M. M. V.i (V.) hagi G. H.i (H.) vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1080 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. M. V. (isikukood xxx), seaduslik esindaja H. V. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja A. J.; Kostja: G. H. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. M. V.i hagi G. H.i vastu elatise saamiseks enamas kui 180 euro ulatuses.
2.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 2.1.Hagi rahuldada. 2.2.Muuta Tartu Maakohtu 27.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-55321 väljamõistetud igakuise elatise suurust ja mõista G. H.ilt välja M. M. V.i kasuks M. M. V.i ülalpidamiseks igakuine elatis alates 11.07.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. M. V.i täisealiseks saamiseni xxx. 2.3.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 01. kuupäevaks M. M. V.i arvelduskontole nr EExxx, selgitusega „elatis“. 2.4.Tasaarvestada menetluse jooksul G. H.i poolt tasutud igakuine elatis väljamõistetud elatisega. Menetluskulude jaotus
M. M. V.i menetluskulud jätta G. H.i kanda. G. H.i menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Rahuldada M. M. V.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista G. H.ilt välja M. M. V.i kasuks 891 eurot (lepingulise esindaja kulu).
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G. H.il hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (891 eurot) tasuda M. M. V.ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.M. M. V. (hageja) esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi G. H.i (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt alates 11.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja pöördus 2014. aastal kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55321). Tol hetkel oli kostja igakuine neto sissetulek 333,60 eurot. Seetõttu vähendas kohus hageja elatist 111,20 euroni. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat ja kostja majanduslik seisund on paranenud. Äriregistri andmetel on kostja saanud osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes X OÜ. Ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 13 123 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad aadressil xxx, suurusega 15 850 m2 ning aadressil xxx, suurusega 14 684 m2. Kostja on müünud 2019. aastal külmikbussi ja hiljuti 2 sõiduautot. Kostja tegeleb luksuslike hobidega- sõidab mootorrattaga ja käib reisimas. Kostjal on ka teine laps, kellele on ostetud batuut ja ATV. Selgusetu on, mille arvelt on kostja pangakontole kogunenud raha ligikaudu 7000 eurot. Kostja sõiduki müügist on saadud 3980 eurot, kuid 2726 eurot peab olema saadud muudest allikatest. Kostja on värskelt renoveerinud oma elamut. Hageja kulutused, võrreldes viie aasta taguse ajaga, on muutunud. Toona sai hageja hakkama 355 euroga kuus. Nüüd käib hageja koolis ja suurenenud on ka elamispinna kulu. Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot; toit 200 eurot; transport 24 eurot; sidekulud 10 eurot; tervishoiukulud 20 eurot; hügieenitarbed 5 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot. Samuti on hagejal igakuised kulud koolikohustuse täitmiseks: xxx õppemaks kuus 155 eurot; koolitoit 7 eurot; koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot; koolitarbed õppeaasta alguses 150 eurot (seega igakuiselt keskmiselt 12,50 eurot); muuseumid, klassiekskursioonid ja võistlused 10 eurot; koolivorm (1 x aastas 158 eurot) keskmiselt igakuiselt 13,20 eurot; võimlemisriided (1 x aastas 100 eurot) keskmiselt igakuiselt 8,30 eurot; kohustuslik ajakirja „Hea Laps“ tellimus (1 x aastas 20 eurot) 1,60 eurot; e-kooli aastamaks 20 eurot (igakuiselt 1,60 eurot), lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot. Samuti on hagejal igakuised kulud huvialaringidele: xxx kuutasu 175 eurot; Tallinna Muusikakooli kuutasu 70 eurot; xxx 20 eurot. Hageja ema töötab xxx ja tema igakuine sissetulek on 1190,47 eurot. Hageja ema on kandnud valdava osa hageja kuludest. Kostja poolt tasutav osa 111,20 eurot on ebapiisav. Kostja kulutused ei ole nii suured, nagu kostja seda näitab. 2019. aasta augustis on kostja kulud olnud 68,50 eurot. Lähtudes kostja elustandardist on kostja võimeline maksma elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt on kostja nõus hagi rahuldamisega igakuise elatise suurendamisega 150 euroni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis on viie aastaga paranenud. Kostja on osalise töövõimega ja tema igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligikaudu 500 eurot, millest 250 eurot on tulu ettevõtlusest ja 230-245 eurot kuus on töövõimetustoetus. Hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud. Kulutused toidule ja riietele on ebaselged. Toimetuleku piir on
