Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad Tanel Riivits ja Birgit Riivits Kostjad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lilia Kožina
Keelduda XX ja AA Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad XX ja AA kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.YY (hageja) esitas 15. augustil 2019 Harju Maakohtule XX ja AA (kostjad) vastu hagi, milles palus jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga MMM, Tallinna linn, Harjumaa selliselt, et jätta see 1⁄2 suuruses mõttelises osas XX kaasomandisse ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas AA kaasomandisse ning kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hagi kohaselt mõistis Harju Maakohus 19. märtsi 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-126080 XX-lt hageja kasuks välja võla ja viivise. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. märtsi 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. 12. juunil 2019 mõistis Harju Maakohus XX-lt hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitise ja viivise. XX võlg hageja ees on 10 783,47 eurot, millele lisanduvad jooksvad viivised. Hageja esitas XX suhtes täitmisavalduse 3. mail 2019. XX ei ole võlga tasunud ja täitemenetlus on olnud edutu. 8. juulil 2019 on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest. XX pangakonto on arestitud, kuid laekumisi sellelt toimunud ei ole. XX-l puudub sissetulek ning registervarast ei piisa kohustuse täitmiseks. Seega pole XX-l lahusvara, mille arvelt saaks hageja nõue rahuldatud. Kostjate ühisvara hulka kuulub korteriomand. Tegu on likviidse varaga, mille kohtutäitur saaks enampakkumisel võõrandada XX võlgade katteks.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Täitemenetlus algatati juba kolm tööpäeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Täitemenetlus ei ole edutu. Kätte ei ole jõudnud täitemenetluse täitmise tähtaeg. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. See võimaldab võlausaldaja nõude rahuldamist ka siis, kui võlgniku majanduslik olukord paraneb 10 aasta jooksul. Praegu on möödunud vaid 5 kuud, millest ajavahemikul 14. märtsist 2019 kuni 22. juunini 2019 XX ei viibinud Eestis. Kohtutäitur ei kirjutanud vastuses, et täitmine on võimatu. XX tegi ettepaneku, et tasub igakuiselt vähemalt 100 eurot, sest hetkel on tema töötasu 540 eurot. Menetluse käigus lubas XX tasuda 300 eurot kuus. Kui XX majanduslik olukord paraneb, teatab ta sellest kohe kohtutäiturile ja hakkab maksma rohkem. Hageja käitumine on pahauskne ja vastuolus heade kommetega. Hagejal on kavas XX-lt nõuda veel raha. Arvestada tuleb ka tõsiasjaga, et hageja nõue suureneb lisanduvate viiviste võrra ning ta soovib välja mõsta menetluskulud. Seega on hageja tegevus suunatud sellele, et tekitada kostjale võimalikult palju kahju. Hageja ei ole pakkunud kompromissivõimalust. Oma käitumisega tekitas hageja XX-le kahju sellega, et alustas uut kohtumenetlust. Ka täitemenetluses on tagatud võlgniku sotsiaalsete õiguste kaitse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kui nn sotsiaalse kaitse paragrahv peab tagama selle, et sundtäitmise kulg peatakse või toimingute tegemise korraldust muudetakse, kui menetluse jätkamine on võlgniku jaoks ebaõiglane. Hagiga rikutakse AA õigust kodu puutumatusele.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi ja jagas kostjate ühisvara selliselt, et jättis kostjate ühisvara hulka kuuluva korteriomandi kostjate kaasomandisse 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt mõlema kostja kanda ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 925,5 eurot.
4.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
XX-lt on hageja kasuks jõustunud kohtulahenditega välja mõistetud põhivõlg, viivised ja menetluskulude hüvitis;
kostjad on abielus ja nende ühisvarasse kuulub korteriomand;
XX ei olnud hagi esitamise seisuga täitemenetluses võlga tasunud, menetluse ajal on tasutud 1479 eurot.
TMS § 14 lg 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib 2 (5)
võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Maakohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude 10-aastane aegumistähtaeg ei ole võlgnikule antud vabatahtliku täitmise tähtaeg, mille jooksul ei saa või ei tohi kasutada võimalusi võlgniku vara realiseerimiseks. Sissenõudjalt ei saa nõuda, et ta ootaks enda nõude täitmisega 10 aastat. See ei ole kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga – rahuldada sissenõudja nõue võimalikult efektiivselt. Kostjate väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. 28. novembri 2019. a istungil väitsid kostjad, et on üks auto, mille võiks müüa ja selle väärtuseks nimetasid kostjad 2000 eurot. Tsiviilasjas 2-16-126080 mõisteti XX-lt välja 7871,47 eurot, millele lisandub viivis ning menetluskulude hüvitis 2912 eurot ja viivis sellelt. Sõiduki müügist saadavatest vahenditest ei saaks nõuet seega täies ulatuses rahuldada. Menetluse käigus anti 28. novembril 2019 kostjatele tähtaeg üritada kohustus täita muul viisil (müüa sõiduk, poovida laenu võtta). 26. mai 2020. a istungi toimumise ajaks olid kostjad tasunud 1479 eurot. Kuigi osaliselt on kohustust täidetud, siis tasumise tempot arvestades on täidetud eeldus, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Hageja käitumine ei ole pahauskne. Talle ei saa ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevaid võimalusi oma nõude rahuldamiseks.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad selle tühistada. Kostjad ei vaidlusta järgmiseid maakohtu tuvastatud asjaolusid:
XX-lt on hageja kasuks jõustunud kohtulahenditega välja mõistetud põhivõlg, viivised ja menetluskulude hüvitis;
kostjad on abielus ja nende ühisvarasse kuulub korteriomand;
XX ei olnud hagi esitamise seisuga täitemenetluses võlga tasunud, menetluse ajal on tasutud 1479 eurot.
