Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-40183
Kohtuasi
OÜ Leviron Grupp hagi Sihtasutus PJV Hooldusravi, Osaühingu Benefit Holding ja AT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 12.06.2015 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
OÜ Leviron Grupp apellatsioonkaebus 89 599 eurot Hageja OÜ Leviron Grupp (rk 11594468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja I Sihtasutus PJV Hooldusravi (rk 90007365), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Menetluse liik
Kostja II Osaühing Benefit Holding (rk 11028059), seaduslik esindaja juhatuse liige AT Kostja III AT (ik XXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
Kostja I vastuväited
Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt lepinguvälise kahju hüvitamise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hageja väitel tegutsesid kostjad nõudeõiguse loovutamisel ja tühise loovutuse alusel raha üleandmisel ühiselt heade kommete vastaselt ja vastuolus avaliku korraga eesmärgiga tekitada esialgsele võlausaldajale kahju. Hageja väitel on kostja II kostjale III kuuluv riiulifirma, kellel puudub majandustegevus, samuti puudub kostjal II vara. Vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal kuulus kostjale III 100% kostjast II ja kostja III on praeguseni kostja II juhatuse liige. Hageja selgitas, et 5.06.2012 oli LT nii esialgse võlausaldaja kui ka kostja I juhatuse liige, seega oli kostja I hõlmatud „skeemi“ juba 5.06.2012. Deliktilise nõude eelduseks oli asjaolu, et 5.06.2012 nõude loovutuse käsutustehing oli tühine, sest käsutustehingu kehtivuse korral puudus esialgsel võlausaldajal 3.10.2012 õigus nõuet käsutada ja hageja ei oleks omandanud nõuet, mille kahjustamise tõttu ta kahju hüvitamist nõudis. Riigikohus on jaatanud käsutustehingu tühistust heade kommete vastu üksnes teoreetiliselt ja on selgitanud, et tühisuse aluseks ei ole asjaolud, mis on hinnatavad TsÜS tehingu tühistamise koosseisude alusel (TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97 ja 131). Majanduslikult kahjuliku või põhjendamatu tehingu tegemisel oli kahjukannatajal õigus tehing tühistada TsÜS § 131 alusel (mida hageja tegi) ning nõuda käsutustehingu alusel omandatud nõude tagastamist nõude saajalt (mida hageja ei teinud). Deliktilise nõude esitamisel pidi hageja tõendama, et loovutuse ja teiste vaidlusaluste tehingute eesmärk oli üürileandja kahjustamine. Kostja ei vaielnud suures osas hageja esitatud asjaoludest konkreetsete faktide vastu, kuid ei nõustunud faktidest tehtavate järeldustega. Vaidlus puudus, et kostja III on kostja II osanik, et kostjale II tasutud raha liikus edasi kostjaga III seotud äriühingutesse, et kostjaga III seotud ettevõtted esitasid pankrotiavalduse esialgse võlausaldaja vastu, et kostja I tasus raha kostjale II 4.01.2013 pärast nõude loovutamise tühistamisavalduse saamist. Kostjad vaidlesid vastu väidetele, et kostja II on maksejõuetu, et nõude loovutamise leping sai esialgsele võlausaldajale teatavaks alles oktoobris 2012 ja et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu. Isegi kui kõik hageja faktiväited oleksid tõesed, ei oleks nõude loovutamise asjaõiguslepingu tühisuse eeldused täidetud. Isegi kui vastas tõele, et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu, ei olnud põhjust järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Sellest, et kostjad olid seotud kostja III osanikuks olemise ja kostja III ja LT ärisidemete kaudu ning sellest, et kostjaga III seotud äriettevõtted esitasid pankrotiavaldusi ja et loovutatud nõue täideti pärast nõude loovutamise tühistamisest teatamist ning teistest hageja esile toodud asjaoludest nende kogumis, ei saanud järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Sellest ei piisanuks ka selleks, et oleks tekkinud eeldus, et kostjad tegutsesid ühiselt kahjustamise eesmärgil ja et kostjate kohustus oleks olnud anda asjaolude kohta selgitusi, et veenda kohut oma käitumise heausksuses. Kuna hageja ei omandanud loovutuse teel lepinguvälist nõuet kostjate vastu, oleks ka sel põhjusel deliktilise nõude rahuldamine välistatud. Hageja lepinguväline nõue kostjate vastu ei olnud põhjendatud. Apellatsioonkaebus
panna ja saab ulatuslikku majanduslikku kahju. Praegusel juhul oli käsutus- ja kohustustehingul ühine eesmärk - hageja kahjustamine. Kostjad on omavahel seotud isikud, kes on kohustus- ja käsutustehingu tegemisel tegutsenud teadlikult ja kooskõlastatult hageja õiguste rikkumise nimel ning isikliku rikastumise eesmärgil. On ilmne, et LT ja kostja III erinevate äriühingute esindajatena tegutsesid ühiselt ja läbimõeldult, eesmärgiga põhjustada esialgsele võlausaldajale suurt majanduslikku kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
selgitanud, et 29.11.2012 avaldus on kostjale I kättetoimetatud, kuid tõendit neil selle kohta esitada ei ole (kd III tl 40 pöördel). Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et OÜ Sillen Konsultatsioonid ja kostja II koostasid 5.06.2012 kuupäevaga lepingu pärast 28.08.2012. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud üürilepingust tuleneva nõude olemasolu, oli kostja I õigustatud lähtuma 5.06.2012 nõude loovutamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja esitatud asjaolud ei anna alust 5.06.2012 nõude loovutamise lepingu lugemiseks vastuolus olevaks heade kommete ja avaliku korraga. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96, 97, 131) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 32; 31.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-04, p 16; 22.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02, p 11; 16.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Praegusel juhul puudutavad hageja poolt esitatud asjaolud põhiliselt OÜ Sillen Konsultatsioonid endise juhatuse liikme LT kui esindaja kohustuste rikkumist vaidlusaluse lepingu sõlmimisel (TsÜS § 131). Seega ei ole hageja poolt põhjendatud tugineda 5.06.2012 nõude loovutamise lepingu tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega ja avaliku korraga. Eespool esitatud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.