150 eurot kuus, millega peab inimene igakuiselt hakkama saama. Kostjal on ka teine laps, kes elab eraldi ja kellele kostja tasub samuti igakuiselt 111 eurot elatist. Kostja täidab seda kohustust vabatahtlikult. Lisaks igakuisele elatisele (kokku 222 eurot kuus), kulub kostja sissetulekust ülejäänud 318 eurot kommunaalmaksetele, ravimitele, toidule ja transpordile. Kostjal on 2 kinnisasja, kuid ühel asub elamu, milles kostja elab ja teisel asub väike metsatukk küttepuude soetamiseks. Kostja pangakontol on 2019. aasta oktoobrikuu seisuga 6706 eurot, mida kostja on kogunud ravimite ja kodu remondi jaoks. Osa kogutud rahast (3980 eurot) on saadud vana sõiduki müügist. Kogutud raha on vaja kasutada uue transpordivahendi soetamiseks, mille järgselt oleks pangakonto jääk nullis. Kostja elustandard ei ole nii hea, nagu hageja seda näidata püüab. Kostja ei nõustu, et kostja tegeleb luksuslike hobidega. Kostjale kuuluv mootorratas ei ole töökorras ja selle väärtus on kõigest 1500 eurot. Kostja elumaja teine korrus on valmis ehitamata põhjusel, et kostjal puuduvad rahalised vahendid. Kostjale kuuluval ettevõttel on müügitulu, kuid see on samas suurusjärgus kuludega. Teisele lapsele ostetud ATV ei viita luksusliku eluviisile. Kostjal puudub alus kohelda lapsi ebavõrdselt, kuid juhul kui kohus rahuldab hagi, satub kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostja ei ole samaväärselt võimeline teisele lapsele elatist maksma.
3.Harju Maakohus jättis 09.01.2020 otsusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas 09.01.2020 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus muutis 27.11.2014 Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-55321 välja mõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (so kuni xxx). Maakohus määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 01-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole selgitusega „elatis“. Samuti tasaarvestas maakohus menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2020 otsusega Harju Maakohtu 09.01.2020 otsuse G. H.ilt enamas kui 180 euro ulatuses igakuise elatise välja mõistmata jätmise osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes G. H.ilt välja igakuiselt elatise M. M. V.i kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni M. M. V.i täisealiseks saamiseni (so xxx). Samuti on maakohtu otsus jõustunud elatise tasumise täitmist korraldavas osas (resolutsiooni p 4) ning osas, milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega (resolutsiooni p 5).
5.24.08.2020 kohtunõudega kohustas kohus hageja seaduslikku esindajat ja kostjat esitama Harju Maakohtule oma seisukohad ja tõendid arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2020 otsuses toodud seisukohti ja kohtunõudes toodud selgitusi 30 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest.
6.24.09.2020 täitis hageja 24.08.2020 kohtunõude.
7.19.10.2020 teavitas kostja kohut, et G. H. on oma esindajale avaldanud, et tema eelmine lepinguline esindaja on kohtule kõik vajaminevad dokumendid juba esitanud. Selle tõttu ei ole ka G. H. oma lepingulisele esindajale käesolevaks ajaks ühtegi täiendavat dokumenti esitanud, mida omakorda saaks kohtule kohtunõude täitmiseks esitada.
8.06.11.2020 tegi kohus päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks.
9.20.11.2020 kirjaga palus kohus pooltel esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning krediidiasutuste vastuste osas hiljemalt 10 päeva jooksul kohtukirja kättesaamisest.
10.30.11.2020 esitas kostja oma seisukoha ja 01.12.2020 esitas hageja oma seisukoha.
11.18.01.2021 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 19.01.2021. Kohus määras menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 25. jaanuaril 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 27. jaanuaril 2021 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 10. veebruaril 2021. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus selgitas 24.08.2020 kohtukirjas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
13.Pooled ei vaidle, et hageja M. M. V., kes on sündinud 02.02.2010 kostja ja G. H.i kooselust, elab koos emaga H. V.iga.
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda.
