Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.07.2019 esitatud ning 19.08.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt pöördus 2014 G H (kostja) kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55321). Tol hetkel oli tema palk 400 eurot bruto, ning tema igakuine neto sissetulek oli 333,60 eurot. Selle tulemusel vähendas kohus M M Vi (hageja) elatist 111,20 euro peale kuni kostja majanduslik seisund paraneb. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat, seega võib eeldada, et kostja majanduslik seisund on paranenud. Kostja on terve tööealine meesterahvas, kelle puhul ei ole millegagi põhjendatud niivõrd madala tulu teenimine, et ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist maksma. Juhul, kui tema töötasu ja muud tulud ei võimalda teenida piisavat summat, et miinimummääras maksta ülalpidamist oma lapsele, siis peab ta muutma oma harjumusi ja käitumismustrit. Kinnistusraamatu andmetel on kostja nimel kaks kinnistut – maatulundusmaa aadressil xxx, suurusega 15850,0 m2 ning xxx, suurusega 14684,0 m2, millele saab vajadusel täitmisnõuet pöörata. Äriregistri andmetel on kostja osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes xxx. Hageja igakuised kulutused on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 24 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks, s.o xxx õppemaks kuus 155 eurot, koolitoit 7 eurot, koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot, koolitarbed õppeaasta alguses

(150 eurot) 12,50 eurot, muuseumid, klassiekskursioonid, võistlused 10 eurot, koolivorm (1x aastas 158 eurot) 13,20 eurot, võimlemisriided (1x aastas 100 eurot) 8,30 eurot, kohustuslik ajakirja “ Hea Laps“ tellimus (1x aastas 20 eurot) 1,60 eurot, e-kooli aastamaks 20 eurot 1,60 eurot, lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot, kulutused huvialaringidele, s.o xxx kuutasu 175 eurot, xxx kuutasu 70 eurot, xxx 20 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja suurendada elatist miinimumsuuruseni. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus antud nõudes kohtusse pöörduda ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus asjas lõpetada või jätta hagi rahuldamata. Kostja sissetulek ühes kalendrikuus on ca 500 eurot. Kostja on võimeline ettevõttes töötama üksnes osalise koormusega, millest tulenevalt tema sissetulek ettevõtlusest on 250 eurot kuus. Arvestades tema invaliidsust ja sellest johtuvalt osalist töövõimet vähemalt kuni 18.11.2020 on töötukassa poolt talle töövõime toetuse suurus ühe kalendripäeva kohta määratud 9,6073 eurot, mis sõltuvalt kuus varieerub, kuid moodustab keskmiselt ca 230-245 eurot. Kostjal on ka teine laps L M H, kes elab isast eraldi ja kellele isa tasub samuti elatisraha. Isa täidab oma seadusest tulenevat kohustust anda ülalpidamist ilma kohtu sunnijõuta ehk ilma kohtuotsuseta ja teeb seda võrdselt teise lapsega ehk samas summas. Juhul, kui hagi rahuldatakse laste ema soovitud moel, tähendaks see laste ebavõrdset kohtlemist ja L M oleks vähem kindlustatud kui M M. Kostja hinnangul on laste ema poolt väljatoodud kulutused olulises osas ülepaisutatud ja ei vasta reaalsusele ega lapse tegelikele vajadustele. Seoses invaliidsusega on kostja võimalus antud ajal suuremat sissetulekut saada piiratud. Laste isa on sissetulekute suurenedes nõus ka lapsi rohkem toetama, kui ta hetkel suudab neile elatisraha maksta. Kohtu põhjendused

Kostja on olnud oma vastuses seisukohal, et hagejal puudub alus antud nõudes kohtusse pöörduda ning on viidanud TsMS §-le 459 lg 1 ning TsMS §-le 497. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks põhjendatud. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423. Ühtegi nimetatud alust ei ole kostja välja toonud ning nimetatud aluseid kohtu hinnangul ka käesoleval juhul ei esine. Kohus ei saa jätta hagiavaldust läbivaatamata põhjusel, et kostja hinnangul ei ole TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 täidetud. Kohus saab nimetatud asjaoludele anda oma hinnangu uurides poolte poolt esitatud tõendeid ja tuvastades asjaolusid, mida kohus hagi läbivaatamata jätmisel teha ei saa. Seega jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 24.09.2019 kirjas (tlk 25).

Kohtu hinnangul võib eeltoodud tõenditest järeldada, et kostja majanduslik olukord on võrreldes 2014 aastaga paremaks muutunud vaatamata asjaolule, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime. Kohus arvestab veidi suurenenud sissetulekuga ning asjaoluga, et kostja on ainuosanik ja juhatuse liige oma äriühingus, mida tal 2014 aastal ei olnud. Samuti on kostja 05.08.2016 kinnistamisavalduse alusel 08.08.2016 kantud omanikuna registrisse, kui 14684,0 m2 ning 15850,0 m2 maatulundusmaa omanik xxx maakonnas. Seega ei saa pidada kostjat täiesti varatuks. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.