2.Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2020. a otsus osaliselt B.B.lt alates 15. oktoobrist 2020 väljamõistetud elatise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.A. hagi B.B.lt elatise väljamõistmiseks alates
3.4.Jätta A.A. hagi B.B.lt elatise alates 15. oktoobrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni väljamõistmise osas rahuldamata.
3.5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud A.A. 29. oktoobri 2020. a kinnitus B.B. juurde elama asumise kohta koos tõlkega ning B.B. 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud B.B. pangakonto väljavõte ja maksekviitungid. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud A.A. ja Coop Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a sõlmitud arvelduskonto ja -teenuste leping ning apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11. novembri 2020. a pärandist loobumise avaldus nr X ja Swedbank AS-i kinnitus tõenditena vastu võtmata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 5. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu elatise miinimummääras väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 1. veebruaril 2021. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja ema C.C. ja kostja abielu lahutati X a kohtuotsusega. Hageja elas kostjaga ja oli kostja ülalpidamisel kuni 21. veebruarini 2020. Alates 21. veebruarist 2020 on hageja ema ülalpidamisel. Hageja emal on lisaks hagejale veel raske puudega alaealine tütar, hageja ema on lapsehoolduspuhkusel. Kostjal on hea sissetulek ning talle laekub ka hagejale ettenähtud lapsetoetus.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus. Kostja töötasu on X eurot kuus ning igakuised väljaminekud on 1267 eurot 47 senti. Kostja peab tasuma hageja emale ühisvara jagamise hüvitise 5970 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2020. a otsusega hagiavalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 5. märtsist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni määrates, et elatis tuleb tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu
5.kuupäevaks selgitusega “A.A. elatis” ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et 250 eurot on summa, mille iga terve ja vastutustundlik vanem on suuteline oma lapse ülalpidamiseks panustama, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 250 euro suurune elatis kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja saab juba X. a täisealiseks. Hageja ema maksis elatist ajal, kui hageja elas isaga, vaid 100 eurot kuus. Kostja peaks viivitamatult esitama Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuse ülekandmiseks last tegelikult kasvatavale vanemale.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 5. märtsist 2020 kuni 15. oktoobrini 2020, määrates, et elatise maksed tuleb teostada hageja pangakontole nr X Coop Pank AS-is. Alternatiivselt taotleb kostja maakohtu otsuse osalist tühistamist ning tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on asjaolud apellatsioonitähtaja jooksul muutunud. Alates
15.oktoobrist 2020 elab hageja kostja juures ning on kostja ülalpidamisel. Kostja palub muuta otsuse täitmise korda ning määrata, et elatis tuleb tasuda hageja kontole. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja hageja 29. oktoobri 2020. a kinnituse kostja juurde elama asumise kohta (koos tõlkega) ning hageja ja Coop Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a sõlmitud arvelduskonto ja -teenuste lepingu. Kostja palub võtta esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.
