Hageja: M I (isikukood XXX); elukoht: XXX) Kostja: T S (isikukood XXX) seaduslik esindaja N S (isikukood XXX), elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta Viru Maakohtu 17. septembri 2010 kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-10-20981) M I väljamõistetud elatise suurust.
3.Välja mõista M I elatis T S kasuks alates 18.09.2017 igakuise elatusrahana 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot kuus kuni T S täisealiseks saamiseni s.o XXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
4.Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE ÕIGUS
2-17-13965 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja esitas 18.09.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles taotles Viru Maakohtu 17.09.2010 tsiviilasjas nr 2-10-20981 tehtud õigeksvõtuotsuga T S kasuks väljamõistetud igakuise elatise suuruse vähendamist 156,66 euroni kuus, mida vähendada täiendavalt poole riiklikult makstava igakuise lastetoetuse võrra. Kohus rahuldas hagi ning vähendas elatise suurust. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tuvastanud, et hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps. Maakohus ei ole kostja teise lapse vajadusi analüüsinud. Hageja nõue
2.Hageja leiab oma hagiavalduses, et pärast otsuse tegemist on asjaolud muutunud, kuna tema ülalpidamisel on veel üks laps. Hageja palub vähendada elatist kuni 156,66 euroni kuus, millelt maha arvestada riiklik peretoetus. 07.08.2018 täiendatud seisukohas täpsustab hageja, et osaleb oma teise lapse ülalpidamisel ning tema kuu sissetulek moodustab 500 eurot kuus (töötasu). Pärast elatise maksmist ja kohtutäituri poolt kinnipidamisis jääb hagejale elamiseks 318 eurot. Abikaasa on töötu ning tema sissetulekus on töövõimetuspension 211 eurot kuus. Peres kasvab veel kaks alaealist last, kes on abikaasa esimesest abielust. Ühise lapse kulud ei ületa hetkel üle 105,80 euro, kus suuremaid kulutusi sissetulekud ei võimalda. Peres puuduvad autod ja kinnisvara.
Kostja seisukoht
3.Kostja hageja nõudega ei nõustu. Kostja leiab, et hageja on töövõimeline isik, kellel pole tänu spetsiifilistele erialastele oskustele erilisi raskusi piisava sissetulekuga töö leidmisel, millest jätkuks kahe ülalpeetava tavaliste vajaduste rahuldamiseks. Eluliselt pole usutav, et raskeveo-masina juhina pole hagejal võimalik teenida töötasu alammäärast suuremat tasu. Hagejalt suures ulatuses elatisvõla (enam kui 14000eurot) kätte saamiseks on kostja üritanud tulemuseta tarvitusele võtta mõjutusvahendina hageja juhtimisõiguse peatamist, kuid määravaks osutus hageja poolt menetluses väidetu, et väljamõistetud elatise maksmise tagab üksnes juhtimisõiguse säilitamine hagejal. Tegelikkuses on hageja väited olnud senini otsitud ja tõendamata ning tema eesmärk on elatise maksmisest kõrvale hoidumine.
Kohtuistung
4.21.12.2018. a kohtuistungil jäi hageja oma seisukoha ja nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt puudub peale miinimum sissetuleku mu vara, mida saaks realiseerida. Hageja ülalpidamisel on ka teine laps. Kuna kostja saab peretoetust, siis palun vähendada elatist peretoetuse võrra. Hagejal on puudega laps, kes vajab ravi, auto mida pere kasutab on hageja isa oma
5.Kostja seaduslik esindaja ei ole elatise vähendamisega nõus. Kostja esindaja leiab, et elatis 180 eurot kuus ei ole aktsepteeritav kuna miinimumtöötasu tõuseb pidevalt. Hageja elab täisväärtuslikku
2-17-13965 elu, puhkab perega. Laps on andekas, mistõttu võtab erinevatest konkurssidest osa ja kulud on suuremad.
6.27.03.20219. a kohtuistungil selgitas hageja, et sissetulek on miinimumtasu tõusuga tõusnud 540 euroni kuus, kätte saab 370 eurot (täitekulud maha arvestatult). Ülalpidamisel on veel üks laps D. Võimalust tasuvamat tööd leida hetkel ei ole võimalik. Hageja teeb ettepaneku, et elatist vähendatakse 270-30 eurot, seega lõplik summa 240 eurot.
