Tsiviilasi nr 2-15-10234
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-10234
Tsiviilasi
AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal hagi Sten Mändmets vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
712.09 eurot • Hageja AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; Pärnu mnt 141 Tallinn; [email protected]) • Hageja esindaja Arvi Luhakooder • Kostja Sten Mändmets (isikukood XXXX) • Esindaja vandeadvokaadi abi Ott Lepmets ([email protected]) kohtuistungita lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud
Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
•
• • •
11.01.2015 kell 23:16 toimus Tartus Ringtee 75 maja juures liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduauto BMW (registreerimismärk XXXX) sõitis vastu hoone seina (tl 20, 3550). Liiklusõnnetusega seotud kõne tehti hädaabinumbrile 12.01.2015 kell 01:06 (tl 71). Sõidukil oli õnnetuse hetkel hageja õiguseellase UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali antud liikluskindlustuse poliis nr 766683295 (tl 11-16, 22-23). Kannatada sai Lõunakeskus OÜ-le kuuluv hoone, mille remondikuludest on hageja hüvitanud Lõunakeskus OÜ-le 642 eurot (ilma käibemaksuta, tl 21, 24-27).
Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 642 eurot liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel.
sündmuskohalt lahkudes üleüldse aru, et toimus liiklusõnnetus.“ (http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e0f1d5b-ea7e-497d-b54a9ba467f6884d/Liikluskindlustuse%20seadus/). Liiklusseaduse seletuskirjas põgenemise mõistet selgitatud ei ole. Riigikohus on leidnud 28.11.2006 otsuses nr 3-2-1-105-06 p 11, 12, et „Hageja nõude aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 7432 mõttes. Kuna karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. /.../. 12. Kostja poolt LS § 7432 rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähtsust üksnes see, kas ta sai liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes aru oma tegevusest ja kas ta suutis oma tegusid juhtida.“ Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et iga sündmuskohalt lahkumine ei ole automaatselt õigusvastane ning süüline. Ka praegusel ajal ei saa eeldada, et igal isikul oleks kaasas mobiiltelefon, tahvelarvuti vms, millega oleks võimalik politsei kutsuda ilma sündmuskohalt lahkumata. Kohus leiab, et antud juhul ei tähenda sündmuskohalt lahkumine seda, et kostja lahkus õigusvastaselt ja süüliselt. Kostja on oma seletuskirjas kindlustusandjale selgitanud, et lahkumise põhjuseks oli šokiseisund. Kostja sõitis oma esimese äsja ostetud autoga ning pöördus politsei poole pärast maha rahunemist (tl 19). Häirekeskuse kõnesalvestusest (üles laetud KIS2 dokumentide lehele) nähtub samuti, et kostja sündmuskohalt lahkumise põhjuseks ei olnud soov põgeneda, vaid õnnetusest tekkinud šokk. Šokiseisund ei pea olema tingimata tuvastatud arstide poolt, vaid tegemist võib olla ka isiku enda hinnanguga. Piisab, kui see toob kaasa kostja võimetuse adekvaatselt käituda. Asjaolu, et õnnetuse põhjustas kostja juhitud sõiduk, ei tuvastatud politsei uurimise käigus, vaid seda tehti kostja enda ütluste põhjal. Kuna kostja pöördus ise mõistliku aja jooksul politsei poole, ei olnud tegemist süülise sündmuskohalt lahkumisega ja hagejal ei ole tekkinud regressi õigust.
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele ning selgitavad seisukohad. Kuna praeguse seaduse kohaldamisel ei ole vaidlusaluse sätte osas siduvat Riigikohtu praktikat, tuli kostjal analüüsida eelnõude seletuskirja, otsida maakohtu ja ringkonnakohtu otsused, vaadata varasema seaduse kohta käivaid Riigikohtu lahendeid. Kostja on võtnud tehtud tööde kohta hinnapakkumise. Lisaks on kostja viidanud Kindlustuse vaidluskomisjonile. Kohus leiab, et kostja esindaja tööd sisuliselt hinnates on 4,3 tundi põhjendatud aeg. Kohus loeb eeltoodu alusel kostja põhjendatud menetluskuluks kokku 412.80 eurot (s.h käibemaks). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kostja seda teha ei saa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.