Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2015.a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-12933
Tsiviilasi
UpTravel OÜ hagi Himot-Märt Ilusa ja Triggerfinger OÜ vastu lepingueelsetest läbirääkimistest ja alusetust rikastumisest tuleneva põhivõla ja viivise väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 02. septembri 2015.a määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Himot-Märt Ilusa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (kostjad):
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6) on maakohus arestinud mõlema kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes kokku 8184,50 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on kostjatele arusaadavalt esitanud oma nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, peaks kohtumääruses sarnaselt kohtuliku hüpoteegiga koormamisega (vt TsMS § 381 lg 1 p 5 ning § 388 lg 2) olema ära näidatud, millises ulatuses on mõlema kostja pangakontod eraldi arestitud. Seega võib järeldada, et hageja hagi on tagatud kahekordses hagisummas (s.o jääb mulje, et mõlema kostja pangakonto on arestitud kogu nõude ulatuses ehk summas 8184,50 eurot). Tegemist on ületagamisega; 7) ei ole maakohus kohtumääruses hagi tagamise vajalikkust hinnanud. Maakohus on kohtumäärusest nähtuvalt tuginenud hagi tagamise küsimust otsustades vaid hageja poolt viidatud asjaoludele (sh asjaolu, et kostjate I ja II nimel ei ole avalikest registritest nähtuvalt registrijärgset vara; kostja II ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena; kostjad hoiavad kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees jms), kuid ei ole neid kontrollinud; 8) tuleb hagi tagamise küsimust otsustades arvestada hagi hinda. Käesoleval juhul nõuab hageja kahelt kostjalt kokku 8 184,50 euro hüvitamist, millest 7 000 eurot on väidetavalt kostjale II tasutud ettemaks Reisiguru OÜ osaluse eest ning ülejäänu on hageja nõue tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Tegu ei ole niivõrd suure rahasummaga, mida kaks eri kostjat ei suudaks kahepeale hagejale soodsa kohtuotsuse tegemise korral tasuda. Kohus ei ole kostjate hinnangul kontrollinud hagi tagamise vajalikkust ning seatava hagi tagamise abinõu proportsionaalsust kostjatele; 9) on hageja kohtu eksimuses hoidmiseks esitanud valikuliselt tõendeid, et jätta kostjatest mulje kui isikutest, kes hoiavad kõrvale vastutusest ega püüa leida olukorrale mingitki lahendust. Tegelikult on Kostjad teinud oma ettepanekuid 7000 euro tasumiseks korduvalt Reisiguru OÜ kaudu. 31.07.2015.a vastas Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ 21.07.2015.a saadetud kirjale ja pakkus lahenduseks, et Reisiguru OÜ tagastab UpTravel OÜ-le järelejäänud ettemaksu jäägi kogusummas 3907 eurot 2015.a augustikuu jooksul; 28.08.2015.a saadetud kirjas pakkus Reisiguru OÜ juhatuse liige K.R. UpTravel OÜ-le välja tasaarvestada UpTravel OÜ ettemakstud 7000 eurot Reisiguru teenuse kasutamisega ja kanda ettemaksu jääk 3712 eurot UpTravel OÜ pangakontole. Hageja ei ole kostjatele teadaolevalt ülalviidatud kirjadele vastanud (VÕS § 78); 10) on hagi tagamise korras kostja I kui füüsilise isiku kontode arestimine ebaproportsionaalselt koormav kostjale I ja tema alaealistele lastele. Kostja I on perekonna ainus tulu saav liige. Kostja I peres on kasvamas kaks väikest last (sündinud XXX.a XXX.a), laste ema viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostjale I ei jää piisavalt rahalisi vahendeid tagamaks alaealiste laste ja täiskasvanud perekonnaliikmete kõige elementaarsed vajadused; 11) ei ole kostja I oma varaga tehinguid teinud mitte eesmärgiga muuta end varatuks ja hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest, vaid põhjusel, et kostja I on sõlminud töövõtulepingu ECga MARITIME PCC LTD, kus tema tööülesanneteks on kaitsta ohtlikes vetes paiknevaid merealuseid. Kuna tegemist on oma olemuselt väga ohtlike tööülesannetega, otsustas kostja I vormistada temale kuuluv vara oma elukaaslasele ja laste emale. Seega oli kostja I poolsete tehingute eesmärgiks hoopis ettevalmistus välisriiki keskmisest ohtlikule tööle asumiseks, suurema sissetuleku saamiseks ja nimetatud perioodiks oma laste emale kindlustunde tagamiseks.