Kostjad leiavad, et maakohus kohaldas valesti TMS §-i 14 ja PKS § 33 lg-t 3. Hageja ei ole esitanud kohtutäituri tõendit täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et 14. märtsil 2019 suri XX isa ja 22. juunil 2019 tema ema, mistõttu ei viibinud ta 14. märtsist 2019 kuni 22. juunini 2019 Eestis. Pärast vanemate matuseid tuli XX tagasi Eestisse ja asus kohe otsima võimalusi võla tasumiseks. Maakohus kohaldas valesti võlaõigusseaduse §-i 6. Hageja toimingud tekitavad kostjatele kahju ja ei ole kooskõlas heade kommetega, mh nõudis hageja kostjatelt igakuiselt 1000 euro tasumist olukorras, kus kostjate sissetulek kokku on 1000 eurot kuus. Hageja käitumine on vastuolus põhiseadusest tulenevate põhimõtetega ja rikub kodu ning perekonna- ja eraelu puutumatust. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust ja otsuse põhjendamiskohustust. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb kaebuse õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12 esimene lõik). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3 (5)
7.Kostjad on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas XX võla suuruse ja seni täitemenetluses tasutud summad. Kostjad ei ole ei maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses väitnud, et XX-le kuuluks lahusvarana mingi vara, mille arvel oleks võimalik täitemenetluses XX võlg hageja ees täita. Kostjad on maakohtus väitnud, et XX sissetulek on 540 eurot kuus.
8.Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelmises punktis toodud asjaolusid, mille kostjad on ise omaks võtnud, rahuldas maakohus hagi õigesti. Maakohus tõlgendas õigesti TMS § 14 lg-t 3 ja PKS § 33 lg 3 teist lauset. Täitemenetluse eesmärk on rahuldada sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Seega tuleb seda, kas võlgniku lahusvara arvel saab kohustuse täita, hinnata lühiajalises perspektiivis. Maakohus leidis õigesti, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega ei saa pidada kohustuse täitmise tähtajaks. Sissenõudja ei pea ootama enda nõude täitmist 10 aastat olukorras, kus võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamisel võlgnikule jääva osa arvel saaks tema nõue kohe täidetud. Kostjad tuginevad apellatsioonkaebuses võla tasumise võimaluste osas üksnes sellele, et XX on lubanud tasuda võla katteks 300 eurot kuus. Arvestades XX võla suurust ja lisanduvaid kohtutäituri tasusid, tähendaks see, et võla tasumiseks kuluks XX-l ca kolm aastat. Seega ei ole isegi kostjate väidete õigsust eeldades võimalik maakohtu otsust muuta.
9.Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostjate väited XX vanemate surma kohta ega viited kodu puutumatuse ja era- ning perekonnaelu rikkumise kohta. TMS § 45 kohaselt võib küll täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kuid see ei saa olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Seega ei saa sedalaadi ebaõiglusele tuginevad väited välistada täitemenetluse läbiviimist, sh selle käigus ühisvara jagamist, pikemaks ajaks.
10.Kostjad on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette ka menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 4 kohaldamata jätmist. Samas ei ole kostjad välja toonud ühtegi asjaolu, miks nende arvates oli hagi rahuldamisel menetluskulude kostjate kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Ainuüksi asjaolu, et hageja esitas hagi, mille eesmärk on enda kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmine, ei saa olla TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseks.
11.Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning kõikide kaebuse faktiväidete õigsust eeldades arvestades ei saaks kaebus, ka osaliselt, rahuldamisele kuuluda. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.
12.Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd hagi rahuldamiseks piisas kostjate enda omaksvõetud asjaoludest, ei ole asja lahendamisel olulised muud apellatsioonkaebuse väited, sh väited selgitamis- ja põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.
13.Kohus selgitab kostjatele, et kohus lähtub menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu menetlusökonoomia kaalutlustest, kuivõrd perspektiivitu kaebuse menetlemata jätmine säästab nii kohtu kui ka poolte ajakulu, samuti poolte menetluskulusid, mh jäävad kostjatel kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, mis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kostjatelt hageja kasuks välja mõistetaks, ning kostjatel on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
14.Kostjate õigusi ei piirata võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas ja tegi sisuliste põhjendustega lõpplahendi.
4 (5)
15.Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjatele tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.