Kostja seaduslik esindaja leiab, et seadusega on ette nähtud elatis 2019 aastal 270 eurot, mida soovib kostja ka et hageja makstaks. Hetkel on ise töötu ja lapse kulud kannab uus abikaasa. Kostja on nõus hageja poolt pakutud summaga 270-30 eurot. Menetluse käik
8.Kohus lõpetas menetluse ja sõlmis osapoolte vahelise kompromissi, mille peale hageja esitas määruskaebuse. Hageja leidis, et ikkagi ei suuda sellises ulatuses elatist maksta ning kohus pani teda raskesse olukorda. Kohus rahuldas määruskaebuse. tühistas kohtulahendi ja taastas menetluse.
9.Kohus tegi pooltele ettepaneku jätkata menetlust kirjalikus menetluses, kuna pooled on kohtu poolt ära kuulatud. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega, kostja sai teate kätte, kuid kohtule ei vastanud. Kohus teatas, et lahendab asja kirjalikus menetluses, andis osapooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja. Kohus tegi vanemate varalise seisundi välja selgitamiseks TsMS § 230 lg 4 alusel päringud krediidiasutustesse, Maksu-ja Tolliametisse, hageja tööandjale, Töötukassale ning registritesse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
12.M I ja N S on T S vanemad. Viru Maakohus mõistis 01.10.2020. a õigeksvõtu otsusega hagejalt välja mõistetud alaealise ülalpidamiseks elatis, mis ei tohi olla väiksem kui seadusega kehtestatud määr. Hagiavaldus esitati kohtusse 2017. aastal, mil elatise määraks oli 235 eurot. 2018. aastal oli elatise määr 250 eurot ja 2019. aastal 270 eurot. Alates käesolevast aastast on elatise määraks 292 eurot. Seega on hagejal olnud kohustus nimetatud määras lapsele elatist maksta.
13.Käesolevas hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks 156,66 eurot kuus, millelt maha arvestada riiklik peretoetus, kuna tema ülalpidamisel veel üks laps ning sissetulekud on muutnud.
14.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
2-17-13965
15.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
17.Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuste täitmine. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
18.Hagejal sündis 2012. aastal teine laps. Kohtuotsuse tegemise ajal 2010. aastal tunnistas hageja nõuet, mistõttu ei ole kohus pidanud ka analüüsima vanemate maksevõimet. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli hageja 2018. aastal töötu. Hageja väidab, et tema abikaasa on töövõimetu, mistõttu panustab tema ka kahe abikaasa eelmisest kooselust põlvnevaid lapsi.
19.Kohus selgitab, et elatise vähendamise korral tuleb kohtul välja selgitada lastevanemate maksevõime. Antud juhul selgitas kohus välja kostja lastevanemate maksevõime ning hageja 2012. aastal sündinud lapse ema maksevõime. Kohus selgitab hagejale, et kuna hageja abikaasa varasemast kooselust sündinud lastel on oma isa olemas, kelle kohustus on maksta oma lastele elatist, seega ei saa kohus arvestada elatise määramisel nimetatud asjaoluga. Kui antud laste isa ei täida ülalpidamiskohustust on seaduseandja näinud ette selleks vastavad meetmed (hagi esitamine jne).
20.Kohus tegi TsMS § 230 alusel päringud, mille tulemusel selgitas välja, et: M I ülalpidamisel on alates 2012. a teine laps. Töötukaasa andmetele (dtl 124) oli ta perioodil 28.05.2018 kuni 25.07.2018 töötu. Maksu ja Tolliameti andmetel on hageja saanud palgatulu perioodil 01.09.2017 kuni 31.12.2017 1880 eurot ning perioodil 01.01.2018 kuni 31.08.2018 4026,35 eurot Osaühing A poolt (dtl 141, 143-145). Alates 01.01.2019 kuni 31.03.2020 sai hageja palgatulu 7968,99 eurot (dtl 16-17). Osaühing A tõendi kohaselt (dtl 125) on hageja töötasu määraks 2018. aastal 500 eurot ning 2020. aastal 584 eurot (dtl 54). Hageja suhtes on algatatu täitemenetlus välja mõistetud elatise otsuse täitmiseks ning seisuga 01.06.2020 moodustab võlgnevus 19 435,80 eurot (dtl 123, 203-205; 207; 22). I I (hageja abikaasa) on osaliselt töövõimetu (dtl 137). Maksu ja Tolliameti andmetel (dtl 141, 146150) sai hageja abikaasa palgatulu kuni 30.06.2018 ning alates 01.07.2018 on saanud töövõimetushüvitist. Hageja abikaasa sai Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2017 aastal suure pere toetust 3300 eurot ning lapsetoetust kolme lapse eest 210 eurot, lapsehooldustasu 19,18 eurot (dtl 157). N S on Töötukassa andmetel töötu (dtl 137), mida tõendab ka Maksu ja Tolliameti töötajate register. Kostja emal on kinnisvarana korterit, mida pere kasutab elamiseks. Sotsiaalkindlustusameti
2-17-13965 andmetel on kostja ema ülalpidamisel kaks last, kelle eest saab ta lastetoetust 110 eurot kokku, millel lisandub üksikvanema toetus 19,18 eurot kuus. Maksu- ja tolliameti andmetel sai kostja ema töötasu perioodil 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 940 eurot ning alates 01.01.2018 kuni 31.08.2018 summas 1972,88 eurot ning alates 01.10.2019 on lapse ema sissetulek null eurot (dtl 20). Töötukassa andmetel on isik töötu alates 16.07.2018 (dtl 137).
