Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-7282
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi väljamõistmiseks 30 062,13 eurot
Tsiviilasja hind
Kiur
Põld
vastu
võlgnevuse
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kiur Põllu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kiur Põld (isikukood xxxxx)
esindajad
Vastustaja (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Olavi Järve
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Kiur Põllu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
põhivõlgnikule. Apellant viitab VÕS § 95 lg-le 1 ja § 709 lg-le 20. Tegemist ei ole raha ülekandmisega läbi krediidiasutuse, vaid krediidiasutus ise on makse tegijaks. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte ei ole dokument, sest seda pole allkirjastatud või muul viisil usaldusväärselt tõendatud; 2) ei ole maakohus võtnud seisukohta kostja väite osas, et juhul, kui kohus peab konto väljavõtet maksmist kinnitavaks dokumendiks, on enamus raha selle kohaselt tagasi makstud (12.12.2006 on tehtud makse summas 1 255 575 krooni ja saajaks on märgitud Hansapank); 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et nõue ei ole lõppenud. Kui põhikohustust enam ei eksisteeri, ei saa olla ka kõrvalkohustust. OÜ Pauper Konsultatsioonid kustutati äriregistrist 16.02.2014. Lepingu ülesütlemisega senine võlasuhe lõpeb (VÕS § 186 p 6) ning tekib uus võlasuhe – tagasitäitmise võlasuhe. Käenduslepingus lepiti kokku üksnes laenulepingust tulenevate kohustuste käendamises, mitte lepingu ülesütlemisest tulenevate kohustuste käendamises; 4) on kostja osundanud asjaolule, et nõude kujunemine on arusaamatu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit nõude kujunemise (arvestuse) kohta. Kostjal ei ole võimalik tõendada võimaliku laenu väljamaksmist või selle tagasimaksmist. Isegi kui viivise arvestus oleks arusaadav, on viivis ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada. Ka olemasolevast arvestusest lähtudes on jõutud ebaõige tulemini. Seadus ei näe ette, et kohtutäitur teostab iseseisvalt mingeid kinnipidamisi, vaid peab kogu summa sissenõudjale üle andma. Kuivõrd hageja ütles laenulepingu üles, ei saa ta lepingujärgset viivist nõuda, kohaldada saab vaid seadusjärgsest viivist. Viivis 0,15% päevas on võrreldes seadusjärgse viivisega ebamõistlikult suur; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et nõue ei ole aegunud. Laenulepingu olemasolul on hageja ja OÜ Pauper Konsultatsioonid vaheline kohustus põhikohustus ning hageja ja kostja vaheline käenduslepingust tulenev kohustus kõrvalkohustus (VÕS § 141 p 1). Kuivõrd hageja nõue põhivõlgniku vastu on aegunud, on aegunud ka hageja nõue kostja vastu (TsÜS § 144). Lepingu ülesütlemisega hakkab kulgema tagasitäitmise võlasuhte aegumise tähtaeg. Apellant viitab TsÜS § 146 lg-le 1, VÕS § 196 lg-le 3 ja §-le 189. Tagasitäitmisest tuleneb nõue põhivõlgniku vastu aegus ülesütlemisest kolme aasta möödumisel, s.o 05.12.2011; 6) on maakohus ebaõigesti leidnud, et ühe võlgniku puhul jagatakse sissenõudmise tulem vastavalt TMS § 174 lg-le 2. Ühe sissenõudja puhul ei ole võimalik tulemit jaotada. Antud juhul kohalduvad üldsätted (TMS § 38 lg 2, § 43), mis ei võimalda kohtutäituril mingeid kinnipidamisi oma tasu katteks teha. Kohtutäitur on ebaseaduslikult jätnud tagastamata 19 177,35 eurot; 7) on hageja koos kohtutäituritega põhjendamatult sissenõudmismenetlusega venitanud; 8) on kostja tõendanud, kuidas muutusid kinnisvarahinnad alates laenulepingu ülesütlemisest kuni vara võõrandamiseni. Hageja tegevus oli pahatahtlik ja suurendas kahju; 9) on maakohtu käsitlus VÕS § 97 osas liiga lihtsustatud. Käenduslepingu sõlmimisel oli arvestatud sellega, et hageja nõue on tagatud hüpoteegiga kahele kinnisasjale. Hüpoteekidega koormatud kinnistute väärtus on oluliselt vähenenud. Juhul kui kinnistute väärtus oleks käenduslepingu sõlmimisel olnud sama, mis hüpoteekide realiseerimisel, ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud. Lepinguliste kohustuste olukord muutus hageja enda käitumise tulemusena. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-99-10; 10) on kostja tõendanud kinnisvaraväärtuse languse, seega ka kahju tekkimise. Kostja ei pidanud vastuhagi esitama, vaid nõude tasaarvestamiseks piisas vastava avalduse tegemisest. Arusaamatu on maakohtu seisukoht selle kohta, et hageja on vastutustundliku laenamise printsiipi rakendanud; 11) ei ole hageja põhivõlgniku vastu nõuet esitanud.
Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et tõendatud on hageja poolt laenu summas 110 311,51 eurot ülekandmine OÜ-le Pauper Konsultatsioonid ning kostja vastupidine väide on alusetu. Hageja poolt laenu ülekandmist OÜ Pauper Konsultatsioonid pangakontole tõendab konto väljavõte I kd tl 11-13 ja tl 126. VÕS § 95 lg 1 mõtte kohaselt ei ole laenu andmine tõendatav üksnes kviitungi andmisega laenu saamise kohta, vaid laenu andmist saab tõendada ka muude kirjalike tõenditega, sh kontoväljavõttega. Asjakohane ei ole apellandi viide VÕS § 709 lg-le 20 ning maakohus on õigesti jätnud viidatud sätte kohaldamata.
kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt saadava väärtus väheneb oluliselt. VÕS § 97 lg 1 kohaldamisel tuleb eelkõige kindlaks teha, kas muutunud asjaolud kuulusid lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka või mitte. Kui muutunud asjaolud ei kuulunud lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka, ei ole võimalik VÕS § 97 kohaldada. VÕS § 97 lg 1 võimaldab esitada lepingu muutmise nõude vaid siis, kui lepingupoolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud. Lisaks kohustuste vahekorra olulisele muutumisele peavad esinema kõik VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud alused. Viidatud regulatsioonidest on võimalik teha ühene järeldus, et seadusandja tahe on olnud võimaldada VÕS § 97 kohaldamist äärmiselt erandlikel juhtudel. Seaduse kohaselt (VÕS §142 lg 1) on käendusleping reeglina ühepoolne leping (tegemist ei ole vastastikuse lepinguga). Kuna on tegemist ühepoolse lepinguga, siis ei ole täidetud VÕS § 97 kohaldamise eeldused, s.o muutunud ei ole lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega ei ole kaasnenud lepingupoolte kohustuste vahekorra olulist muutumist, mistõttu oleksid ühe poole kohustuste täitmise kulud suurenenud oluliselt või teiselt lepingupoolelt saadava väärtus vähenenud oluliselt.
Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.