lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-13965/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13965/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-13965/70Viru Maakohus Narva kohtumaja23.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-13965

Tsiviilasi

M.I. hagi T.S. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

585 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): T.S. (IK XXX), seaduslik esindaja N.S. Vastustaja (hageja): M.I. (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2018 otsus ja saata M.I. hagi T.S. vastu elatise vähendamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
1.M.I. (hageja) esitas 18. septembril 2017 Viru Maakohtule hagi T.S. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus Viru Maakohtu 17. septembri 2010 tsiviilasjas nr 2-10-20981 tehtud õigeksvõtuotsusega kostja kasuks väljamõistetud igakuise elatise suuruse vähendamist 156 euro 66 sendini kuus, mida vähendada täiendavalt poole riiklikult makstava igakuise lastetoetuse võrra. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 17. septembri 2010 otsusega hagejalt kostja (hageja tütre) kasuks välja igakuine elatis, mille suurus ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja leiab, et temalt väljamõistetud elatise suurus ei vasta enam tema varalisele seisundile, sest pärast kohtuotsuse tegemist sündis hageja perre
29.mail 2012 veel üks laps, kuid hageja igakuine töötasu on püsinud oluliselt muutumatuna, jäädes töötasu miinimummäära piiresse. Samuti puudub hagejal muu sissetulek või vara, mille arvelt võiks elatise maksmine väljamõistetud ulatuses kostjale jätkuda kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja varaline seisund ei võimalda ühetaolist ülalpidamist mõlemale lapsele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja elatise võlgnevus 1. oktoobri 2017 seisuga 14 820 eurot 66 senti. Kostja arvates varjab hageja oma sissetulekuid ning hageja on võimeline leidma endale tööd, et maksta igakuist elatist seadusega ettenähtud miinimummääras.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2018 otsusega hagi osaliselt, muutis Viru Maakohtu
17.septembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10–20981 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning luges hageja poolt alaealise lapse ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 170 eurot kuus alates 18. septembrist 2017. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja majanduslik olukord on järgmine: kinnistusraamatu andmetel ei ole hageja nimele kinnisasju registreeritud; liiklusregistri andmetel ei ole hageja nimele sõidukeid registreeritud; palgatõendist nähtuvalt makstakse hagejale miinimumtöötasu (tl 7). Hagejale on
29.mail 2012. sündinud teine tütar D.I. (tl 8). Maakohus järeldas viidatud tõenditest, et hageja käsutuses olevatest rahalistest vahenditest ei piisa kahe ülalpeetava ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuigi miinimumpalk on tõusnud 500 euroni kuus, suurenes alates 1. jaanuarist 2018 ka elatise miinimummäär 250 euroni kuus. Muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust saaks täita, hagejal puudub. Seega ei võimalda hageja majanduslik olukord maksta kostjale elatist PKS § 101 lg-s 1 määratud suuruses. Hageja selgitas kohtuistungil, et on võimeline maksma kostjale elatist igakuuliselt 170 eurot. Kohtu hinnangul on hagejal madal töötasu ning puudub vara ja muu sissetulek, samuti on kostja vajadused osaliselt kaetud riiklike toetustega, seega esineb mõjuv põhjus, et vähendada kostjalt väljamõistetud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus leidis, et on põhjendatud on hagejalt väljamõistetud elatise suuruse vähendamine kostja enda nimetatud summani.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 16. jaanuari 2018 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega määrata, et hageja on kohustatud kostja ülalpidamiseks maksma igakuist elatist summas 250 eurot. Kostja ei nõustu igakuise elatise vähendamisega. Hageja avaldusest nähtub, et hagejal on uus perekond, kus kasvab tütar. Kohus ei ole kontrollinud hageja tütre D.I. ema materiaalset olukorda, kes on samuti kohustatud võrdselt hagejaga võtma osa tütre ülalpidamises. Hageja materiaalne sissetulek kujuneb mitte ainult miinimumpalgast, vaid kogu perekonna eelarvest, mille kujunemisest võtavad osa kõik hageja perekonna liikmed. Hageja teine tütar sündis 2012. aastal, kui minimaalne töötasu suurus oli 290 eurot. Kahjuks vaid üksikutel juhtumitel (näiteks juhtimisõiguse saamise vajadus, kohtutäituri hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-16-122729) tasus hageja elatist summas 705 eurot. Pärast juhtimisõiguse saamist lõpetas hageja kostja ülalpidamiseks igakuise elatise maksmise. Hageja pole juba pikemat aega kavatsenud endale leida tasuvamat tööd ning on oma vara vormistanud sugulaste nimele. Kostjale ei ole selge, millistest kriteeriumidest ja arvestustest kohus lähtus, kui määratles kostja ülalpidamiseks elatise suuruseks 170 eurot. Maakohus pidi TsMS § 442 lg 8 alusel kohtuotsust põhjendama.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei ole tegemist lihtmenetluse asjaga, nagu maakohus on ekslikult leidnud 20. septembri 2017 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses (tl 10). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-16, p-d 14 ja 15). TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9).
8.Viru Maakohtu 17. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-20981 (tl 4-6) oli hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras. Hageja palus vähendada kostjale makstava elatise suurust 156 euro 66 sendini kuus, millest maha arvestada pool riikliku toetuse summast. Elatise vähendamise hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär 235 eurot ja peretoetus 50 eurot. Seega palus hageja vähendada elatist 103 euro 84 sendi võrra kuus (235 – (156,66 - 25)). Kostja saab

täisealiseks 21. novembril 2026. Järelikult on hageja nõude koguväärtus kindlasti suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir.

9.Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist, st analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
10.TsMS § 392 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Selleks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3). Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 tuli kohtul välja selgitada, millised on kostjaga koos elava lapse vajadused ning kas ja kui suures osas osaleb kostja lapse ülalpidamises. Maakohus on küll viidanud PKS § 102 lg-le 2, kuid ei ole kostja teise lapse vajadusi analüüsinud. Maakohus on vaid üldsõnaliselt leidnud, et hageja kasin töötasu ning vara ja sissetuleku puudumine, samuti kostja vajaduste osaline katmine riiklike toetustega, on mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja ise lahendada, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja