Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

HAGEJATE NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt ei ela hagejad koos kostjaga, sest kolisid jaanuaris 2020 eraldi üürikorterisse. Kostja pole selle aja vältel osalenud hagejate ülalpidamiskohustuste täitmisel. Laste ema on taganud lastele riided ja toidud ka siis kui lapsed on kostjaga koos. Maksed, mis kostja on teinud laste ema arvele pole tõesed, kuna kostja kasutas laste ema kaarti enda otstarbeks. Hagejate ema on teinud kostjale ettepanekuid maksta lapsega seotud arveid (näiteks lasteaiamaks ja kommunaalarved), kuid kostjalt tuli eitav vastus. Kostja ettepanek, et lapsed saaks pool aega tema juures veeta, on vastuvõetamatu kostja alkoholi probleemi pärast. Hagejad nõuavad elatist 180 eurot hageja kohta kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt on kostja hetkel töötu. Peale selle on tal veel üks laps, kellele ta maksab elatist 1x eurot kuus. Kostja on teinud ettepaneku, et üks laps elaks kostja juures, kuid laste ema ei ole sellega nõus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Rahvastikuregistri kandest nähtub, et kostja on alaealiste hagejate isa. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1,2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes; ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1,2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad eraldi kostjast hagejate ema juures. Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Vanemate seletuste kohaselt on hagejate vanemad töövõimelised isikud.

2 (5)

Hagejate ema seletuse kohaselt on tema sissetulekuteks töötasu 600 eurot ja peretoetused 120 eurot kuus, R. saab puudetoetust 160 eurot. Hagejad elavad üürikorteris ja hagejate emal on järelmaksuga ostetud auto xxxx. . Kostja seletuse kohaselt töötas ta palkmajade ehitusel, alates 2020.a. juunikuust on ta töötu ja saab töötu abiraha 170 eurot kuus. Kostjal on kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta ka elab; sõidukeid tal tema ütluste kohaselt pole. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et M. R. on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mõlemal sõidukil on kohtutäituri poolt pandud võõrandamise keelumärge. Kostja on esitanud romusõiduki utiliseerimise tõendi, mille kohaselt on M. R. 04.0x.2011 vastu võetud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgnevaks utiliseerimiseks. Kostjal on veel alaealine poeg S. , kelle kasuks on kostjat Pärnu Maakohtu xxxxxxxxxx maksekäsuga kohustatud kuni S. Riba täisealiseks saamiseni x.01.2027 tasuma elatist 1x eurot kuus. Hagejad R. on x-aastane ja R. x-aastane ning nad käivad lasteaias. Seega on nad lapsed, kellele on vaja osta toitu, rõivaid, jalatseid, hügieenitarbeid, vajadusel ravimeid ja vitamiine, lisanduvad eluasemekulud jm. R. on erivajadused, tal on täpsustamata arenguhäire; temaga käiakse kord nädalas Otepääl teenustel. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaalteenuste seaduse § 6 lg 1 makstakse puudega lapse toetust igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada, et R. erivajadustega seotud kulusid (transport ravikindlustatud või riigieelarvest finantseeritavatele teenustele, tugiisiku teenus vms) on võimalik hüvitada puudega lapse sotsiaaltoetuse arvelt. Hagejad on kohtule esitanud igakuiste kulutuste arvestuse, millest kostja esitab kohtuistungil kohtu hinnangul põhjendatult vastuväited igakuisele transpordikulule suuruses 100 eurot, mänguasjadele kulule 40 eurot kuus, lisakuludena autoga seotud kulude (järelmaks, kindlustus, remont, ülevaatus) elatise hulka arvestamisele. Ilmselt ei ole põhjendatud kommunaalteenuste tasumine ka kolmanda toa eest, mida ei kasutata ja/või vähemalt selle laste eluasemekulude hulka arvestamine. Elatise eesmärk on laste esmaste vajaduste rahuldamine. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui hageja taotleb ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist kuni seaduses sätestatud miinimummäärani, ei pea hageja täiendavalt tõendama ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust. Samas juhib kohus poolte tähelepanu asjaolule, et x.jaanuaril 2020.a. valmis Justiitsministeeriumi tellimusel uuring, mille tulemuste kohaselt on lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019.a. lõpus standardeelarvete keskmise järgi 172 eurot kuus ja võrdlevanalüüsi meetodil 194 eurot kuus, mis jääb tunduvalt alla praegusele seadusejärgse miinimumelatise summale.

Riigikohtu tsiviilkolleegium rõhutab 24.oktoobri 2012.a. otsuses kohtuasjas nr x-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike... Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

3 (5)

võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.märtsi 2007.a. otsuses kohtuasjas nr x-2-1-19-07 selgitanud, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kostjal oleks muu realiseeritav vara, mille arvelt saaks ta laste ülalpidamiskohustust täita (sõidukid on kohtutäituri poolt arestitud). Asja otsustamisel tuleb arvestada ka kostja võimalusega kodukohas tööd leida ja palka teenida. Kostja elab Võrumaal. Arvestades kostja haridust ja ametialast kvalifikatsiooni ei pruugi kohtu hinnangul Eesti statistilise keskmise palga teenimine olla kostjale võimetekohane, kuid seda on kindlasti miinimumpalgast suurema palga teenimine. Riigikohus on tõdenud, et kuigi vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, siis ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr x-2-1-19-07, p 12). Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel on oluline kindlaks teha, kas see ei kahjusta isiku enese tavalist ülalpidamist. Selleks on põhjendatud arvestada arvestusliku elatusmiinimumiga, s.o. elatusvahendite väiksema kogumiga, mis katab inimese igapäevased vajadused. Sellest allpool on inimväärne toimetulek ohustatud. Alates veebruarist 2020 on arvestuslik elatusmiinimum Statistikaameti andmetel 221,x eurot. Käesolevas asjas on põhjendatud arvestada ka mastaabisäästu, mis mitme lapse koos kasvamisel ilmselt esineb. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (lahend nr x-2-1-x-17 p 18) tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Eelnevat arvestades peab kostjalt väljamõistetud elatis katma koos hagejate emapoolse panusega ja riiklike toetustega kõik hagejate mõistlikud vajadused. Kohtu hinnangul tuleb tegeliku olukorraga arvestada ning mõistlik ei ole teha otsust, mida kostja ei ole võimeline täitma. Kostja kolmanda 11-aastase lapse suhtes on tehtud maksekäsk, mille alusel on kostja kohustatud talle elatist tasuma 1x eurot. Kõiki eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja osaks tuleb lugeda hagejate ülalpidamisel kummalegi hagejale 140 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alljärgnevalt: R. R. kasuks elatis alates 28.maist- 14.detsembrini 2020.a. (18,06+ 6x140+ 6x,2x) 921,29 eurot ja alates 1x.detsembrist 2020.a. kuni R. R. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a 140 eurot kuus; R. R. kasuks elatis alates 28.maist- 14.detsembrini 2020.a (18,06+ 6x140+ 6x,2x) 921,29 eurot ja alates 1x.detsembrist 2020.a. kuni R. R. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxx.a 140 eurot kuus. TsMS § 4x lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud 4 (5)

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kui vanemate vahel on vaidlus lastega suhtlemise korraldamises või hooldusõiguse küsimustes on vanemal võimalik selle lahendamiseks pöörduda vastavasisulise avaldusega kohtu poole. Menetluskulud TsMS § 16x lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus loeb põhjendatuks jätta käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirju ja menetluskulude kandmist poolte poolt ei nähtu ka asja materjalidest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kindlaks määrata poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.