J Oi (O, isikukood xxxx, elukoht xxxx) hagi A Fi (F, isikukood xxxx, elukoht xxxx) ja V F (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu ühisvara jagamiseks
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.05.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Jagada A Fi ja V F ühisvara ja lõpetada ühisomand korteriomandile aadressil xxxx, registriosa nr xxxx järgmiselt: jagada A Fi ja V F ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) selliselt, et jätta see 1⁄2 suuruses mõttelises osas A Fi kaasomandisse ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F kaasomandisse.
3.Kohustada A Fit ja V Ft andma nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi (xxxx, registriosa nr xxx) senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena 1⁄2 suuruses mõttelises osas A F ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F. A Fi ja V F nõusolekut asendab jõustunud kohtulahend. Menetluskulude jaotus
Määrata rahaliselt kindlaks J Oi menetluskulud summas 1 851 eurot (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1 551 eurot), millest:
5.1.925,50 eurot mõista välja A Filt J Oi kasuks;
5.2.925,50 eurot mõista välja V Flt J Oi kasuks.
6.Välja mõista A Filt ja V Flt J Oi kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.J O (hageja) esitas A Fi ja V F (koos nimetatuna kostjad) vastu järgmised nõuded:
1.Jagada kostjate ühisvara ja lõpetada ühisomand (korter aadressil xxxx, registriosa nr xxxx) järgmiselt: jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) selliselt, et jätta see 1⁄2 suuruses mõttelises osas A Fi kaasomandisse ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F kaasomandisse;
2.Kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus senise korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena 1⁄2 suuruses mõttelises osas A F ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F. 19.03.2018 mõistis Harju Maakohus A Filt tsiviilasjas nr 2-16-126080 hageja kasuks välja võlgnevuse ja viivise. A F esitas nimetatud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.03.2019 tehtud otsusega apellatsioonikaebuse rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. 12.06.2019 mõistis Harju Maakohus A Filt hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. A Fi võlg hageja ees on 10 783,47 eurot, millele lisanduvad juurde jooksvad viivised. Hageja esitas A Fi suhtes täitmisavalduse 03.05.2019. A F ei ole võlgnevust tasunud ja täitemenetlus on olnud edutu. 08.07.2019 on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest. A File kuuluv pangakonto on arestitud, kuid laekumisi sellelt toimunud ei ole. A Fil puudub sissetulek ning registrivarast ei piisa kohustuse täitmiseks. Seega puudub A Fil lahusvara, mille arvelt saaks hageja nõue rahuldatud. Samast õiendist nähtub ka asjaolu, et kostjad on abielus. A F pole võla tasumiseks esitanud mistahes ettepanekuid. Hageja esitas A Fi suhtes täitmisavalduse ka menetluskulude määruse osas. Kuivõrd juba varasem täitemenetlus on A Fi suhtes olnud täiesti edutu, ei ole ega ka saaks olla olukord erinev ka hiljem alustatud täitemenetluse osas. Kostjate ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Xxxx lähistel asuva kinnisvara näol on tegemist igakülgselt likviidse varaga millise saaks kohtutäitur enampakkumisel võõrandada A Fi võlgade katteks. Hageja hinnangul, juhindudes üldistest turuhindadest korteri asukohas, on korteri väärtuseks 77 360,40 eurot. Sellest kantuna A Fi kuuluva korteriomandi 1/2 väärtuseks on hinnanguliselt 38 680,20 eurot, mis on piisav, et hageja võlg koos täitekuludega saaks täielikult tasutud. Arvestada tuleb ka tõsiasjaga, hageja nõue on ajas suurenev lisanduvate viiviste arvelt. Kostjate vastuväited hagile
2.A F nõuet ei tunnista. Täitemenetlus algatati juba 3 tööpäeva pärast kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-126080 jõustumist. Hageja teeb ennatlikke järeldusi, et täitemenetlus on edutu. Tegelikult praegu ei ole veel kätte
jõudmas täitemenetluse täitmise tähtaeg. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Selles olukorras on seadusandja eelistanud võlausaldaja huve võlgniku omade arvel, võimaldades võlausaldajal nõude rahuldamist ka siis, kui võlgniku majanduslik olukord paraneb 10 aasta jooksul. Praegu on möödunud vaid 5 kuud, millest ajavahemikul 14.03.2019 kuni 22.06.2019 A F ei viibinud Eestis. Tegelikult ei kirjutanud kohtutäitur mitte ühtegi sõna, et täitemenetlus on edutu. Kohtutäitur kirjutas 08.07.2019 oma kirjas vaid, et arvelduskontole aresti tulemusel seisuga 08.07.2019 laekumisi toimunud ei ole ning teavitas hagejat, et A File kuuluvad vallasasjad („liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule järgmised sõidukid ......“). Kohtutäituri vastuses ei ole mitte ühtegi sõna täitmise võimatusest. Hageja moonutab fakte väites, et A F ei ole 7 aasta jooksul täitnud oma kohustusi. Kohtuotsuse nr 2-16-126080 sisust on näha, et A F kogu aeg kinnitas kohtule, et ta on tasunud võla, aga kahjuks ei saanud ta seda fakti tõendada. A F tegi ettepaneku täitemenetluses ja võttis endale kohustuse, et tasub igakuiselt vähemalt 100 eurot, sest hetkel on tema töötasu 540 eurot. Maksmist alustab A F 2019.a novembris. Kui A Fi majanduslik olukord paraneb, teatab ta sellest kohe kohtutäiturile ja hakkab maksma suuremat summat, sest see on ka tema enese huvides. A F ei ole pahatahtlik ja ei hoia kõrvale kohustuste täitmisest. Seda kinnitab kohtutäituri dokument, mille hageja esitas tõendamiseks, ja millest on näha, et A F on töötanud OÜ-s T selle ajani, kui ta sõitis välismaale ja nüüd on ta tagasi samas firmas. Samast dokumendist on näha, et A F on 7 liiklusvahendit ning teisi täitemenetlusi A Fi vastu ei ole. Hageja käitumine on pahauskne ja vastuolus heade kommetega. Hagejal on kavas välja nõuda A Filt veel summasid, näiteks kirjutab ta „summa 38680,20 eurot, mis on piisav, et hageja võlg koos täitekuludega saaks täielikult tasutud. Arvestada tuleb ka tõsiasjaga, et hageja nõue on asjas suurenev lisanduvate viiviste arvelt“ ning ta soovib välja mõsta menetluskulud. Seega on hageja tegevus suunatud sellele, et tekitada kostjale võimalikult palju kahju. 06.05.2019 ja 16.09.2019 saatis hageja A File nõudekirja, kuid kummaski ei pakutud kompromissivõimalust. Oma käitumisega tekitas hageja A File kahju sellega, et alustas uut kohtumenetlust, mis on põhjendamatu ja kaasab teisi isikuid, eelkõige A Fi abikaasat, rikub abikaasa õigusi ja mõjub tema tervisele. Ka täitemenetluses on tagatud võlgniku sotsiaalsete õiguste kaitse. Üldnormina peab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kui nn sotsiaalse kaitse paragrahv tagama selle, et sundtäitmise kulg peatakse või toimingute tegemise korraldust muudetakse, kui menetluse jätkamine on võlgniku jaoks ebaõiglane. Normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus õnnetute asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlus läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa talle äärmiselt ebasoodsad tagajärjed.
3.Seoses sellega, et hageja ei esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et A Fi täitemenetlus on edutu, ei ole V Fle selge, mille alusel hageja otsustas, et täitemenetlus on võimatu. Kui lähtuda sellest, et A F maksab igakuiselt 125 eurot, siis 10 aasta jooksul maksab ta 15 000 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga oli täitenõue alla 11 000 euro, st seadusega lubatud tähtaja jooksul A F täidab oma kohustuse täies mahus. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, kust oleks näha, et registrivarast ei piisa kohustuse täitmiseks.