21.Tõendite alusel saab järeldada, et lapse seaduslikul esindajal puudub igakuine kindel sissetulek, samas on hagejal töötasu näol tagatud igakuine sissetulek. Samas ei tähenda hageja sissetulek, et tema peaks lapse vajadusi silmas pidades suuremas määras panustama kui lapse teine vanem. Kuna mõlemad lapsevanemad peavad endast kõik oleneva tegema, et leida endale tööd. Kostja seadusliku esindaja poolt ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks, et esineks takistus töö leidmiseks. Kohus selgitab, et perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas nõustub kohus hagejaga, et elatise vähendamiseks on alust kuna hageja ülalpidamisel on veel üks laps.
22.Kohus möönab, et teisele lapsele ülalpidamiskohustuse täitmine mõjutab hageja toimetulekut. Antud juhul on hageja igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 584 eurot. Antud summast kohustub hageja ülal pidama kahte alaealist last ja katma ka enda hädavajalikud kulud. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et hageja uuel abikaasal on määratud osaline töövõimetus, mis kindlasti mõjutab ka hageja teise lapse elutingimusi. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees. Samas on teada, et lapsevanem kelle juures laps elab kannab ka suuremaid kulutusi, kuid vanematel tuleb ka arvestada, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb kaaluda lastele tehtavate kulude suurust.
23.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.
25.Kohus juhib tähelepanu, et veebruaris 2020 valmis RAKE uuring „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf,
2-17-13965 millest nähtub, et lapse igakuised elementaarsed kulud vanusegrupis 7-12 aastat moodustuvad 364 eurot, mis teeb 182 (364/2) eurot ühe vannema kulutuste suuruseks.
26.Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama võrdväärselt lapse kulutuste katmisel. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanema, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
27.Kohus juhib ka tähelepanu, et antud juhul on vanemad jätnud kõrvale lapse huvid ja tema vajadused. Lapsevanemal on kohustus leida töö, mis katab nii lapse kui tema vajadused, seega ka lapse emal tuleb leida töö, mis tagaks temapoolse ülalpidamise kohustuse. Kohus selgitab hagejale, et kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt elatise makseid enam tulumaksuga ei maksustata, seega otsuse tegemisel lisanduvat tulumaksu ei pea arvestama. Peretoetuse osas märgib kohus, et arvestades vanemate võimalusi käesoleval hetkel siis selle võrra elatise vähendamine mõjutaks lapse igapäevaelu toimetulekut. Kohus selgitab kostjale, et jätab tähelepanuta tema poolt esitatud pildimaterjalid (dtl 209-239), kuna need ei ole asjasse puutuvad. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esindaja poolt esitatud materjalid, mis tõendavad kostja aktiivsust, õpitulemust jmt, kuna need ei ole asjasse puutuvad tõendid (dtl 175-202)
28.Lähtudes mõlema vanema varalisest seisust, lapse vajadusest ja asjaolust, et lähtuvalt võimalustele saab teha ka lapsele kulutusi. Samuti asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning kumbki laps ei tohi jääda halvemasse olukorda ning hageja igakuist sissetulekut ning hädavajalike kulutusi, leiab kohus, et esinevad elatise vähendamise asjaolud. Samas ei nõustu kohus, et elatist peaks vähendama kuni 156,60 euroni. Värske uuringu kohaselt 7-12 aastaste laste igakuised kulutused moodustavad 364 eurot, seega ühe vanema kulud moodustavad 182 eurot.
29.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M I elatis T S kasuks alates 18.09.2017 igakuise elatusrahana 182 eurot kuus kuni T S täisealiseks saamiseni s.o 21. novembrini 2026 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
Menetluskulude jaotus
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
31.Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.