22.jaanuari 2021. a menetlusdokumendis kinnitas kostja, et hageja elab oma vanaema D.D. juures, kuid kostja peab endiselt hagejat ülal, ostab hagejale vajalikke asju, kannab raha hageja vanaema kontole. Nimetatud väidete tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte ja maksekviitungid.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuse kohaselt tekkis hageja ja tema ema vahel 15. oktoobril 2020 tüli, mille tagajärjel hageja lahkus ema juurest ja läks elama vanaema D.D. juurde. Hageja ema osales ja osaleb praegu hageja ülalpidamisel ja hageja eest hoolitsemisel. Kostjal on halvad suhted nii hageja, kui ka hageja emaga. Hageja ema oli sunnitud pöörduma kohtu poole nõusoleku saamiseks hageja nimel pärandvarast loobumiseks, sest kostja hooldusõigusliku vanemana seda teinud ei ole. Pärandaja kohustused ületasid oluliselt pärandvara väärtust. Kostja nõue maakohtu otsuse täitmise korra muutmiseks on põhjendamatu. Hageja nimele
29.oktoobril 2020 Coop Pank AS-is avatud pangakonto on kostja kontrolli all. Hageja nimele on juba 25. oktoobril 2013 avatud pangakonto Swedbank AS-is. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja koos vastusega apellatsioonkaebusele 11. novembri 2020. a pärandist loobumise avalduse ning Swedbank AS-i 11. novembri 2020. a kinnituse, et hageja on alates 25. oktoobrist 2013 Swedbank AS-i klient.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt elatise alates
15.oktoobrist 2020 väljamõistmise osas ning jätta kaebus täitmiskorra muutmise osas rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt elatise alates
15.oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi kostjalt elatise alates 15. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistmiseks rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud hageja kinnituse isa juurde elama asumise kohta koos tõlkega, kostja poolt 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud kostja pangakonto väljavõtte ja maksekviitungid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusele lisatud hageja ja Coop Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a sõlmitud arvelduskonto ja -teenuste lepingu ning hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11. novembri 2020. a pärandist loobumise avalduse nr X ja Swedbank AS-i kinnituse. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, kas hageja pärandvara vastuvõtmine oli hageja huvides või mitte. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas ja millistes krediidiasutustes on hagejal olemas arvelduskontod. Seega ei ole esitatud tõendid asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes ega oma asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
8.Hageja on kostja laps ning kostja on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses elatise perioodil 5. märtsist 2020 kuni 15. oktoobrini 2020 summas 250 eurot väljamõistmist, kuid vaidlustab kohustuse täitmise korda. Kostja soovib maksta elatist hageja enda pangakontole. Samuti vaidlustab kostja elatise väljamõistmist alates 15. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja palus juba 5. märtsi 2020. a hagiavalduses määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole. Tegemist on taotlusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 mõistes. Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud ühtegi vastuväidet otsuse täitmise korra kindlaksmääramisele hagiavalduses märgitud viisil. Kostja vaidles määratud täitmiskorrale vastu esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 4 kohaselt pidanuks kostja selle uue asjaolu esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama. Kostja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra muutmiseks TsMS § 652 lg 4 teise lause järgi rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Kostja kinnitas
16.veebruari 2021. a kohtuistungil ringkonnakohtus, et ta ei ole perioodil 5. märtsist 2020 kuni
15.oktoobrini 2020 elatist tasunud maakohtu poolt määratud viisil. Vaidlus puudub, et nimetatud perioodil elas hageja koos emaga. Seega olukorras, kus kostja pole hagejale ülalpidamist andnud, on kõik hageja ülalpidamiskulud eelduslikult tasunud ainuisikuliselt hageja ema, sh ka kostjale langevas osas. Kuivõrd hageja ema on vaidlusalusel perioodil täitnud kostja eest kostja ülalpidamiskohustuse, ei ole kostja apellatsioonkaebus vaidlusaluse perioodi eest väljamõistetud elatise tasumise korra muutmiseks põhjendatud.
9.TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see kostjalt välja (Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37). Seega on kostjal võlgnevus perioodi 5. märts 2020 – 15. oktoober 2020 eest 1838 eurot 71 senti (250/31*27+250*6+250/31*15). Kostjal tuleb võlgnetav ülalpidamine tasuda raha maksmisega kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil.
10.Puudub vaidlus selles, et alates 15. oktoobrist 2020 ei ela hageja enam emaga koos. Hageja kinnitusel elab ta vanaema juures. Kostja väitel täidab ta alates 15. oktoobrist 2020 hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja ei esitanud sellele kostja väitele ringkonnakohtu istungil vastuväiteid. Kostja poolt 18. detsembril 2020 esitatud menetlusdokumendile lisatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 13. detsembril 2020 kandnud hageja vanaema D.D. pangakontole 400 eurot selgitusega „lastetoetus alimendid“. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et alates 15. oktoobrist 2020 osaleb kostja vahetult hageja ülalpidamisel, siis puudub alus alates 15. oktoobrist 2020 kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
11.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (TsMS § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.