A F laenas raha hagejalt ilma V F teadmata ja raha laenamisest sai V F teada alles palju hiljem, kui A F hakkas raha tagasi maksma. V F on seisukohal, et hageja käitumine on pahauskne ja vastuolus hea tavaga, sest seadusandja rõhutab järgmist: avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Hageja oma hagiavaldusega tema vastu rikkus otseselt V F põhiõigusi, st kodu ning perekonna- ja eraelu puutumatust. Kohtu põhjendused
4.26.05.2020 kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostjad oma vastuväidete juurde.
5.Puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. 19.03.2018 mõistis Harju Maakohus A Filt tsiviilasjas nr 2-16-126080 hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 500 eurot, kahjuhüvitise 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2 221,47 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (5 500 eurot) alates 28.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (15.08.2019 hagiavalduse lisa 1). A F esitas kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.03.2019 tehtud otsusega rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud A Fi kanda (15.08.2019 hagiavalduse lisa 2); nimetatud kohtuotsus on jõustunud. 12.06.2019 mõistis Harju Maakohus A Filt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 912 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (15.08.2019 hagiavalduse lisa 3). Hageja esitas A Fi suhtes täitmisavalduse 03.05.2019. Kostjad on abielus (15.08.2019 hagiavalduse lisa 4.1) ja kostjate ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga xxxx (15.08.2019 hagiavalduse lisa 5). Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud täitemenetluses võlgnevust tasutud, menetluse ajal on tasutud 1 479 eurot. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
6.TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lõike 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
7.Kostjad on tuginenud sellele, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ja selle aja jooksul tasub A F nõude. Kohus märgib, et aegumistähtaeg antud asja puhul tähendab, et kui 10 aasta jooksul ei õnnestu nõuet täita, siis on võlgnikul võimalik aegumisele tuginedes esitada näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saavutamaks täitemenetluse lõpetamine. Tegu ei ole võlgnikule antud vabatahtliku täitmistähtajaga, mille jooksul ei saa või ei tohi kasutada võimalusi võlgniku vara realiseerimiseks (sh ühisvara jagamise teel). Sissenõudjalt ei saa nõuda, et ta oleks rahul nõude täitmisega 10 aasta vältel. Selline lähenemine võlgniku poolt ei ole ka kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga – rahuldada sissenõudja nõue võimalikult efektiivselt. Seaduses ei ole ajaliselt piiratud, millal võib ühisvara jagamise nõuet esitada, seega hagi esitamise aeg ei mõjuta asja lahendust.
8.Vaidluse all ei ole, et hageja on sissenõudja, sissenõudja nõude rahuldamiseks toimub täitemenetlus, üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik ning vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara.
9.Vaidlus on selles, kas on täidetud hagi rahuldamise viimane eeldus – PKS § 33 lg 3 tingimus, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Hageja hinnangul on see nõue täidetud, kuid kostjate hinnangul ei kinnita esitatud dokumendid täitemenetluse võimatust. Kohtutäituri 08.07.2020 e-kirjast ja täitetoimiku andmete väljavõttest (15.08.2019 hagiavalduse lisa 4 ja 4.1) nähtus, et A F oli viie sõiduki omanik, viimane väljamakse tööandjalt oli 2019.a veebruaris, kontod olid arestitud ning täitemenetluses laekumisi ei olnud toimunud. A Fi dokumentidest nähtub, et ta ei viibinud perekondlikel põhjustel 14.03.2019-22.06.2019 Eestis (08.10.2019 dokumendid), A F töötab taas OÜ-s T (08.10.2019 dokumendid) ning on võtnud endale kohustuse tasuda igakuiselt vähemalt 100 eurot (26.05.2020 istungil esitatud täpsuse kohaselt 300 eurot). Kohtu hinnangul ei anna kostjate väited alust jätta hagi rahuldamata. 28.11.2019 istungil väitsid kostjad, et on üks auto, mille võiks müüa ja selle väärtuseks nimetasid kostjad 2000 eurot. Tsiviilasjas 2-16-126080 mõisteti A Filt välja 7 871,47 eurot, millele lisanduvad viivised ning hiljem ka menetluskulud 2 912 eurot ja viivis menetluskuludelt. Sõiduki müügist saadavatest vahenditest ei saaks nõuet seega täies ulatuses rahuldada. Menetluse käigus anti 28.11.2019 kostjatele tähtaeg üritada kohustus täita muul viisil (müüa sõiduk, poovida laenu võtta). 26.05.2020 istungi toimumise ajaks oli kostjate poolt tasutud 1 479 eurot. Kuigi osaliselt on kohustust täidetud, siis tasumise tempot arvestades saab kohtu hinnangul lugeda täidetuks eelduse, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
10.Asja lahendust ei mõjuta A Fi etteheide, et 06.05.2019 ja 16.09.2019 saatis hageja A File nõudekirja (A Fi 25.10.2019 vastuse lisa 2), kuid ei pakutud kompromissivõimalust. Hagejal ei olnud kohustust pakkuda kompromissi ega saata nõudekirja; kompromissipakkumine oleks pidanud pigem tulema võlgniku poolt, hagejal olid kirjade saatmise ajaks olemas juba täitedokumendid.