1) on hagi tagamise määrus seaduslik ja põhjendatud. Hagi tagamiseks on tungiv ja vältimatu vajadus, mis on tingitud ainult ja üksnes kostja I tegevusest. Määruskaebus on esitatud menetlusõigusi pahatahtlikult ära kasutades eesmärgiga venitada käesolevat kohtumenetlust ning tekitada hagejale põhjendamatuid kulutusi. Samuti on määruskaebuses esitatud mitmeid moonutatud ning kohut eksitavaid seisukohti, mis ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega; 2) ei ole hagi tagamine vaidlustatud määruses ettenähtud viisil kostjaid ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt koormav; 3) ei lahenda kohus hagi tagamise abinõude kohaldamisel asja sisuliselt, vaid hindab üksnes seda, kas hageja on hagi tagamise vajadust piisavalt põhistanud. Seega saab kohus hagi tagamise küsimuse lahendamisel lähtuda vaid TsMS § 377 sätestatust, hinnates, kas esinevad viidatud sättes nimetatud tagamise alused. Antud juhul on kohus hagi tagamise määruses neid asjaolusid õigesti hinnanud; 4) ei ole kostja I suhtes esitatud hagi lubamatu ega perspektiivitu. H.-M. Ilus pidas UpTravel OÜ-ga Reisiguru OÜ osaluse võõrandamiseks läbirääkimisi. Lepingueelsed läbirääkimised on võlasuhe nagu iga teine võlasuhe. Kostja I oli läbirääkimiste hetkel nii Reisiguru OÜ osanik kui ka tegevjuht (hagejale teadaolevalt on ta jätkuvalt Reisiguru OÜ tegevjuht). Seega oli H-M. Ilus ise läbirääkimiste üheks pooleks ning H-M. Ilusa dikteerimisel esitas UpTravel OÜ-le arve Triggerfinger OÜ ja UpTravel OÜ tegi Triggerfinger OÜ-le vastavad ülekanded. Eeltoodu näol on H-M. Ilus tekitanud UpTravel OÜ-le kahju; 5) on asjakohad kostjate väited, et maakohus oleks pidanud analoogia korras lähtuma TsMS § 381 lg 1 p-st 5 ja TsMS § 388 lg-st 2. Hageja ei ole taotlenud ning maakohus ei ole kohaldanud hagi tagamise abinõuna kohtliku hüpoteegi seadmist; 6) on maakohus arestinud hagi tagamise määruses kostjate arveldusarved kokku 8 184,50 euro ulatuses. Kui hagi tagamise määruse täitmise tulemusena oleks mõlema kostja arveldusarvel arestitud kokku 8 184,50 eurot, oleks saanud enamarestitud ulatuses kostjate arveldusarved aresti alt vabastada. Hagi tagamise tulemusena õnnestus hagejal arestida kostja I arveldusarve 6,09 euro ulatuses ning kostja II arveldusarve 1,98 euro ulatuses. Seega on viited „hagi ületagamisele“ selgelt ainetud ning pahatahtlikud; 7) ei ole hagi tagamise kohaldamise eelduseks üksnes kindel teadmine, et kohtuotsuse täitmine osutubki raskendatuks või võimatuks – piisab põhjendatud eeldusest, et see võib osutuda raskendatuks. Maakohus on sedastanud, et mõistlikud alternatiivid hagi tagamisele puuduvad. Hagi tagamine on põhjendatud ning see nähtub üheselt mõistetavalt ka hagi tagamise määrusest; 8) on ebaõige väide, et hagi tagamise määrus koormab ebaproportsionaalselt kostja I õigusi. Kostja I elukaaslasele kuulub tänane Reisiguru OÜ osa ning kostja elukaaslane K.R. on ainuke Reisiguru OÜ juhatuse liige. Seega on kostja I elukaaslane majandus- ja kutsetegevuses tegev ning eelduslikult teenib Reisiguru OÜ vahendusel ka tulu. Kostja I väited on eriti küünilised, arvestades, et „ainukese perekonnapea“ arveldusarvetel oli vabu rahalisi vahendeid üksnes 6,09 eurot. On ilmne, et kostja I on oma rahalised vahendid kõrvale liigutanud (vältimaks hagi tagamise tagajärgi), mistõttu tema perekonnaliikmete vajadused on eelduslikult tagatud; 9) puuduvad muud võimalused või alternatiivid hagi tagamiseks. Kui kostja hinnangul on 8 184,50 euro näol tegemist väikese summaga, mida kaks kostjat suudavad hagejale tasuda, siis on alati võimalik see summa kohtu deposiiti kanda, misjärel kooskõlas TsMS §-ga 385 asendab kohus hagi tagamise raha maksmisega.
kas kostja I vastutaks läbirääkimiste ebaõnnestumise eest füüsilise isikuna kogu oma varaga. Asja materjalidest ei järeldu, et hagi oleks esitatud H.-M. Ilusa kui juhatuse liikme vastu. Samuti ole asja materjalidega põhistatud, millisel alusel tuleks H.-M. Ilusat ja Triggerfinger OÜ-d pidada solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 tähenduses.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.