15.Tsiviilasjas nr 2-14-55321 rahuldas Tartu Maakohus 27.11.2014 otsusega G. H.i hagi osaliselt ja kohustas G. H.it tasuma alates 01. detsembrist 2014 M. M. V.i ülalpidamiseks igakuiselt 111,20 eurot. Kohus jättis M. M. V.i vastuhagi rahuldamata.
16.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-14-55321 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise suurendamiseks miinimumsummani (2019. aastal 270 eurot) alates 11.07.2019. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks kostjalt 27.11.2014 otsusega elatise väljamõistmiseks summas 111,20 eurot, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 27.11.2014, mil otsusega kostjalt hageja kasuks elatis välja mõisteti ja kostja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
17.Harju Maakohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas hagi osaliselt 09.01.2020 otsusega ja mõistis kostjalt välja igakuiselt elatise hageja kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2020 otsusega Harju Maakohtu 09.01.2020 otsuse osas, milles kohus jättis G. H.ilt igakuise elatise välja mõistmata enamas kui 180 euro ulatuses ning saatis tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas, et kui kostja on esile toonud ja vajadusel tõendanud teise lapse vajadused, enda võimekuse nende vajaduste rahuldamiseks ning teise lapse ema panuse, saab kohus järgnevalt hinnata, kas kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldab hagejaga võrdväärset ülalpidamist teisele lapsele anda. Seejuures tuleb arvestada käesolevas asjas maakohtu otsuse jõustunud ulatust 180 eurot kuus. See tähendab, et juhul kui maakohus tuvastab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga, 180 eurot ületavas osas hageja kasuks elatise välja mõistmisel, ülal pidada, ei ole kolleegiumi hinnangul 180 eurot ületavas osas hagi võimalik rahuldada. Kui maakohus tuvastab, et kostja teine laps ei satu hageja elatise suurendamisel ebavõrdsesse olukorda, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel arvestada ka kostja vastuväitega selles osas, et hageja kulud ei ole põhjendatud.
18.Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu juhistest peab kohus esmalt välja selgitama, kui suured on kostja teise lapse vajadused, milline on kostja võimekus neid vajadusi rahuldada ning milline on kostja teise lapse ema panus teise lapse vajaduste rahuldamiseks. Juhul kui kohus tuvastab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga ülal pidada (180 eurot ületavas osas), ei saa hagi 180 eurot ületavas osas (ehk miinimumsummas) rahuldada. Kohus palus kostjal 24.08.2020 kohtunõudega oma vastuses kohtule esile tuua ja tõendada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvelt neid vajadusi rahuldatakse. Kostjal tuli lisaks enda võimalustele esile tuua ka kostja teise lapse ema võimalused vajaduste rahuldamiseks, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Lisaks tuli kostjal selgitada, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas 2726 eurot. Kohus palus kostjal ka selgitada kohtule vara müügi võimalikkust, samuti asjaolu, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Vastuseks 24.08.2020 kohtunõudele teatas kostja kohtule, et kõik vajaminevad dokumendid on kohtule juba esitatud, mille tõttu ei ole kostja oma esindajale ühtegi täiendavat dokumenti esitanud, mida omakorda saaks kohtule kohtunõude täitmiseks esitada. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid kohtunõudes esile toodu osas, st kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kui suured on kostja teise lapse vajadused, milline on kostja võimekus neid vajadusi rahuldada ning milline on kostja teise lapse ema panus teise lapse vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas 2726 eurot. Kostja ei ole ka selgitanud enda vara müügi võimalikkust ega asjaolu, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb.
19.Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja krediidiasutustele.
Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et kostjale ei ole määratud sotsiaal- ja peretoetusi või pensionimakseid alates 11.07.2019 kuni 09.11.2020 (kd II, tl 10-11). Töötukassa vastusest nähtub, et kostja ei ole töötuna ega tööotsijana registreeritud. Alates 11.07.2019 kuni 12.11.2020 ei ole kostjale töötuskindlustushüvitisi ja töötoetusi määratud ega makstud (kd II, tl 20-21). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale tehtud perioodil 01.07.2019 kuni 31.10.2020 väljamakseid summas 4173,08 eurot (kd II, tl 17-18). Krediidiasutustele tehtud päringute vastustest nähtub, et kostjale kuulub AS-is SEB Pank asuv arvelduskonto nr EExxx (kd II, tl 29). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest (kd II, tl 30-38) nähtub, et kontolt on perioodil 11.07.2019-06.11.2020 välja liikunud 17 750,11 eurot ja kontole on laekunud 14 996,45 eurot. Perioodi lõppjääk seisuga 06.11.2020 on 797,23 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud X OÜ-lt palk järgmiselt: 12.08.2019 250 eurot, 10.09.2019 250 eurot, 10.10.2019 250 eurot, 11.11.2019 250 eurot, 18.11.2019 250 eurot, 12.12.2019 250 eurot, 10.01.2020 250 eurot, 10.02.2020 250 eurot, 10.03.2020 250 eurot, 10.04.2020 250 eurot, 11.05.2020 250 eurot, 10.06.2020 250 eurot, 10.07.2020 250 eurot, 10.08.2020 250 eurot, 10.09.2020 37,50 eurot ja 12.10.2020 43,76 eurot. Lisaks on kostja teinud sularaha sissemakseid järgmiselt: 04.09.2019 150 eurot, 07.09.2019 140 eurot, 04.10.2019 100 eurot, 12.10.2019 20 eurot, 03.01.2020 100 eurot, 10.01.2020 150 eurot, 31.01.2020 1000 eurot, 03.04.2020 50 eurot ja 03.11.2020 350 eurot. Lisaks on kostja kontole laekunud E. V. 29.07.2019 3980 eurot ja S.K. 20 eurot. Eesti Töötukassa on teinud kostjale järgmiselt ülekandeid: 05.08.2019 297,83 eurot, 05.09.2019 297,83 eurot, 04.10.2019 288,22 eurot, 05.11.2019 297,83 eurot, 05.12.2019 288,22 eurot, 03.01.2020 297,83 eurot, 06.02.2020 297,83 eurot, 05.03.2020 278,61 eurot, 06.04.2020 297,83 eurot, 05.05.2020 288,22 eurot, 05.06.2020 297,83 eurot, 03.07.2020 288,22 eurot, 05.08.2020 297,83 eurot, 04.09.2020 297,83 eurot, 05.10.2020 288,22 eurot ja 05.11.2020 297,83 eurot. Eesti Haigekassalt on kostjale laekunud töövõimetushüvitis järgmiselt: 15.09.2020 202,54 eurot, 15.09.2020 110,48 eurot, 13.10.2020 202,54 eurot ja 19.10.2020 119,68 eurot. Kostjale on tehtud dividendide väljamakse 13.07.2020 21,52 eurot. Lisaks nähtuvad kostja arvelduskontolt suuremad väljaminekud: 25.08.2019 179 eurot (Tele2 Eesti Lõunakeskus), 04.09.2019 490 eurot (X AS, reisipakett x), 24.09.2019 tasumine kaardiga 217,57 eurot, 27.09.2019 väljamakse 800 eurot, 04.12.2019 väljamakse 250 eurot, 28.01.2020 väljamakse 1000 eurot, 09.03.2020 auto ost 6000 eurot ja 04.11.2020 nurgadiivani osamakse 350 eurot. 20.11.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute osas. 30.11.2020 esitas kostja kohtule oma seisukoha, milles märkis, et kostja majanduslik seisund ei võimalda hagi esitatud nõude ulatuses rahuldada. 01.12.2020 esitas hageja kohtule oma seisukoha, milles palus hagi kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise välja mõistmiseks rahuldada. Kostja kasutab hagejale elatise mitte maksmisega seotud positsioonide väljendamiseks õigusbüroo abi ja on teenuse osutaja praeguste menetlusdokumentide järgi välja vahetanud vandeadvokaadi teenuse vastu, mis taaskord kinnitab, et kostjale on kalli õigusteenuse lubamine jõukohane. Kostja tulud on töövõimetoetus (4698,01 : 16) 293,62 eurot, X OÜ netopalk 250 eurot, sularaha sissemaksed (2060 : 16) 128,75 eurot. Välditavad kulud on sõiduk, reisid (6000 + 490) 405,62 eurot. Kokku on netotulu 1077,86 eurot, millest igakuine elatise summa 292 eurot moodustab ainult 27 %. Lisaks on kohus teinud kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on septembris 2020 kostjale tehtud väljamakse OÜ X poolt (kd II, tl 60). Kostjaga on seotud äriühing OÜ X (kd II, tl 61, pöördel)- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks ja kostjale kuulub osanikuna osamaks 2500 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad asukohaga xxx(katastritunnus xxx) ja xxx (katastritunnus xxx) (kd II, tl 62). Lisaks kuulub kostjale mootorsõiduk BMW M1 (registreerimismärk XXX) ja mootorratas TRIUMPH M1 (registreerimismärk XXX) (kd II, tl 63-64).
Kohus leiab, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja kontole on perioodil 11.07.2019-06.11.2020 laekunud 14 996,45 eurot ja kostja on kulutanud 17 750,11 eurot (so 1109,38 eurot kuus). Kostja on teinud perioodil 11.07.2019-06.11.2020 sularaha sissemakseid kokku 2060 eurot. Samal perioodil on kostjale makstud töövõimetoetust kokku 4698,01 eurot. 04.09.2019 soetas kostja reisipaketi x. 09.03.2020 ostis sõiduauto hinnaga 6000 eurot. Kostjaga on seotud äriühing OÜ X. Tegemist on tegutseva äriühinguga, millel puudub maksuvõlg. Kostjale kuuluvad kaks kinnisasja, mootorsõiduk ning mootorratas. Kostja ei ole selgitanud, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist. Samuti ei ole kostja selgitanud vara müügi võimalikkust ega seda, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa päringute vastustest nähtuvalt ei ole kostjale osalise töövõimetusega seonduvalt hüvitisi makstud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise 180 eurot kuus. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus leiab, et tulenevalt oma majanduslikust seisust on kostja võimeline hagejale elatist tasuma miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et elatise miinimummääras väljamõistmise korral satuks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulist osa ajast, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks vahetult.
20.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: eluasemekulud= 185 eurot (eluasemelaen 559 eurot kuus, kommunaalkulud- vesi 48 eurot kuus, elekter koos võrguteenusega 60 + 40 eurot kuus, TV ja internet 33 eurot kuus, kokku 740 eurot : 4, kulud katavad hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane) (kd I, tl 148-158, 159, pöördel, 160, 161, 162); kulutused toidule= 307 eurot (koju ostetav toit 200 eurot kuus, lõunasöök 5 eurot/ päevas ehk 5 x 20 koolipäeva/kuus 100 eurot kuus, kulud katab hageja seaduslik esindaja) (kd I, tl 148158); kulutused transpordile= 13,20 eurot (bussi- ja rongikulu on seotud Tartus vanavanemate külastamisega, õhtusel ajal kasutatud taksot, kokku 92,51 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158); sidekulu= 7 eurot (Telia, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158); kulutused tervishoiule= 27 eurot (vitamiinid, hambaravi, plaastrid, kokku 90,53 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158); kulutused hügieenitarvetele= 11,80 eurot (juuksur kokku 82,69 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158); kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks= 266,10 eurot (150 + 47,50 + 7 + 61,60) (õpe, õppevahendid 332,66 eurot : 7 kuud, koolitoit 7 eurot kuus, sülearvuti järelmaks 1468 eurot : 24 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, 148-158, 169, 171-172, pöördel 173); kulutused riietele ja jalanõudele= 86 eurot (7 kuuga kulus 605,16 eurot, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 163, 164, 164, pöördel, 165, pöördel, 166);
huviharidus= 265 eurot (70 + 20 + 175) (muusikakool, kooristuudio ja xxx Muusikalikool, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 174, 175, 176-177); taskuraha= 20 eurot (vastavalt vajadusele, peamiselt siis, kui on õhtustes proovides osalemised või kontserdid, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158); muud pereüritustega ja vaba ajaga seotud kulud= 53,80 eurot (2 + 2 + 13,80 + 1,30 + 2,85 + 3,85 + 28) (mäng ITUNES.COM 7 kuuga kulus 14,74 eurot, seega 2 eurot kuus, kino 7 kuuga kulus 15,39 eurot, seega 2 eurot kuus, vaba aja veetmisega seotud esemed: veemänguasjad ja tehnikaseadmete kaitsekatted kokku 97 eurot, seega 13,8 eurot kuus, ajakiri Hea Laps iga kuu, sõprade sünnipäevad kokku 20 eurot, 2,85 eurot kuus, ujumine 27 eurot : 7 kuuga, batuut 337,90 eurot : 12 = 28 eurot, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 168, pöördel); - muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes= 8 eurot (hageja voodi 499 eurot : 60 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 163, pöördel, 165). Kokku on hageja vajadused ühes kuus 1249,90 eurot. Vaidlus puudub, et hageja kulud on põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumis elatakse koos neljakesi. Kohus leiab, et eluasemekulutused (sh eluasemelaen, kommunaalkulud, elekter koos võrguteenusega ning TV ja internet) on põhjendatud 185 euro ulatuses. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu 200 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 27 eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja hageja on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 86 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 11,80 euro ulatuses. Kuna hageja käib koolis, millega seoses on vaja soetada erinevaid õppevahendeid, leiab kohus, et kulutused hageja koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud summas 259,10 eurot (266,10 - 7). Kohus ei arvesta eeltoodud summa hulka toidukulu koolis, kuna antud kulu on kohus hinnanud hageja toidukulu juures. Mis puudutab sülearvuti soetamist, siis kohtu hinnangul on tegemist perioodilise kuluga, kuna sülearvuti soetati järelmaksuga 24 kuuks. Hageja kulutused hobidele on kokku 265 eurot. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, on kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus last arendavale tegevusele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused (muusikakool, kooristuudio) lapse hobide ja oskuste kujundamisel 150 eurot kuus. Kohus märgib, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Kohtu arvates on piisav arvestada telefoniteenuse kasutamise kuluks 7 eurot kuus. Kohus loeb põhjendatuks kulutused vabale ajale 53,80 eurot, taskurahale 20 eurot, transpordile 13,20 eurot ja muudeks etteulatuvateks kuludeks 8 eurot (kulu voodile on arvestatud viie aasta peale). Hageja kulud moodustavad 1020,90 eurot (185 + 200 + 27 + 86 + 11,80 + 259,10 + 150 + 7 + 53,80 + 20 + 13,20 + 8).
21.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
22.Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu elatise saamiseks enamas kui 180 euro ulatuses. Kohus muudab Tartu Maakohtu 27.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-55321 väljamõistetud igakuise elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuise elatise alates 11.07.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
23.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 25.01.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 891 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: 19.08.2019 konsultatsioon elatise suurendamiseks 1 h 20 eurot; 09.10.2019 volikirja koostamine, kohtule esitamine 20 min 6 eurot; 23.10.2019 selgituste ja tõendite kohtule koostamine, lisad, allkirjastamine, kohtule esitamine 6 h 119 eurot; 02.10.2019 ja 31.10.2019 telefoninõustamine- infovahetus kohtuasja kohta- vastuste sisendid, lapse isa vastuste kohta seisukohad ja tõendite kohta infovahetus: 2019. aasta oktoobris 40 min 14 eurot; 06.11.2019 hageja lõplik seisukoht kostja poolt esitatud väidete ja dokumentide kohta 3 h 30 min 120 eurot; 11.12.2019 hageja seisukoht kostja poolt esitatud vastuse ja dokumentide kohta 3 h 120 eurot; 10.02.2020 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse koostamine, allkirjastamine ja esitamine etoimikus 3 h 60 eurot; 18.03.2020 18.03 kohtu ja kostja kirjadega tutvumine 20 min 12 eurot; 03.07.2020 kohtulahendi vastuvõtmine ja tutvumine 30 min 20 eurot; 25.08.2020 kohtunõudega tutvumine 30 min, 25.08.2020, 08.09.2020, 23.09.2020 ja 24.05.2020 hageja seadusliku esindajaga nõupidamine kohtunõude täitmise eesmärgil ekirjade teel, tõendite analüüs, vastuse koostamine ja esitamine kohtule 1,5 h, 4,5 h, kokku: 6,5 h (260 eurot); 23.11.2020 kohtunõudega tutvumine ja dokumentide analüüs 1,5 h 60 eurot ning 01.12.2020 vastuse koostamine ja esitamine kohtule 2 h 80 eurot. Kokku 28,33 tundi. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 28,33 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 20-40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 891 eurot. Hageja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.