11.Asjassepuutumatu on V F argument, et A F laenas raha hagejalt ilma V F teadmata ja raha laenamisest sai V F teada alles palju hiljem. Täitemenetluses ühisvara jagamise nõude puhul ei oma tähtsust võlgnikuks mitteoleva abikaasa roll (või selle puudumine) kohustuse tekkimises.
12.Kostjad on seisukohal, et hageja käitumine on pahauskne ja vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul ei saa hagejale antud juhul ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevaid võimalusi oma nõude rahuldamiseks. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et tsiviilasja 2-16-126080 menetlus kestis juba üle kolme ja poole aasta ning käesoleva menetluse ehk peaaegu 10 kuu vältel on tasutud veidi üle 10% võlgnevusest (osaliselt on makstud summad arvestatud täitemenetluse kulude katteks). Asjaolu, et hageja ei oodanud käesoleva hagi esitamisega aastaid, ei anna alust pidada hagejat pahauskseks.
13.Kohtu hinnangul on täidetud hageja nõude rahuldamise eeldused ning kostjate vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja palub ühisvaraks oleva korteriomandi jagada kostjate kaasomandisse. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara saab jagada ka kaasomandisse jätmisega. Kohus rahuldab hageja nõude jagada kostjate ühisvara ja lõpetada ühisomand korterile aadressil xxxx, registriosa nr xxxx järgmiselt: jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) selliselt, et jätta see 1⁄2 suuruses mõttelises osas A Fi kaasomandisse ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F kaasomandisse.
Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus senise korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus senise korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena 1⁄2 suuruses mõttelises osas A F ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas V F. Käesolev kohtuotsus asendab kostjate nõusoleku.
14.Kohus ei käsitle korteri väärtusega seonduvaid tõendeid, kuivõrd korteri väärtuse küsimus ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses.
15.Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud võrdselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1).
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 551 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 11,75 tundi. Kostjad on seisukohal, et käesolev tsiviilasi ei võtnud rohkem aega kui 10 tundi ja kostjad ei ole nõus puuduste kõrvaldamise summaga 99,00 eurot, sest kui hagi oli puudustega, siis ei saa nõuda hagi eest täissummat 396 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Ka koos puuduste kõrvaldamise avalduse esitamisega on hagiavalduse koostamise ajakulu 3,75 tundi (sellest 3 tundi algse hagi koostamise kulu), mida ei saa pidada ebamõistlikuks ajakuluks. Ülejäänud toimingud (kostjate seisukohtade ja taotlustega tutvumine ning seisukohtade esitamine, kaheks istungiks ettevalmistumine ja kahel istungil osalemine, muud toimingud) ja nendele kulunud aeg on samuti põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 11,75 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 132 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 1 551 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 851 eurot, mis mõista välja kostjatelt võrdselt (s.o 925,50 eurot A Filt ja 925,50 eurot V Flt). Samuti tuleb kostjatel tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.