.Hageja on välja toonud, et kostjatel on võimalik anda hagejale ülalpidamist. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Kohtu hinnangul ei ole kostjad hageja esitatud väitele vastu vaielnud ega toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et kostjate varaline seisund ei võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt väljatoodud asjaolud ning tõendid alust järelduseks, et kostjatel ei oleks võimalik hagejale ülalpidamist anda. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul võimaldab vanavanemate varaline seisund elatist hageja kasuks välja mõista.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kummaltki kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise summas 150 eurot alates hagi esitamisest 19.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
25.Igakuise elatise maksmisel võtta arvesse N Ba poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude kindlaksmääramine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
28.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku § s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja esitas 28.08.2020. a menetluskulude nimekirja ja 14.09.2020 täiendatud avalduse, kus toob välja lepingulise esindaja toimingud 10h 15min ulatuses, mis vastab nõutavale hüvitisele 410 eurot (käibemaksuga), millele lisandub lepingutasu 5 eurot. Hageja on kasutanud kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 80 eurot, mis tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Kohus peab kontrollima omal algatusel siiski menetluskulude suuruse põhjendatust.
30.Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud vastavad esitatud menetlusdokumentidele, nende mahule ja sisule ning kohtu poolt nõutule. Asjas toimus ka istung ning istungil osalemise aeg on esitatud 45 min kestusena. Kohtuistung kestis 26 min. Eelpooltoodust lähtuvalt vähendab kohus hageja lepingulise esindaja tasu kohtuistungi tegelikust ajast lähtuvalt 19 min ehk 12,67 euro ulatuses.
31.Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt.
32.Seega tuleb kindlaks määrata hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuludena kokku 402,33 eurot koos käibemaksuga (415 – 12,67 eurot), mis tuleb kostjatel võrdsetes osades hüvitada.
33.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
34.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.